Lendav liiv ja rulluvad rallikad krossirajal
Autor: Sten Sang
Laupäeval Põltsamaa lähistel Piirojal peetud Olerexi rallikrossi teisel meistrivõistluste etapil läks TouringCar klassi finaalsõidu teises poolfinaalis võidukihutamine nii äkiliseks, et paari minuti jooksul keeras oma masina katusele lausa kaks juhti järjest.
Publikut oli kogunenud korralikult ning kohapeal andis toimunust ülevaate rallikrossi eestvedaja ja isegi võidusõiduga tegelev Valdur Reinsalu. Võistlussõidud algasid kell 10.15, kuid väravad avati juba kell 8, mil algasid treeningsõidud. Saabudes pärastlõunal Piiroja rallikrossirajale oli raske parkimiskohtagi leida, sest sõitjatele kaasa elama ning perega mõnusat päeva vabas õhus veetma oli saabunud tuhandeid lõunaeestlasi ja külalisi kaugemaltki.
Ohutu ühisstart
Reinsalu (53) sõnul ärkabki Eesti rallikross madalseisust, kuhu see pärast 2002. aasta buumi langenud oli. Mehe sõnul muudavad ala atraktiivseks just võimsad vaatemängud publiku jaoks turvalise raja ääres. Kiire võrdlusena tõi entusiast välja: „Kui muudel rallialadel juhtub pealtvaatajatega palju traagilisi õnnetusi, siis rallikross on sellega võrreldes väga turvaliselt jälgitav.“ Nimelt ei ole rahval võimalik kuskil puude vahel möödakihutavaid masinaid piiluda. Sõit toimub kõrge valliga piiratud suletud alal ning õnnetuse korral lendab sõiduk lihtsalt valli, mitte publikusse.
Mees tegi kiire ülevaate rallikrossi olemusest: tegu on autode võidusõiduga, mida sõidetakse segakattega (asfalt, kruus jne) ringrajal selleks spetsiaalselt ehitatud tänavasõiduautodega, mis sarnanevad WRC-masinatele. Iga sõit algab ühisstardist ning toimub kolm kuni neli eelvooru. Korraga on rajal 4–6 autot ja poolfinaalid ning finaalsõidud viiakse läbi kuni kuue osalejaga.
Tegemist on peamiselt Põhjamaades populaarse spordialaga, levinud on rallikross ka Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Alates 2014. aastast korraldatakse peale Euroopa meistrivõistluste esimest korda ka FIA maailmameistrivõistlusi, mille etapid toimuvad Euroopas, Türgis, Argentiinas ja Kanadas. MM-il teevad teiste seas kaasa sellised tuntud nimed nagu Petter Solberg (autoralli 2003. aasta maailmameister), Jaques Villeneuve (Endine F1 meister, IndyCar ja Indy500 võitja), Tanner Foust (TopGear USA saatejuht ja kaskadöör) ja Ken Block (USA motosportlane, DC Shoes‘i üks asutajatest).
Meedia karuteene
Põltsamaa lähistel asuva Piiroja raja kohta lisas Reinsalu kommentaariks, et tegelikult peaks asfaltkatet olema rajal 40% ulatuses. Praegusel kujul on Piiroja rada rohkem kui kuuekümne protsendi ulatuses kruusakattega ning see loob võrdsemad võimalused kõigile masinatele. Nimelt ei saa võimsamad masinad oma eeliseid kasutada, kuna lahtisel pinnasel keerlevad rattad lihtsalt tühja ja edasiminek ei ole nii kiire.
Reinsalu sõnul teeb meedia meie sportlastele karuteene infosulu loomisega: viimase aja trend on hoopis välismaiste spordiga kaudselt seotud meelelahutusuudiste kajastamine spordirubriigis. See aga muudab Eesti spordimeeste ja -naiste sponsoriotsingud enam kui keeruliseks. Ka sponsor jälgib meediakajastust ning kui toetaja lihtsalt ei ole inimesest midagi kuulnud, ei jagu sellele nii-öelda tundmatule tegijale ka toetusraha.
Meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 12. juulil Võrumaal Misso rallikrossirajal. Pärast esmakordset rallikrossil käimist julgen selle spordiala vaatemänge lugejatele kindlalt soovitada. Mingist igavast mööda rada tiirutamisest ei maksa juttugi teha. Pigem tõuseb pealtvaatamisel adrenaliin kenasti kõrgele ning pingelised seisud rajal hoiavad meeleolu kõrgel.
Piiroja rallikrossi tulemused TouringCar ehk tagaveoliste masinate klassis sai esimese koha Kalmer Vaht, teiseks tuli Siim Sündema ja kolmanda koha võttis Rain Lellep. Super1600 klassis läks esikoht Läti sõitja Artis Baumanisele. Teise koha saavutas Andre Kurg, kolmanda Janno Ligur. Klassis Junior1600 võistlejatega vanuses 12–17 eluaastat, saavutas võidu Robert Reinsalu, teise koha sai Mihkel Varul ja kolmandale kohale jäi Venemaalt pärit Pavel Krichevskyi. SuperCar ehk rallikrossi kõige võimsamate masinate klassis sai etapivõidu Ranno Bundsen. Teisele kohale jäi Mart Tikkerbär ja kolmanda koha saavutas Mait Pikkof.
Võistlusklassid
SuperCar – nelikveolised autod, millel on kuni 2-liitrine turbolaadimisega mootor, keskmiselt üle 500 hp. Maailmatasemel autod kiirendavad 0-100 km/h u 2 sekundiga.
Super1600 – esiveolised autod, millel on kuni 1,6-liitrine mootor, keskmiselt 200 hp.
TouringCar – tagaveolised autod, millel on kuni 2-liitrine mootor, keskmiselt 200–300 hp.
Eestis sõidab lisaks eelnimetatud kolmele võistlusklassile ka Junior1600 klass. Selles klassis peavad autod vastama Super1600 klassi autode tehnilistele tingimustele, kuid roolis võivad olla noored vanuses 12–17 eluaastat.
Autor: Sten Sang, toimetus@tartuekspress.ee