Eesti rallikrossi persoon – KALMER VAHT: „Viimane öö enne võistluseid enam magada ei saa.“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Avaloos teeme juttu piloodiga, kes kuuluks kindlasti oma punase Ladaga Eesti Rallikrossi Kuulsuste Alleele, kui selline asi olemas oleks. Pikemat sissejuhatust me aga siinkohal ei tee, sest Kulbilohu raja kõrval elaval ja juba kümnendat hooaega krossi sõitval piloodil jagub endal sõnu kuhjaga.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Kalmer, Sul on möödunud hooajast ette näidata Eesti meistritiitel rallikrossis. Teel tiitlini võtsid 4 etapivõitu ja kokku 6 poodiumikohta, kogudes seeläbi 161 punkti. Järgmisel mehel oli 143 punkti. Võib öelda, et domineerisid Touringcar klassis ülekaalukalt. Kaua Sa oled rallikrossis tegev olnud ja palju tiitleid selle ajaga kogunenud on?

2012. aastal oli esimene tiitel, siis ma võitsin esimest korda ära. Nii. 2013 sai ka vist ära võidetud. Nii. 2014 oli ka vist esimene koht. 2015 olin teine, hooaja kokkuvõttes võitis Rommi Pukk. Ja 2016 võitsin ka ära. Vist on sedasi, see teeb siis 4 Eesti meistritiitlit.

Esimest korda sõitsin rallikrossi 2011. aastal, siis olin kolmas – olin seal täielik uustulnuk. Tol ajal olid mootorite võimsused päris vabad, kubatuur võis olla seal vast 3,5 liitrit. Nüüd on piirangud peal, mootor võib olla maksimaalselt 2-liitrine.

Kui ajas veel tagasi minna, siis üldse olen teinud seda asja 2007. aastast. Alustasin superkrossi sarjas. Näed, nüüd ongi juubeliaasta! 🙂 Seal võitsin ka tagaveoliste klassi mitu aastat ära. Oli eraldi Lada klass, mille jaoks mul saigi auto ehitatud. Tol ajal mul küll mingit plaani rallikrossi teha ei olnud, see tuli edasise tegemise käigus. Mingi hetk see superkrossi asi lihtsalt ammendas end ja siis läksingi tase kõrgemale ära – rallikrossi. Elan siin Elva juures Kulbilohu raja ääres, hea ligidal kaks korda aastas käia 🙂 Umbes 200 meetrit. Superkrossis masinatele väga reegleid ei olnud, kõik oli üsna vaba. Rallikrossi tulles tuli autot kõvasti ümber kohendada, vähe võimsamaks ka teha.

Kust tuleb selline tehniline tase ja sõidukindlus, et Sinust oluliselt nooremad mehed võistlustel vaid punase Lada tagatulesid näevad? Kuidas iseloomustaksid oma sõidustiili?

Üritan sõita stabiilselt, ikka kindlalt. Eks kogemusi on ka. Vanasti sai piigid all kõvasti jääradu nühitud. Ega oskagi täpsemalt seletada – istud peale ja tuleb. Poolfinaalsõit on see kõige hullem, pead finaali jõudmiseks kolme hulka ära mahtuma. Sealt edasi on vaja siis veel lõpuni ka jõuda.

Võibolla jah, stabiilsus ongi see kõige olulisem. Ei saa nii, et ühe kurvi sõidad kiirelt ja teise aeglaselt, või ühe ringi annad kõvasti minna ja siis teise lased lõdvemalt. Kogu aeg peab hoog üleval olema, üritan kõik ringid ühe sekundi sisse ära mahutada. Ja see, kuidas stardist ära saad, on siin samuti väga määrav – pool võitu, ütleme nii. Võibolla konkurendid pingutavad natuke üle ja stabiilne sõit laguneb seepärast ära? Täpsemalt ei oska öelda. Teised on ka ju kiired, aga õnn loeb ka.

Aga ütlus, et õnn soosib tugevaid?

Eks mul ole ka ebaõnne olnud, ja igasuguseid vigu. Käigukang on pooleks läinud, rehve ja velgi on puru läinud. Hoiad küll sõidujoont, aga kusagil on kivi ees – tulemuseks katkine velg ja katkestus. Missos eelmisel aastal nii oligi, kui velg puruks läks.

Kas võib öelda, et Kulbilohu rada, kuhu saad võistlustele oma kodust kohale sõita lausa krossiauto roolis, on Sinu lemmik?

Võib öelda küll, jah. See rada on pigem tehniline ja ei ole nii kiire – sobib minu autole siin hästi, sest mul nii palju võimu kiiremate radade jaoks ei ole. Seda on siin ikka päris palju sõidetud. Eks Eestis on muidugi kõik rajad kõigi jaoks kodurajad – kõike on palju sõidetud ja teatakse hästi.

Samas Kulbilohus on pinge ka peal – kogu Elva tuleb vaatama ja siis ei tahaks sõiduviga teha. Stardist on vaja ilusti minema saada, et keegi mulle tagant sisse ei sõidaks ja et ka ise kellelegi tagant sisse ei pane. Ma oma elupäevad Elvas elanud, kõik ju tuttavad. Enne võistlust tuleb mul iga kord hoovist hulga rahvast läbi, siit vist otsem minna. Ja pärast võistluse lõppu tulevad veel tagasi ka – pärast on seda läbu päris pikalt 🙂 Ikka uurivad ja vaatavad, ajavad juttu. Õnneks päris tuppa sisse ei tulda, kogu traali-vaali käib väljas. Kui võistlustel läheb hästi, on pärast rahvast koduhoovis rohkem, kui kehvemini, on vähem. Mujal võisteldes on selles suhtes lihtsam.

Aga kui kodurada kõrvale jätta, siis millised Eesti rajad kuuluvad Sinu lemmikute hulka?

Vanasti oli Põltsamaa, aga seda kalendris enam ei ole. Aga ei ole ka Laitse rajal midagi viga, kui vihma sajab 🙂 Seal pikk stardisirge, mis mulle ei meeldi, ja rada minu jaoks natuke liiga kiire. Mul jääb hobujõudu alla 200, teistel on seal üle 200. Muidu võib öleda küll, et praeguse seisuga ongi Laitse järgmine. Seal on ka omal ajal vanasti sõidetud. Esimesed korrad olid seal muidugi rasked, aga lõpuks sain selle ikka selgeks. Vasalemma oleks kõige viimasel kohal.

Aga noh, kui nüüd ausalt kokku võtta, siis kodurada Elvas on ikka lemmik. Ülejäänu osas suht savi, kus sõita.

Kas väljaspool Eestit võistlemise peale ei ole mõelnud?

Ei ole jah. Seal on vaja suuremat rahakotti ja auto peab teine olema, kui Soome või kusagile Euroopa poole vaadata, või Lätti. Ei tea, kas praeguse autoga kusagile pealegi lastaks. Minu aparaat on ikka sisesõitudeks.

Aga kui rahakott ei oleks takistuseks?

Siis läheks küll, sõidaks hea meelega – kui hea auto oleks, lääne pill.

Räägi oma autost ka natukene. Ma vist ei eksi, kui ütlen, et sama oluline, kui on fännide jaoks Kalmer Vaht ja tema isiksus, moodustab teise poole sellest lausa legendaarseks saanud punane Lada. Milline on selle auto lugu? Kas Kalmer Vaht näiteks BMW roolis oleks sama populaarne?

1000 krooni eest sai 2006. aastal kohaliku külamehe käest ostetud. Annikorus oli paisjärv, selle jääl sõitmiseks võtsin. Tavaline originaal, tänavamootor, vähe sõitnud. Puuri ega midagi ei olnud. Talv otsa nühkisin jääd sõita ja siis tekkis isu. Üks Opeli-mees oli seal ka, samuti piikidega – temaga kihutasime omavahel võidu. Suht hästi läks, teised meile järgi ei saanud.

Ja siis hakkas asi edenema – lasin puuri sisse teha ja läksin superkrossi, kus masin võis 2-liitrine olla. Mul natuke alla kahe liitri. Mis seal veel – esimene plokikaas ja nukkvõll tehti Soomes. Esimene karburaator sai ka sealt töödud, sest sõber käis Soomes tööl. Ega ükski asi nagu lõpuni valmis ei saanudki, muudkui arendasin. Edasi said alla Volvo sillad ja külge otselülitusega käigukast. Teraskepsud on ka peal.

Kolm hooaega on nüüd sõitnud. Hooaja lõpus olen saaled ära vahetanud ja edasi sõitnud. Lahti väga võtnud ei ole, ei taha töötavat asja ära rikkuda. Paar korda olen proovinud, aga siis ka kahetsenud – tagasi kokku panduna on alati kehvem olnud 🙂 Vahepeal tahtsin Opeli mootorit panna peale, aga see mõte kadus ära – Ladale pole vist mõtet peale panna. Ja ega seadused ka võibolla muutuvad ja siis juba ei tohigi Ladale Opelit peale panna.

Eks see Lada ole tõesti suur osa minu tegemistest.

On suuremaid avariisid ka olnud?

Üle-eelmisel aastal Missos oli üks kõvem avarii. Konkurent sattus risti ette ja panin suurel kiirusel külje pealt sisse. See tõmbas natuke hinge kinni. Nina oli päris kõhu all, salongis sees – rikkus ikka tuju ära. Siis mõtlesin küll, et kas maksab autot veel uuesti üles ehitada – poole hooaja peal ka veel. Aga läks venituspinki ja mootori sain ka juba järgmiseks võistluseks korda. See oligi kõige suurem seik.

Pärast oli jälle hästi. Kui võidad ja nii, siis on hea meel! Ülejäänu on siuke rutiin. Teed ära, mis järgmiseks võistluseks vaja, ja siis edasi. Tavaliselt teengi kohe pärast võistlust kõik vajalikud asjad ära ja siis seisab.

Üldiselt avariivärki väga ei taha, aga eks plekimõlkimist ikka tuleb. Rallikrossis võib igat asja juhtuda, enne kui finišilipp on langenud.

Adrenaliini ka veel tekib või enam mitte?

TULEB IKKA! Kui seda poleks, pole enam mõtet sõitma minnagi! Viimane öö enne võistluseid enam magada ei saa. Praegu veel ei ole, aga võistluse lähenedes hakkab ketrama. Siis pead mõtted mujale viia, et saaks magada. Aga üle ei tohi ka mõtelda.

Ikka päris hignega võtad asja?

Ikka-ikka! 100 prossa! Võistluspäeval pead täielikult keskenduma, muidu ei saa. Kui mõte kusagil laiali, siis on kõik laiali. Kontsentreeruma peab kõvasti. Kui sõita, siis sõita, kui mitte, siis mitte – selline on minu põhimõte.

Olen kuulnud, et fännid olla Sulle ükskord uue kiivri kinkinud. Kudas see juhtus ja on sääraseid vahvaid kingitusi veel tehtud?

Jah, sõbrad siin tegid jah. 2014 oli see vist, Kulbilohus. Etapp sai ära võidetud ja siis nemad jooksid kohe autasustamisele. Kingitus ise läks asja ette ja ikka hea tunne oli. Ma ei teadnudki üldse, et tuleb. See oli väga meeliülendav. Pärast siin siis ikka tähistasime ka kiivrit 🙂 Rohkem ei tulegi midagi meelde. Väikseid õnnesoove ja asju ikka on.

Kui eelarve ei paneks piire, siis milline oleks Sinu unistuste rallikrossiauto? Kas ikka Touringcar klassis?

Noh … Touringcaris ikka … Aga võibolla siis Ford vast, Ford Fiesta. Või mingisugune väiksem, millega Euroopas sõidavad. Aga klass jääks ikka tagavedu. Ma ei usu, et ma neliveos tõmmata suudaksin, eluaeg ju tagavedu sõitnud.

Xtremekart on ka uus huvitav aparaat, mis nüüd tuli. Võiks samuti proovida. Aga muidu ikka päris auto huvitab rohkem. Võibolla siis ikka Ford jah, BMW vaevalt. Reigeri amordid all ja täispauk, selline, millega nad siin sõidavad. Nagu härra Reinsalu tiimil on, aga lihtsalt tagaveoline.

Tulles tagasi käesoleva hooaja Olerex Eesti meistrivõistluste sarja juurde – keda näed oma suurimate konkurentidena?

No konkurente on sel aastal siin palju, kõigil uued autod tehtud. Esimesena tuleb pähe kohe Margo Soomets – Fordi oli valmis saanud siin. Siim Sündema kindlasti – muidugi ma ei tea, kas ta jõuab Kulbilohuks valmis. Rommi Pukk ka kindlasti – jättis hooaja vahele, aga nüüd tegi uue auto. Treeningpäeval oli kohal, küll ilma autota, aga võibolla Kulbilohuks on valmis. Eks näis, mis ta seal valmis teinud on. Andrus Karu muidugi ka, kes oli 2 aastat eemal. Ostis ka ägeda pilli. Ja siin on veel teisi ka. Kohal on kõik ja kiired on nad ka – kõik võivad üllatada. Võita tahavad kõik hirmsasti 🙂

Ja ega tiitlit kaitsta on hulga raskem kui sinna pürgida. Saab päris põnev olema. Tuleb veel hullem konkurents kui eelmisel aastal. Esimesed kuus peaks olema päris kõvad.

On Sul Eesti sõitjatest ka mõni oma lemmik, kelle sõite suurema huviga jälgid? Arvatavasti ei saa see olla keegi sinu enda võistlusklassis, kuna sealseid mehi näed vaid rajal, ise samal ajal rooli keerates ja pedaale tallates?

Ega ma seal suurt võistlust vaatama ei jõua, kui ausalt öelda. Vahepeal neljaveoliste sõite proovisin vaadata. Janno Ligur meeldis, kui ta seal neljasega sõitis. Ja siis Janis Baumanis kindlasti ka, kui käis Reinsalu tiimis sõitmas – samuti vaatasin. Andri Õun ka. Aga muidu väga vaadata ei jõua, oled seal omas mullis. Kui autol ka vahepeal midagi laguneb, siis päeva lõpuks polegi midagi näinud. Korra jooksed võibolla raja äärde ja siis kohe jälle tagasi, sest oma asjadega seal nii palju õiendamist. Pärast internetist vaatad tulemusi 🙂

On Sul võistlustel oma meeskond ka või käid üksi?

Sõbrad ikka aitavad, 2-3 meest on, kellega käime. Aitavad rattaid vahetada ja nii edasi.

Millega Sa väljaspool rallikrossi tegeled?

Kui tööd on, siis pakun veoautoga veoteenust. Ja koduses majapidamises ka tegemist jagub. Aga eks ikka rallikaga vaja palju õiendada. Lähed, jälle mõtled ja teed midagi. See asi siin ei saagi kunagi väga päriselt valmis. Tuleb jälle mingi idee, muudad seda ja toda, katsetad ja proovid. Ja siis avastad, et vana oli ikka parem 🙂 Sedasi see aeg läheb. Tahaks sellest masinast viimast võtta, mis sõita annab. Natuke oleks veel varu putitada ja nipet-näpet saaks teha, aga sõidan Elva ära ning siis vaatab.

Kas Sinu ettevalmistus seisneb vaid auto ehitamises ning treening- ja võistlussõitudes, või teed midagi juurde ka? Vaatad enda etappe video pealt järgi, analüüsid teiste sõite? Teed üldfüüsilist treeningut?

Videosid vaatan vahepeal. Kui pikk talv vahel, siis vaatan enda sõite üle ja jälgin, et trajektoorid oleksid samad. Nüüd oli trennipäev, siis sai jälle proovitud – kõik tuli meelde. See on ju nagu jalgrattasõit, väga ära ei unusta. Tähtis, et ise autoga klapiks ja et kõik töötaks. Psühholoogiliselt tuleb rohkem ette valmistada, pea peab olema puhas. Teisi mõtteid väga olla ei tohi, et sõidu ajal mõte mujale ei läheks.

Aga üldfüüsilist ei tee ma midagi. Kangi tõstan vahepeal, et jõuaks roolist kinni hoida 🙂 Kodus nurgas on 32-kilone sangpomm, seda loobin vahepeal möödaminnes. Rammu on, aga väga ei saa enne võistlust loopida, ei tohi ühtegi vigastust saada. Seda peab vältima. Küllalt olnud, et rabad ja rabeled ning pärast selg kange ja käsi õlast ära. Kunagi sõitsin 90ndatel motokrossis käeluu puruks, seegi annab veel vahepeal tunda.

Eks veoautotöö on ka treening, seal sai vahepeal ise koormaid tõstetud. Majapidamises on ka kõvasti liigutamist. Vanasti sai jooksmas ka käidud, aga praeguses vanuses enam ei taha.

Kalmer, kas vanus on eelis?

Kurat, ei usu, et ta siin eelis on midagi. Motokrossi enam ei sõidaks, aga autoga võib veel panna. Kui pidevalt asja sees oled, siis pole hullu, aga kui vahele jätad, siis on raske. Aga ma ei näe, et midagi siin autoroolis veel lõppemas oleks. Muidugi, kui viis aastat noorem oleks, siis oleks kindlasti teravam 🙂 Võibolla vanus toob stabiilsust juurde. Sõidad nigu jõgi voolab, ühtlaselt 🙂 Äkki noored kipuvad üle pingutama, stabiilsust pole? Või pole kogemust ja võtab pabistama? Või on tehnika selline, mis veab alt? Ei teagi.

———-

Kalmeri kogemus tehnikaspordis sai alguse motorkorssist, millega alustas aastatel 1984-85. Sellega jõudis ta välja Nõukogude Liidu koondisesse. Sõjaväeteenistuse ajal sõitis ta Moskva CSKA-s, armee spordiklubis. Kaks talve võttis osa ka Liidu koondiselaagritest. „125ste klassis tulin ühe korra täiskasvanute Eesti meistriks. Siis anti number üks peale, millega meesteklassis mõnda aega sõitsin. Noorteklassis olen Liidu meistriks tulnud. Motokrossi karikaid on mul kodus ikka kõvasti,“ kommenterib Vaht noorusaegu. 1992. aastal tegi ta peale armeeteenistust aga motokrossiga lõpparve. „Oleks võinud tsiklit edasi sõita, aga oma lollusest jätsin maha. Sai noorusaeg niisama pulli ja värki tehtud,“ lisab Vaht. Sealt edasi oli tükk tühja maad, kuni 2006. aastal tuli uuesti isu peale tehnikaspordi juurde tagasi tulla.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Kalmer Vaht oma kodurajal Kulbilohus teel järjekordse etapivõidu suunas (2016. aasta Eesti MV viimane etapp).

Loe edasi

Xtremekartid üllatasid rallikrossi Eesti MV treeningpäeval

VAATA GALERIID RALLIKROSSI FACEBOOKI LEHELT.

Juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal avastardi saav 7-etapiline Olerex Eesti meistrivõistluste sari toob fännide ette Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades.

Möödunud nädalavahetusel toimus aga Kulbilohu krossirajal treeningpäev, kus sõitjatel oli võimalus talvetolm maha raputada ja viia end meistritiitli nimel peatselt algava võidukihutamise lainele.

Kohaletulnute eesmärgid olid erinevad – kelle prioriteet oli testida tehnikat, kes soovis tehnilisele komisjonile oma masinat tutvustada, et veenduda selle nõuetekohasuses ning oli ka neid, kel oli selge siht juba tugevamalt pedaalile vajutada ja kiiremaid ringiaegu välja sõita. Kindlad üllataja selles osas olid aga esmakordselt rallikrossi sarjaga liitunud Xtremekart klassi piloodid, kus Kenneth Pohl ajaga 41,893 sekundit jäi 930-meetrise Kulbilohu raja rekordit omavale eestlasele Janno Ligurile alla vaid 0,038 sekundit (rajarekord on Liguri poolt välja sõidetud 12. septembril 2015 Supercar klassi autoga: 41,855 sekundit (keskmine kiirus 79,990 km/h), Ford Fiesta MK7, Reinsalu Sport). Esimest Supercar klassi masinat edestas treeningpäeval koguni neli Xtremekarti.

„Selle aja sõidan ma võistlustel kindlasti üle,“ kommenteerib Pohl treeningpäeva head sõitu. „Peamine eesmärk oli rada selgeks saada ja arvan, et see mul ka õnnestus. Kuigi minu lemmik rada on hetkel kiirete lõikude ja teravate hüpetega Vasalemma, on Kulbilohu mulle samuti meelepärane – mõlemad rajad tõmbavad adrenaliini korralikult käima ja nii mõnigi manööver, kus on võimalik konkurentide ees edu saavutada, nõuab lisajulgust,“ lisab Pohl.

Pohl, kes sõidab Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas kaasa alates II etapist Laitses, peab oma peamiseks konkurendiks isa Rene Pohla, aga kuna teda sel korral rajal ei ole, tekitavad kõige teravamat võistlusmomenti Alar Palla ja Raul Orav. Veel lisab ta, et viimastel aastatel kõvasti populaarsust kogunud rallikross, mis toob radade äärde super publiku, on tema jaoks põnev väljakutse: „Ma ei jõua ühisstarti ära oodata!“.

Treeningpäeva parimad ajad:

Xtremekart – Kenneth POHL – 41,893 sek
Supercar – Andri ÕUN – 44,605 sek (rajarekord 41,855 sek, Janno Ligur)
Touringcar – Rain LELLEP – 46,060 sek (rajarekord 45,019 sek, Kalmer Vaht)
Super1600 – Tõnu PEEK – 46,716 sek (rajarekord 44,069 sek, Janis Baumanis)
Junior1600 – Marko Andreas MURU – 45,809 sek (rajarekord 44,522 sek, Sami-Matti Trogen)

Kõik ajad leiad veebirakendusest Mylaps: https://speedhive.mylaps.com/Sessions/4327689

Xtremekart klassi stardinimekiri

Tänaseks on selgunud ka suurem osa verivärske võistlusklassi Xtremekart oodatavast stardinimekirjast. Hetkeseisuga on siin rivis 12 eestlast.

1. Ereline, Ändi
2. Jeets, Gregor
3. Kokla, Sven
4. Nõgene, Eero
5. Orav, Raul
6. Palla, Alar
7. Pohl, Kenneth
8. Raide, Tõnis
9. Sei, Ahti
10. Tamm, Kaido
11. Vaks, Mihkel
12. Veski, Ruve

Kes on selle klassi tugevaimad tiitlipretendendid? Siinkohal saame teha vaid tänamatut ennustustööd, sest pikemat ajalugu meil analüüsida ei ole. Kuid siiski – kasutame seda, mis meil on.

Kui võtta aluseks treeningpäev, kus oli eelnevast loendist kohal viis meest – Pohl, Palla, Orav, Veski ja Ereline – ja eeldada, et kõik nad tulid kohale eesmärgiga anda endast maksimum, võib öelda, et kõige tugevam favoriit on oma parimal ringiajal kaassõitjaid rohkem kui sekundiga edastanud Pohl. Sealt edasi käib tihe rebimine kolmiku Palla, Orav ja Veski vahel.

Kui võtta aluseks käesoleva hooaja Soome meistrivõistluste sari FCC, kus stardinimistusse üles antud neli eestlast – Kokla, Orav, Pohl ja Tamm – käib tihedam rebimine sarjas 5. kohta omava Kokla ja vaid ühepunktilise vahega 6. kohal positsioneeruva Orava vahel. Samas tuleb tõe huvides lisada, et kui Kokla on oma punktiskoori kogunud kolme etapi lõikes, kulus Oraval oma praeguse koha saavutamiseks vaid kaks etappi.

Kui võtta aluseks kogemus tehnikaspordis, kerkivad aga esile Raul Orav (VW Golf autoringrajasõidu sarja Golf II klassi hõbemedalist, 2001), endine rallikrossi-, kardi- ja rallisõitja Ahti Sei (VW Golf autoringrajasõidu sarja Golf II klassi pronks, 1998) ning Ruve Veski (BMW 325 Cup autoringrajasõidu sarja meister (2010 ja 2008) ja hõbemedalist (2009) ning rallikrossi Olerex Eesti MV sarja Touringcar klassi pronks (2014), kus kogus ka kaks etapivõitu). Kindlasti ei ole see nimistu lõplik – näiteks nii Gregor Jeets kui ka Kenneth Pohl on kogunud arvestatavat kogemust kardispordis.

Kui kõik kolm lähenemist kokku lüüa, näeme, et kõige sagedamini esinevad siin nimed Raul Orav, kel tehnikaspordis pikk kogemus ja FCC sarjas ka ühe etapi kohta keskmiselt kõige rohkem punkte kogutud ning Kenneth Pohl, kes edastas Kulbilohus vaid paar päeva tagasi oma konkurente rohkem kui sekundiga. Õnneks ei pea me aga lõpliku tõde enam kaua ootama. Tegemist saab olema väga lennukate sõitudega, kus näeme raevukat kohavõitlust. Kiirused on suured ja masinad on hästi tasakaalustatud, mis võimaldavad neil teha ülimalt julgeid manöövreid.

Mis on Xtremekart?

Xtremekart on üheistmeline tagaveoline sõiduk, millel on mehaaniline käigukast ja maksimaalselt 750cc mootor. Xtremekart sillad peavad olema üksteisest sõltumatud ning tagasild peab olema liigutatav osade kaupa, st kumbki hoob peab liikuma teisest sõltumatult. Xtremekarti mass ilma juhita peab olema minimaalselt 320 kg (võrdluseks – Supercar auto mass koos juhiga peab olema minimaalselt 1300 kg).

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2017 etapid:

I etapp – 6. mai – Kulbilohu, Tartumaa
II etapp – 3. juuni – Laitse, Harjumaa
III etapp – 17. juuni – Vasalemma, Harjumaa
IV etapp – 8. juuli – Misso, Võrumaa
V etapp – 5. august – Kehala, Lääne-Virumaa
VI etapp – 12. august – Vasalemma, Harjumaa
VII etapp – 9. september – Kulbilohu, Tartumaa

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossisi 2017, Kenneth Pohl treeningpäeval Kulbilohus.

Kõik parandused ja täiendused palume saata e-aadressil meedia [ät] rallikross.ee

Loe edasi

Rallikrossisõitjate treeningpäev Kulbilohus

Sel laupäeval, 15. aprillil toimub Elva lähistel Kulbilohu rajal rallikrossisõitjate treeningpäev.

9.30 Avatakse skretariaat
10.00 – 14.00 Tehniline ülevaatus
11.00 Osalejate koosolek

Lisainfo osalejatele.

Loe edasi

Eesti meistrivõistluste oodatav stardinimekiri 2017

Juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal avastardi saav 7-etapiline Olerex Eesti meistrivõistluste sari toob fännide ette Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval hooajal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Kuigi tehnikaspordis on teada tõde, et lõplik stardinimekiri selgub alati võistlustel kohapeal, rivistame sel korral üles piloodid, kes on oma osaluse kinnitanud ja kelle mõõduvõttudele saame raja ääres valjuhäälset kaasa elada.

Käesoleval aastal võetakse mõõtu viies võistlusklassis – Supercar, Touringcar, Super1600, Junior1600 ja esmakordselt on lisandunud rallikrossi sarjaga ka Xtremekart.

SUPERCAR

1. Karjus, Priit (Eesti)
2. Roomets, Raini (Eesti)
3. Õun, Andri (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

4. Arula, Ainar (Eesti)
5. Baumanis, Janis (Läti)
6. Jõffert, Ameriico (Eesti)
7. Laur, Andrus (Eesti)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Andri Õun; 2. Priit Karjus; 3. Oliver Oberg
2015: 1. Janis Baumanis; 2. Ricardo Bortkevits; 3. Andri Õun
2014: 1. Ranno Bundsen; 2. Andri Õun; 3. Mart Tikkerbär

Eelmistel aastatel poodiumile sõitnud Andri Õuna tänavuse hooaja peaeesmärgiks on FIA Euroopa meistrivõistluste sarjas punktikohale jõudmine. Möödunud aasta Eesti ja Põhja-Euroopa meister soovib aga endale kindlustada ka tänavust Eesti meistritiitlit. Medalikohtade jagamises osaleb kindlasti ka Priit Karjus, kes möödunud aastal tõusis poodiumile seitsmest etapist neljal. Aga ei Õunal ega Karjusel maksa veel liialt varakult endale meelepäraseid medaleid välja valima hakata, sest rallikrossisarjaga on liitunud ka Õuna võistkonnakaaslane Raini Roomets. Roomets on rallikrossis küll värske veri, ent omab väga kõrgel tasemel motokrossi kogemust (Quadracer klass).

Valjuhäälne küsimus fännidelt – kas starti jõuab ka Janis Baumanis? 2015. aasta Supercar klassi Eesti meister ja sama aasta Super1600 klassi FIA Euroopa meister on andnud teada, et kaalub tõsiselt Eesti sarjas sõitmist, kuid reaalne osalus sõltub siiski FIA MM-sarja kalendrist ja tulemustest, kus Läti piloot asetseb aprillikuu alguses Barcelonas toimunud avaetapi järel 15. kohal.

TOURINGCAR

1. Azarov, Jüri (Eesti)
2. Hintser, Alo (Eesti)
3. Karu, Andrus (Eesti)
4. Karu, Stein (Eesti)
5. Lellep, Rain (Eesti)
6. Mänd, Martti (Eesti)
7. Mättik, Marko (Eesti)
8. Notton, Raido (Eesti)
9. Reinaas, Tiit (Eesti)
10. Samsonas, Kajus (Leedu)
11. Soomets, Margo (Eesti)
12. Sündema, Siim (Eesti)
13. Teppan, Marten (Eesti)
14. Vaht, Kalmer (Eesti)
15. Valdmaa, Einar (Eesti)
16. Viilas, Simo (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

17. Pukk, Rommi (Eesti)
18. Rappu, Rauno (Eesti)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Kalmer Vaht; 2. Siim Sündema; 3. Margo Soomets
2015: 1. Rommi Pukk; 2. Kalmer Vaht; 3. Margo Soomets
2014: 1. Kalmer Vaht; 2. Margo Soomets; 3. Ruve Veski

Eesti rallikrossi populaarseimas võistlusklassis saame näha, kas mitmekordne Eesti meister Kalmer Vaht suudab ka käesoleval hooajal kaitsta meistritiitlit, mida ihalevad endale Siim Sündema ja Margo Soomets, kelle seniseks laeks on jäänud hõbedase läikega medalid. Lisaks jõukatsumistele Eesti krossiradadel, on Sündema andnud teada ka soovist osaleda vähemalt ühel FIA Euroopa meistrivõistluste etapil Touringcar klassis.

Võimalus tugev potentsiaalne esikolmik laiali lammutada on aga nii Azarovil kui ka Teppanil ja Viilasel, kes kõik möödunud hooajal etapiti poodiumikohti välja võitlesid. Kui mehed suudavad sel hooajal stabiilsemalt sõita, on ärevust küllaga. Samuti on selles rivistuses kogemustega nimesid, kes küll mõnda aega rallikrossiradadelt eemal olnud, ent tehnika joonele saades tõmbavad nad praeguse esikolmiku pilgud kindlasti ka sagedamini tahavaatepeeglisse.

SUPER1600

1. Bogdanov, Gleb (Eesti)
2. Burlutski, Vladimir (Vene)
3. Kask, Arvo (Eesti)
4. Krychevsky, Andrei (Vene)
5. Ligur, Janno (Eesti)
6. Lind, Erki (Eesti)
7. Oras, Sven (Eesti)
8. Orr, Georg (Eesti)
9. Peek, Tõnu (Eesti)
10. Saluri, Siim (Eesti)
11. Varul, Mihkel (Eesti)
12. Õis, Janno (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

13. Kurg, Andre (Eesti)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Janno Ligur; 2. Siim Saluri; 3. Mihkel Varul
2015: 1. Arvo Kask; 2. Andre Kurg; 3. Siim Saluri
2014: 1. Andre Kurg; 2. Priit Rebane; 3. Janno Ligur

Valitseva Eesti meistri Janno Liguri tänavuse hooaja peaeesmärgiks on FIA Euroopa meistrivõistluste sarjas Super1600 klassis edu saavutamine. Siiski on lootust näha eesmärgile orienteeritud krossimeest ka Eesti meistrivõistluste sarjas, et kinnitada oma liidripositsiooni Eestis kahe järjestikuse meistritiitliga. Seni vaid hõbedat ja pronksi käes hoidnud Siim Saluri võtab aga Super1600 klassis kindlalt ette mõlemad sarjad – nii Eesti meistrivõistlused, kus eesmärgiks on võtta Ligurilt tiitel, kui ka FIA Euroopa meistrivõistlused.

Möödunud hooajal Super1600 klassi liikunud 2014. ja 2015. aasta Junior1600 klassi Eesti meister Mihkel Varul andis kogu hooaja vältel kõvasti gaasi ja võttis kokkuvõttes kahe kogenud sõitja järel kolmanda koha. Kas Varul on vahepeal sammu edasi astunud ja valmis võtma mõõtu kahe rahvusvahelise sõitjaga, või segab kaarte hoopis kahekordne Eesti täiskasvanute meister Arvo Kask, kes plaanib tänavu osaleda ka Super1600 klassis FIA Euroopa meistrivõistluste valitud etappidel, näeme juba krossirajal. Uue tulijana Super1600 klassis on rajal ka möödunud hooaja Junior1600 klassi hõbemedalisti Georg Orr.

JUNIOR1600

1. Belakovs, Ingus (Läti)
2. Juga, Martin (Eesti)
3. Muru, Marko Andreas (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

1. Trogen, Sami-Matti (Soome)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Sami-Matti Trogen; 2. Georg Orr; 3. Ingus Belakovs
2015: 1. Mihkel Varul; 2. Georg Orr; 3. Robert Reinsalu
2014: 1. Mihkel Varul; 2. Robert Reinsalu; 3. Keiro Orgus

Kuna valitseva meistri soomlase Sami-Matti Trogeni osalemine käesoleval hooajal pole veel lõpuni kindel ning hõbemedalist Georg Orr on liikunud Super1600 klassi, on viimast aastat Junior1600 klassis sõitva lätlase Ingus Belakovsi jaoks kõik uksed valla. Kiiret sõitu näindanud Marko Andreas Muru, kes möödunud hooajal oli Belakovsi järel neljandal kohal, näeb seda aga samuti enda võimalusena. Mõlemad noormehed on tulnud rallikrossi sõitma eelneva tehnikaspordi kogemusega – Muru on sõitnud karti ja Belakovs krosskarti. Mida suudab kardispordis rohkelt poodiumikohti võtnud Martin Juga rallikrossi piloodina, näeme juba 6. mail Elvas Klubilohus.

XTREMEKART

Kuna esmakordselt rallikrossi sarjaga liitunud Xtremekart klassi eelregistreerumine veel avatud ei ole, siis ühtegi nime me siin veel välja ei hõika.

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2017 etapid:

I etapp – 6. mai – Kulbilohu, Tartumaa
II etapp – 3. juuni – Laitse, Harjumaa
III etapp – 17. juuni – Vasalemma, Harjumaa
IV etapp – 8. juuli – Misso, Võrumaa
V etapp – 5. august – Kehala, Lääne-Virumaa
VI etapp – 12. august – Vasalemma, Harjumaa
VII etapp – 9. september – Kulbilohu, Tartumaa

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016, hooaja finaaletapp Kulbilohus.

Kõik parandused ja täiendused palume saata e-aadressil meedia [ät] rallikross.ee

Loe edasi

Olerex EMV rallikrossi sarjas näeme võistlemas Xtremekarte ning lisandunud on üldjuhend

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2017 sarja on lisandunud võistlusklass Xtremekart. Ning kodulehe alamkategooriast “Dokumendid” on lisatud 2017. aasta üldjuhend.

Viimastel aastatel on olnud rallikrossi sarjas võistlusklasse neli: TouringCar, Super1600, Junior1600 ning SuperCar. Sel hooajal osaleb lisaks neljale võistlusklassile krosskardis klass Xtremekart, kes alustavad ka üritustel igat sõiduvooru.

Xtremekart on üheistmeline tagaveoline sõiduk, millel on mehaaniline käigukast ja maksimaalselt 750 cc mootor. Xtremekart sillad peavad olema sõltumatud, tagasild peab olema liigutatav osade kaupa, st kumbki hoob peab liikuma teisest sõltumatult).

Avaldatud võistlusjuhendist võib välja tuua veel mõningad punktid:

  1. Punkt 1.4. MV etappide arv on maksimaalselt 7. MV arvestusse läheb 6 parimat etapitulemust. Etapi tulemus on ühel osavõistlusel saavutatud eelsõitude, poolfinaalide ja finaali punktisumma. Kõige kehvema tulemuse mahaarvamisel läheb arvestusse ka mitteosalemine etapil. EXC ja DSQ ei lähe halvima etapitulemusena maha. 
  2. 4.1. Stardimaks etapil on 110 eurot koos ajavõtutransponderi rendiga. Võistlejad, kellel on isilik ajavõtutransponder, mis peab olema Mylaps TranX 260 või X2 Car markeeringuga ja töökorras, tasuvad stardimaksu 100 eurot.
  3. 5.2 Tehniline kontroll toimub võistleja boksialal tehnilise kontrolli ajavahemiku jooksul.
  4. 5.5.15. Sõiduvoorust diskvalifitseeritud võistleja konkreetse sõiduvooru tulemuseks punkte ei saa ja tema käesoleva etapi tulemus on null. (Märgis DQ).
  5. 6.2 Registreerijaklubide punktiarvestus meistrivõistluste etappidel. Meistrivõistlustel toovad klubile MV punkte klubi sõitjad, kes lõpetavad MV etapi kohtadel 1.–6. Arvestust peetakse etappide kaupa ja hooaja lõpptulemus selgub kõikidel etappidel saavutatud punktide kokku liitmisel.

Muudatuseks on ka see, et võistlusel määratud karistus(-ed) ei kandu enam ühelt etapilt teisele.

Üldjuhendiga tutvuda saab alamkategoorias Dokumendid

Hooaja ametlik treening- ja infopäev toimub 15. aprill 2017. a Elvas, Kulbilohus ja seal osalemine on kõigile meistrivõistluste võistlejatele soovituslik (võib osaleda ka ilma võistlusautota).

Võistluskalender:
15.04.2017 Treening- ja infopäev Kulbilohu rallikrossirajal Tartumaal
06.05.2017 1.etapp Kulbilohu rallikrossirajal Tartumaal
03.06.2017 2.etapp Laitse RallyPark Harjumaal
17.06.2017 3.etapp Vasalemma rallikrossirajal Harjumaal
08.07.2017 4.etapp Misso rallikrossirajal Võrumaal
05.08.2017 5.etapp Kehala rallikrossirada Lääne-Virumaal
12.08.2017 6.etapp Vasalemma rallikrossirajal Harjumaal
09.09.2016 7.etapp Kulbilohu rallikrossirajal Tartumaal

Foto: Speedcarestonia

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid