VIDEOMEENUTUS: Olerex Eesti MV 2017 – VI etapp Vasalemmas (12. august)

Laupäeval peeti Vasalemmas Harjumaal rallikrossi Eesti meistrivõistluste kuues etapp. Teie ees lühike videokokkuvõte toimunust. Kohtumiseni 9. septembril Kulbilohu rallikrossirajal Elva lähistel, kus leiab aset Olerex EMV VII etapp.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – Vasalemma rallikrossimelu vol2 (12. august)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja kuues etapp Vasalemmas Harjumaal (12. august 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – VI etapp Vasalemmas (12. august)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja kuues etapp Vasalemmas Harjumaal (12. august 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

Ligur kindlustas rallikrossi Eesti MV eelviimasel etapil meistritiitli

Täna toimus Vasalemmas Harjumaal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja eelviimane etapp, kus jõuvahekorrad pandi paika viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 42 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval hooajal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Kui Supercar, Touringcar ja Crosskart Xtreme klassis ootavad meid kõige pingelisemad hetked veel ees, kui 9. septembril toimub hooaja finaaletapp, siis Super1600 klassis on Janno Ligur endale järjekordse Eesti meistritiitli juba kindlustanud.

Supercar

Nelikveolistes oli esimesed kaks eelsõitu oli võidukas üldarvestuses liidripositsiooni hoidev Andri Õun, samal ajal kui ülejäänud kuus võistlejat järgmiste kohtade üle lahinguid pidasid. Kolmandas eelsõidus hakkas Õuna koostöö tehnikaga aga lonkama ning sealt edasi tal enam tempot hoida ei õnnestunud. Juhtpositsiooni pärast jätkasid seejärel võitlust Priit Karjus ja Ricardo Bortkevitš, kus kolmanda eelsõidu võit läks esimeses eelsõidus samuti tehniliste probleemidega maadelnud Karjusele ning finaalivõit aga juba teist etappi järjest Bortkevitšile.

Supercar klassi esikolmik:
1. Ricardo Bortkevitš (Mitsubishi Lancer Evo)
2. Priit Karjus (Mitsubishi Lancer Evo)
3. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)

Touringcar

Tagaveoliste klass pakkus taaskord rohkelt põnevust ja närvipinget. Einar Valdmaa, Siim Sündema, Raido Notton, Kalmer Vaht, Margo Soomets ja Martti Mänd olid kõik mehed, kellel oli eelsõitude põhjal võimalus sellel etapil poodiumile jõuda. Need olid ühtlasi ka sõitjad, kes end finaali nimistusse välja murdsid. Finaal aga pakkus üllatuse, kui valitsev Eesti meister Vaht kohe esimesel ringil auto rajale risti keeras ning sellega medaliheitlusest välja langes. Võimsa edumaaga ületas finišijoone esimesena Valdmaa. Järgmiste kohtade üle käis läbi kogu finaali jõuline heitlus, millest väljus järgmisest mehest 0,6 sekundit eespool eelmise Vasalemma etapi võitja Raido Notton. Kolmandale positsioonile kihutas Siim Sündema.

Touringcar klassi esikolmik:
1. Einar Valdmaa (Ford Fiesta)
2. Raido Notton (BMW 318)
3. Siim Sündema (BMW 318)

Super1600 ja Junior1600

Esiveoliste klassis kindlustas hooaja eelviimasel etapil endale Eesti meistritiitli Janno Ligur, kellele proovis läbi kogu päeva tõsisemalt kandadele astuda Arvo Kask. Finišijoont Kasel siiski Liguri ees kordagi veel ületada ei õnnestunud ning nii saigi Ligur taas kirja võidud kõikides sõitudes. Sellega aga Arvo Kase lahingud ei lõppenud, kuna Kase kiirus oli pinnuks silmas Siim Salurile. Kui esimeses eelsõidus ja ka poolfinaalis õnnestus Saluril oma tahtmine peale suruda, siis finaalis oli Kask taas omas elemendis ning kiirendas ruudulise lipu alt läbi Liguri järel teisena. Kase ja Saluri võitluspaar jättis mänguruumi aga Mihkel Varulile, kes finaalis samuti Salurist mööda lipsas. Kui Liguri pikk edumaa finaalis välja arvata, käis ülejäänud sõitjate vahel finaalis tihe andmine, mis teenis ka publiku poolt ära valjuhäälse kaasaelamise ning tugevad aplausid.

Noorte arvestuses oli Martin Jugal täna seiklusterohke päev – rajalt väljasõit treeningul ja üks valestart ajasid noore poisi sõidurütmi piisavalt sassi, mis jättis tugeval konkurendil Marko Andreas Murul võimaluse oma sõit pika edumaaga peale suruda.

Super1600 klassi esikolmik:
1. Janno Ligur (Škoda Fabia)
2. Arvo Kask (Ford Ka)
3. Mihkel Varul (Peugeot 206)

Junior1600 klassi järjestus:
1. Marko Andreas Muru (Honda Civic)
2. Martin Juga (Lada Samara)

Crosskart Xtreme

Kui möödunud etapil Kehalas jäi mulje, et sarjaga liitunud Sten Oja teistele sõitjatele enam asu ei anna, siis tänane päev näitas midagi muud. Kaarte asusid segama nii Eero Nõgene kui Kenneth Pohl, kes jagasid omavahel ära ka eelsõitude võidud. Finaalis võttis noor ja agressiivne Pohl aga oma ning tuli läbi pingelise sõidu finišisse esimesena. Oja, kes esialgu küll Pohlal tugevalt sabas püsis, pidi leppima sel korral kolmanda kohaga, kui ka Eero Nõgene finaalis talle oma kiiruse peale surus.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:
1. Kenneth Pohl
2. Eero Nõgene
3. Sten Oja

Vasalemmas peetud kuuenda etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1439994

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste viimane, järjekorras seitsmes etapp toimub 9. septembril Elva Kulbilohus.

Foto: Arvo Kask vs Janno Ligur (Rallikross.ee / Marko Leesi)

Loe edasi

EMV VI etapp Vasalemmas – LIVE AJAD & INFO

VAJUTA SIIA: LIVE AJAD OTSE VASALEMMAST

Vahetult pärast sõidu lõppu lähevad tulemused üles siia: https://speedhive.mylaps.com/Events/1439994

————–
AJAKAVA

————–
8.00 – 9.30 Vabatreening
10.00 ALGAB VÕISTLUS: I eelsõit
11.30 II eelsõit
12.45 – 13.05 AUTOGRAMMIDE JAGAMINE BOKSIALAS
13.15 III eelsõit
14.50 POOLFINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

FINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

AUTASUSTAMINE & TÖÖRIISTAMARKETI AUHINNALOOSID PEALTVAATAJATELE
————–

Pilet: 10 € (ainult sularahas)
Alla 12-aastased lapsed: TASUTA

ASUKOHAKAART: http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2017-6-etapp/

Vasalemma stardinimekiri: http://autosport.ee/rk/?page=27&race_id=390

Hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/eesti-meistrivoistluste-oodatav-stardinimekiri-2017/
Verivärske Crosskart Xtreme klassi hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/xtremekartid-ullatasid-rallikrossi-eesti-mv-treeningpaeval/

Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Facebooki lehel: https://www.facebook.com/Rallikross/
Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Instagrami lehel: https://www.instagram.com/rallikross/ (täägi oma pildid: @rallikross ja #rallikross)

Loe edasi

Vasalemma rada avatud treeninguteks 30. juulini

Olerex Eesti meistrivõistluste kuuenda etapi toimumiskoht – Vasalemma rallikrossirada – on avatud treeninguteks 30. juulini. Sealt edasi, alates 31. juulist algavad ettevalmistused 12. augustil toimuvaks kuuendaks etapiks, mistõttu on rada treeninguteks suletud.

Kõikidel soovijatel palume ühendust võtta Sven Oderiga (tel: +358 504 338 328). Raja kasutamine esimesed kaks tundi 50 €/tund ning sealt edasi iga järgnev tund 30 €/tund.

Loe edasi

VIDEOMEENUTUS: Olerex Eesti MV 2017 – III etapp Vasalemmas (17. juuni)

Laupäeval peeti Vasalemmas Harjumaal rallikrossi Eesti meistrivõistluste kolmas etapp. Teie ees lühike videokokkuvõte toimunust. Kohtumiseni 8. juulil Missos, kus leiab aset Olerex EMV IV etapp.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – Vasalemma rallikrossimelu (17. juuni)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja kolmas etapp Vasalemmas Harjumaal (17. juuni 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – III etapp Vasalemmas (17. juuni)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja kolmas etapp Vasalemmas Harjumaal (17. juuni 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti MV kolmas etapp kujundas jõujooni

Täna toimus Harjumaal Vasalemmas rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja kolmas etapp, kus võeti mõõtu viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 37 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Tänastes sõitudes oli näha, et kuigi kellelegi veel karikat ega medalit hooaja kokkuvõttes ennustada ei saa, hakkavad jõujooned tasapisi paika loksuma.

Supercar

Pärast positiivset sähvatust Norras toimunud EM-etapil, kus ühes eelsõidus saavutati karmis konkurentsis 16. koht, püsis Andri Õun Vasalemmas terve päeva vankumatult liidripositsioonil. Kui möödunud etapil Laitses tegi Priit Karjus ülitugevad eelsõidud ja sai seejärel finaalis maitsta kaotusekibedust läbi tehnika altvedamise, siis täna olid piloot ja tehnika paremini kooskõlas, mis lubas näidata eelsõitudes teisi ja kolmandat aega ning lõpetada finaalis kohe Õuna järel. Seido Nõmmküla pidi Laitses saavutatud liidripositsiooni aga loovutama ja leppima sel korral kolmanda kohaga. Kuigi ühes eelsõidus õnnestus Nõmmkülal finišeeruda ka teisena, siis kõvemale tulemusele täna tema hammas peale ei hakanud.

Supercar klassi esikolmik:

1. Andri Õun (Ford Fiesta)
2. Priit Karjus (Mitsubishi Lancer Evo)
3. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)

Touringcar

Tagaveoliste klassis käis täna terve päeva kõige tihedam rebimine nelja mehe vahel. Juba eelsõitudes jagasid kahte kõrgemat kohta peamiselt Einar Valdmaa ja Raido Notton. Kohe nende järel kruvisid omavahel pinget Siim Sündema ja Kalmer Vaht. Poolfinaalides jätkas kiiret sõitu ja tarku taktikalisi valikuid jokkerringide läbimisel Notton. Kohe tema kannul oli Vaht, kelle autole sarnaselt Laitse rajaga käisid Vasalemma kiired lõigud üle jõu. Sündema ja Valdmaa olid küll oma poolfinaali eesotsas, aga aegu võrreldes nad eelpoolnimetatule kannule ei jõudnud. Finaalis hakkasid Notton ja Vaht mitte kõige õnnestunuma stardi järel tasapisi koht koha võrra ülespoole rebima. Finaalis nägigi ruudulist finišilippu esimesena sel hooajal seni veel poodiumikohata olnud Notton. Vaht ja Sündema järgnesid Nottonile aga samas järjekorras nagu eelmisel etapil.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Raido Notton (BMW 320)
2. Kalmer Vaht (Lada VFTS)
3. Siim Sündema (BMW 318)

Super1600 ja Junior1600

Kuigi esimeses eelsõidus loovutas käigukastiprobleemidega maadelnud Janno Ligur esikoha Siim Salurile ja teise aja Mihkel Varulile, kulges ülejäänud päev sarnaselt Laitsele Liguri taktikepi all – rohkem Karksi-Nuiast pärit mees kellelegi ühtegi võimalust Vasalemmas ei andnud. Kui poolfinaalis pääses korraks pildile ka Riho Loit, võib öelda, et sama kindel, kui oli finaalsõidus Liguri edumaa Saluri ees, oli Saluri edu järgmise sõitja Varuli ees. Nii saigi Vasalemma poodium täpselt samasugune nagu eelmisel etapil Laitses.

Noorte arvestuses näitab jätkuvalt kindlat kätt ja tugevat potentsiaali Marko Andreas Muru, kes lõpetas täismeeste finaali neljandana ning hoidis seega ka juuniorklassi arvestuse liidripositsiooni.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Janno Ligur (Škoda Fabia)
2. Siim Saluri (Citroen C2)
3. Mihkel Varul (Peugeot 206)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Marko Andreas Muru (Honda Civic)
2. Martin Juga (Lada Samara)

Crosskart Xtreme

Eelmisel etapil Laitses välja kujunenud esikolmik jätkas võidutsemist ka Vasalemmas. Kui eelsõitude kokkuvõttes hoidis esimest positsiooni Sven Kokla, kellele järgnesid Raul Orav ja Eero Nõgene, pöörati finaalis tulemus vastupidiseks ning finišijoone ületas esimesena Nõgene. Teisele kohale jäi täna Orav ning kolmandaks sõitis end Kokla.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Eero Nõgene
2. Raul Orav
3. Sven Kokla

Vasalemmas peetud kolmanda etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1410880

Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 8. juulil Võrumaal Missos.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi):

Loe edasi

EMV III etapp Vasalemmas – LIVE AJAD & INFO

VAJUTA SIIA: LIVE AJAD OTSE VASALEMMAST

Vahetult pärast sõidu lõppu lähevad tulemused üles siia: https://speedhive.mylaps.com/Events/1410880

————–
AJAKAVA

————–
8.00 – 9.30 Vabatreening
10.00 ALGAB VÕISTLUS: I eelsõit
11.30 II eelsõit
12.45 – 13.05 AUTOGRAMMIDE JAGAMINE BOKSIALAS
13.15 III eelsõit
14.50 POOLFINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

FINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

AUTASUSTAMINE
————–

Pilet: 10 € (ainult sularahas)
Alla 12-aastased lapsed: TASUTA

ASUKOHAKAART: http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2017-3-etapp/

Vasalemma stardinimekiri: http://autosport.ee/rk/?page=27&race_id=387&

Hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/eesti-meistrivoistluste-oodatav-stardinimekiri-2017/
Verivärske Crosskart Xtreme klassi hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/xtremekartid-ullatasid-rallikrossi-eesti-mv-treeningpaeval/

Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Facebooki lehel: https://www.facebook.com/Rallikross/
Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Instagrami lehel: https://www.instagram.com/rallikross/ (täägi oma pildid: @rallikross ja #rallikross)

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – JANNO LIGUR: „Issi, miks ma kogu aeg viimane olen?“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Hooaja kolmanda loo peategelane on 20-aasatane piloot Janno Ligur. Tõustes maikuus toimunud Euroopa meistrivõistluste Belgia etapil poodiumi teisele kohale, tegi Janno ajalugu – sellist tulemust Eesti rallikrossis keegi varem saavutanud ei ole. Ka sellele eelnev rekord – esimesena EM-etapi poodiumi kolmandale kohale pääsemine, kuulus Jannole. Kuigi au ja kuulsus tehtud tulemuse eest kuulub Jannole, katab selle noormehe seljatagust üks väga kindla käega mees – tema isa Jaanus Ligur.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

JANNO LIGUR

Eesti rallikrossipiloot klassis Super1600. II koht EM-etapilt Belgiast (2017). III koht EM-etappidelt Belgiast ja Soomest (2014). Neljakordne Eesti meister (2010 (noored), 2011, 2012 ja 2016). Läti autokrossi meistrivõistluste hõbe (2011).

Oled varasemates intervjuudes öelnud, et sinu eesmärk on tulla vähemalt Euroopa meistriks. Kui lähedal sa sellele oled?

Ei oskagi täpselt öelda kui lähedal. Noh, selle aasta punktitabel juba näitab, et praegu pole enam väga võimalik tiitlit püüda. Samas kiirust nagu on, et tiitli peale võidelda.

Kas Euroopa meistritiitel on sinu enda seatud eesmärk või on siin ees ka isa Jaanuse seatud latt, kes autokrossis bagide klassis kahel korral Euroopa meistriks tulnud?

Eks ta on ikka minu enda eesmärk, aga kuna isa on mulle terve elu eeskujuks olnud, siis arvan, et muud eesmärki ei olegi võimalik panna, kui püüelda vähemalt samale tasemele või kõrgemale.

Mis aitaks sind praegu kõige rohkem edasi?

Kõige suurem asi on auto täiustamine. Hetkel on nõrgim koht ajast ja arust esiamordid, mis vajaksid hädasti uuendamist. Kindlasti tahaks minna Euroopasse testima, sest nagu näitas viimane Eesti meistrivõistluste etapp – käisime nädal enne võistlust Laitses testimas ja tulemus oli käegakatsutav. Sama asi toimiks ka Euroopas. Kõik see aga taandub eelarvele. Neid, kes taolist testimist minu võistlusklassis endale lubada saavad, on võibolla 10-12 meest – kaks suurt tiimi: Volland Racing ja SET Promotion. Kõik nad ongi seal eesotsas.

Kuidas teie koostöö isaga välja näeb – isa ehitab ja sina sõidad?

See on oluliselt komplekssem, kui „üks sõidab ja teine ehitab“ 🙂 Autot arendame ikka käsikäes. Kuna ma õpin Tallinna Tehnikaülikoolis inseneriks, saan omandada isa käe all palju vajalikke näpunäiteid, tarkusi ja võtteid, mida enda praktikas kasutada. Samamoodi ehitame koos ka teiste oma tiimi poiste ja klientide autosid. Muidugi on ka selliseid projekte, mis isa täna veel täiesti üksi ette võtab – millele minu käpp veel peale ei hakka. Muidu ikka mõtleme koos ja leiame parimad lahendused ühiselt.

Sõitmise osas annab ta mulle võistluse jooksul näpunäiteid – kus tema näeb, et võiks midagi sõidutrajektoori juures proovida või kuidas paremini kurvi võtta. Aga roolis teen esimesed otsused ikka mina – kogemust mul nii palju on. Raadiosse ütleb ta mulle ainult jokkerit, et võimalikult vähe segada. Ma ei ole väga selline tüüp, kes tahab, et keegi kogu aeg kõrva räägiks. See pigem segab.

Isa omandas vist samas kohas hariduse, kus sina?

Jah, isa on Tallinna Tehnikaülikooli kõrgharidusega peenmehhaanik. Mina lõpetasin praegu TTÜ-s II kursuse, õpin tootearendust ja toomistehnikat.

Kui dünaamiliselt te koos töötate? Kas kompromissid tulevad käigult või kõnnitakse aeg-ajalt teineteisest vaikides mööda ka?

Meil sellist solvumist või taolist asja ei ole – kõik käib suht valutult. Me ei ole sellist tüüpi inimesed.

Eeldan, et teie peres suurt peale rallikrossi millestki ei räägita. Tunned sa mõnikord, et tahaks vahepeal sellest kõigest korraks välja ka astuda?

Pigem on selline tunne hooaja lõpupoole, et võiks juba väike puhkus tulla küll – selleks ajaks on tehtud palju tööd ja närve raisatud. Kusagil seal september-oktoober. Lihtsalt tahaks väikest pausi.

Aga ega see hooaeg kunagi tegelikult päris seisma jäägi – peas kerivad mõtted kohe edasi, et kuidas jätkata ja kuhu suunas liikuda. Väga pikka pausi seal ei olegi ning novembri keskpaigas hakkab jälle suurem töö pihta. Autoroolis olen tagasi aprilli alguses.

Kas sul mõni hobi ka on rallikrossi kõrval?

Talviti mängin kõvasti korvpalli, 3-4 korda nädalas. Juba kaks aastat mängin ka Tallinna Kossuliigat. Enne Ülikooli minekut käisin Viljandi Spordikoolis, kus mängisin samuti 2 aastat. Mõnus ala, mis hoiab terve keha hästi toonuses ja ei lase kaalul väga juurde tulla.

Oled hea isuga? 🙂

Suht 🙂

Kuidas veel võistlusteks valmistud? Vaatad videost enda etappe järgi ja analüüsid teiste sõite?

Videoanalüüs on meid päris palju edasi aidanud. Peale igat sõitu analüüsime isaga võistluse läbi. Iga hooaja lõpus teeme suurema analüüsi kogu hooaja sõitudele. Proovime leida üles ka kõige väiksemad detailid, mille pealt oskusi edasi arendada.

Teine asi selle juures on järjepidevus, sest aastast aastasse koguneb iga raja kohta nii Eestis kui Euroopas päris palju infot.

Teiste videotele muidugi ligipääsu ei ole, sest ega keegi oma sisevideosid ei avalda. Konkurents on kõva ja igaüks üritab oma trumpe endale hoida.

Kui vanalt esimest korda rooli istusid?

Esimest korda sõitsin isa süles tema bagiga 3-4-aastaselt. Iseseisvalt istusin rooli vist 7-aastaselt, isa ralli veoautoga. Tema istus kõrval ja sõitsime. Mäletan, et oli väga äge, eriti kui sai starti teha ja külg ees sõita 🙂 Eks väikese poisina olid siukesed asjad ikka meeldejäävad ja ägedad.
Päris üksinda hakkasin sõitma 8-aastaselt, siis juba esiveolise autoga.

Sul on päris puhas sõidustiil – ega sa naljalt kaasvõitlejatega kontakti ei satu ja rajapiiretele otsa ei põrka. On selle pika karjääri jooksul siiski mõni suurem uperkuut ka ette tulnud?

Kõige suurem uperkuut oli 2015. aastal Põltsamaal, kus auto tegi kolm tiiru üle katuse. Ühtegi rajapiiret ma ei puutunud ja sõiduviga ka ei teinud, aga raja olukord oli kurvis väga kehva ning mitme lolli juhuse kokkusattumuse tõttu oli autol järsku külg üleval ja hakkas rullima. Mäletan, et olin just stardisirgelt väga hea hooga minema saanud ja tunne oli väga hea. Järgmine hetk olin juba rullimas ja väga muud mõelda ei jõudnudki, kui et see asi juba ainult seisma jääks. Suhteliselt abitu tunne ning ega seal midagi teha ei ole – üritad ennast kinni hoida, et käed roolist lahti ei tuleks ja kusagile vahele ei jääks. Ise jäin terveks ja auto jäi ka tegelikult suhteliselt terveks – midagi väga hullu ei juhtunud, ainult veidi keretöid.

Auto jaoks hullem katuselkäimine oli too sama aasta Hispaanias Barceona etapil, kus rullisin ühe tiiru asfaldil. Olin poolfinaalis 4. kohal ja üritasin end kolmandaks pusida. Läksin ühes kurvis suhteliselt riski peale välja, mille käigus puudutasin eesolevat sõitjat. Kokkupõrge aga pidurdas minu autot niivõrd kõvasti, et sõiduk võttis vähe teise suuna, rehv haaras vallist ja ülepea ma olingi. Ka siin jäin ise täiesti terveks, aga tol korral vajutas katuse korraikult sisse ning pärast tuli rasket tööd teha. Seal oli veel selline eripära, et järgmine etapp toimus kohe Itaalias ning kulude kokkuhoiu mõttes ehitati auto üles ilma Eestisse toomata. Paar päeva putitasime Hispaanias, kohalik maalermeister pahteldas ja värvis katuse ära ning mehhaanikud lendasid 3 päeva enne järgmist võistlust auto komplekteerimiseks Hispaaniasse. Selline suhteliselt põnev seik.

Ega „tavalistes“ olukordades midagi väga hullu üldiselt juhtuda ei saagi – puur on ümber ja istud kõvasti toolis kinni. Turvalisus on aetud inimese elu ja tervise hoidmiseks päris suureks.

Kas sul mõni talisman ka on, mis neid äpardusi aitab vältida?

Ei ole. Pigem proovin ebausust hoiduda. Kuigi ühel perioodil, kui mind siin palju ebaõnne saatis, soovitati kirikusse minna. Mõtlesimegi siis koos meeskonnakaaslase Gabrieliga, et proovime järgi. Päris vanalinna ei viitsinud minna, kus need suuremad kirikud on ning otsustasime siis Nõmme ja Mustamäe kandis ringi vaadata. Käisime läbi kõik, mis teepeale jäid, aga huvitaval kombel olid kõigi uksed kinni 🙂 Ma ei teagi, mis värk sellega oli, aga sinna see jäi – kirikuuksed olid minu jaoks lihtsalt kinni 🙂

Teeme vahepeal ühe väikese teadmiste kontrolli ja vaatame kui hästi su isa sind tunneb 🙂 Esitan sulle sinu enda kohta 5 küsimust ja pärast uurin Jaanuselt, et mis tema arvab sinu vastused võiksid olla.

Lemmik rada Eestis?

Vasalemma, mis sarnaneb kõige rohkem Euroopa radadele – mõnusalt kiire ja tehniline. Kusjuures suuremat edu pole ma siiski sellel rajal veel saavutanud – alles eelmisel aastal suutsin seal üldse esmakordselt finišeeruda. Aga võitsin.

Teine lemmik on Laitse. Seal on ka kiirus üleval ja päris palju tehnilisi kohti, kus võimalik kõvasti aega võita.

Jaanus: Milline on Janno lemmik rada Eestis?

Vasalemma. Seda väljendab ta kogu aeg 🙂 Aga minu lemmikute hulka see näiteks ei kuulu, lihtsalt ei meeldi.

Lemmik rada välismaal?

Kuigi tegelikult meeldivad mulle Euroopas mitmed rajad, siis esile tõstaksin neist kaks. Esimesel kohal on loomulikult Höljese rada Rootsis. Suur kiirus ning tõsised ja kavalad kurvid. Tehnilised rajad mulle istuvad. Vanadest aegadest, kui sõitsin Lätis autokrossi, meeldib mulle Bauska rada. Euroopa autokrossimaailmas on see paljude sõitjate lemmik. Pealtnäha tundub sõitmiseks väga lihtne rada, aga siis on hea öelda, et mine istu rooli ja sõida siis seda kiiresti 🙂 Suured trampliinid ning vajab kiiresti sõitmiseks head ja kindlat sõidujoont.

Jaanus: Milline on Janno lemmik rada välismaal?

Höljes. Tal on tekkinud nüüd ka teisi radasid, aga kõik, kes rallikrossiga seotud, nende lemmik on ikka Höljes. Rootsi rajast paremat praegu Euroopas ei ole.

Minu lemmik rada on aga Lydden Hill Inglismaal. Vot see on radade rada. See, kuidas Janno seal eelmisel aasta sõitis – see on selline emotsioon, et sellest võin rääkida ja rääkida. Seal peavad meestel ka munad püksis olema – mäest hooga alla, seejärel 6. käiguga parempööre. Montalegre (Portugal), Barcelona (Hispaania) ja Mettet (Belgia) meeldivad ka. Praegu on väga palju häid radasid. Aga näiteks Saksamaa rada mulle ei meeldi – see on augus ja ma ei näe midagi, ega saa ka Janno sõitu normaalselt juhtida. Rahvas ka ei näe. Lisaks on seal ka meie autopark alati kusagil taga põllupeal, järjekorra lõpus 🙂

Kellele elad kaasa Eestis (peale iseenda)?

Eks ikka oma tiimi poistele – Georgile (Orr), Mihklile (Varul) ning tagaveost Einar Valdmaale. Peegi Tõnul hoian silma peal. Viimasel etapil Laitses sõitis Heinari Reinbach minu vana Ladaga, mille meilt ära ostis. Kuigi ta jõudis autospordi juurde alles eelmisel aastal ja on juba üsna soliidses eas, arvan, et ajapikku on kõik võimalik ning tema sõit läheb oluliselt paremaks. Laitses tegi ta juba väga tubli esituse, arvestades, et tõsise esiveolise auto rooli jõudis ta alles päev enne võistlust.

Jaanus: Kellele Janno Eestis kaasa elab (peale iseenda)?

Ma ei usu, et ta endale kaasa elab – see ei ole viisakas. Pähkliga küsimus, raske vastata. Ma arvan, et Georgile (Orr) – ta näeb seal potentsiaali.

Mina elan muidugi kaasa meie meeskonna poistele – Janno, Orr ja Varul. Väike unistus on, et nad moodustavad käesoleva hooaja kokkuvõttes Super1600 klassi esikolmiku 🙂

Kellele elad kaasa välismaal?

Enda konkurentidest Super1600 klassis ma kedagi ei eelista. Supercaris (World RX) hoian pöialt Solbergile ja Kristofferssonile – mõlemad on väga soliidsed ja kiired sõidumehed. Muidugi Mattias Ekströmile ka. Vot sellistele meestele. Ja muidugi lätlastele Baumanisele ja Nitišsele ka – nendega olen palju koos sõitnud ja saame väga hästi läbi.

Jaanus: kellele Janno välismaal kaasa elab?

Kas oma klassis või Supercaris? Hea küsimus 🙂 Superis on Bakkerud.

Mina elan kaasa Solbergile. Olen nii suur poolehoidja, et kui ta peaks mõne võistluse katkestama, keeran kohe selja ja jalutan minema. Absoluutselt enam ei huvita! (Tõnissaar: loen ette, kelle Janno nimetas.) Janno ütles Läti poiste kohta ka? No see pidi küll viisakusest olema 🙂

Unistuste auto?

Põhimõtteliselt üks korralik Supercar – mark ei ole väga oluline, lihtsalt, et oleks korralik EMi või MMi tasemel konkurentsivõimeline auto. Ma arvan, et see oleks minu unistuste auto.

Jaanus: Milline oleks Janno unistuste auto?

Jään vastuse võlgu. (Tõnissaar: ütlen, et jutt käib ikka rallikrossiautodest, mitte tänavasõiduautodest ning et Janno unistab Supercarist). Täiesti õige mõte, unistama peab suurelt!

Janno, seda käib ikka jutust siit ja sealt läbi – mis teema sul tolle Supercar klassiga on? Kas on kindel plaan sinna edasi liikuda?

Eks ta ole ikka minu kõige suurem eesmärk ja unistus – jõuda sinna kõige suuremasse karusselli. Aga kuna Eestis on toetajaid ja kõike muud väga raske ajada, siis vaatame, mis elu toob. Tuleb jääda realistiks. Praegu väga suuri väljavaateid ei tundu olevat, et saaks sammu edasi teha. Aga püssi me põõsasse ei viska.

JAANUS LIGUR

Janno Liguri isa. Endine motosportlane autokrossi bagide klassis. Kahekordne Euroopa meister (1990 ja 1991), Nõukogude Liidu meister (1989), Rahvaste spartakiaadi kuld (1986).

Räägime täna Jannost!

Milline rallikrossihetk meenub sulle seoses Jannoga esimesena, mis oma poja üle kõige rohkem uhkust tundma pannud?

Kõige rohkem vast see esimene poodiumikoht Belgias (2014), kui ta kolmandaks tuli. See oli selline … siis viskas emotsioonid lahti, mokk läks kõveraks ja pisar tuli silma – hea tunne, et kuidagi ikkagi on võimalik nende suurte ässade vastu saada. See on selline rallikrossiga seotud asi, mis kõige rohkem meeles ja hinges.

Aga ärevust?

Kui aus olla, ei oskagi nagu öelda. Võistlustel on kogu aeg närvid pingul ja sõidad ise kaasa. Kõik on üks pidev ärev olek, onju. Tuska teeb aga see, kui auto ei võimalda Jannol head tulemust teha. Teinekord olen enda peale kuri, kui esmapilgul on tunudnud, et olen ta valel ajal jokkerisse saatnud. Siis tekib siuke viha enda peale. Aga kui pärast analüüsid asja üle, vaatad Janno sisevideot ja aegu ning arutad asja Janno endaga, siis 90% juhtudest on esmapilgul valena tundunud otsus osutunud siiski õigeks. Järelikult tuleb ikka sisetunnet ja selle põhjal tehtud kiiret hinnangut usaldada. Ja kui polnudki õige, siis ega seda enam parandada ei saa.

Aga uperkuudid?

Mõlemad suuremad korrad, üks Põltsamaal ja teine Barcelonas, jäid mul suuremas osas nägemata. Ainult seda nägin, kui auto tegi viimase maandumise. Esimene emotsioon oli, et kurat, jälle on võistlus pees ja veel väga headelt kohtadelt. Piloodi peale ma ei mõtle, need autod on niivõrd turvalised. Kui auto ei põle, siis on ohutu. Edasi tuleb kõik see muu asi sinna järgi – auto on katki, kas suudame korda teha? Ajalimiit on ka korralikult peal ning tööd on meeletult. Kas ikka saame hooajaga jätkata? Kõik see hakkab kooruma ja kooruma. Aga need mõlemad kukerpallid, seal ei ole poissi milleski süüdistada.

Kas sa Janno esimest starti mäletad?

Mäletan ikka, jah. Taalis, 2006. aasta talvel. Sõitsime vana Mazda 323-ga, mida sõbrad võimaldasid Jannol proovida. Alguses mõtled, et poiss on niivõrd pisike ja kuidas ta ikka hakkama saab ning mis ja kus. Aga kui stardid läksid lahti, siis vaatad ja … nutuklomp tuleb kurku. Minu poeg ja sõidab suure autoga! Ise alles 9-aastane põnn ja juba saab enam-vähem asjaga hakka. See oli selline härdust tekitav ülev tunne. Analoogne tunne poodiumikohaga Belgias, neid kahte asja võib enamvähem võrrelda – esimene start ja esimene suurem poodium.

Muidugi ütleme ausalt – ega Janno tee rallikrossi alguses väga lihtsalt ei läinud. Sellest Mazdast pidime varsti loobuma. Ehitasime siis talle kiiresti Lada 08. Auto, mille sain Liidu koondislt endale treeningautoks, läks edasi Jannole. Sellega ta sõitis 2007 – 2012. (Seesama auto, millega Heinari Reinbach Laitses sõitis). Kui Mazda oli standardne, siis 08 tegime juba sportauto moodi. Mäletan, et Janno tuli algusepoole ikka minu juurde ja küsis: „Issi, miks ma kogu aeg viimane olen? Ma ju kihutan kogu aeg gaas põhjas.“ Mina seepeale: „Kuule Jann, sa oled teistest paar aastat noorem – oled sa kindel, et see pedaal sul seal ikka päris põhjas on? Proovime ja sõidame veel.“

Mitu aastat läks, enne kui ta kiireks sai. Aga see oli nagu sõrmenips, ühel hetkel lihtsalt läks. Vist oli 2008. aasta sügisel Taalis, kus treeningutel mõtlesime, et võiks proovida paari asja teistmoodi. Janno prooviski ja tegime kontrollsõitudel absoluudi teise aja. See oli sõit, kus Janno muutus ja tõusis selliseks … päris võidusõitjaks. Sinnani oli pisike poiss, kes lihtsalt sõitis. Sealt edasi hakkas võitlema, julges sõita, oskas kasutada autot ja kohe hakkasid tulema ka tulemused. Paar aastat sõitsime veel superkrossi, kus täiskasvanud mehed olid temaga püstihädas – ei antud neile armu kruusal ega jääl.

2010–2011 osales Janno juba paralleelselt ka Läti autokrossi sarjas, kus saavutas hooaja kokkuvõttes II koha. 13-aastane jõmpsikas võitles teiste meestega, mis kole. Need kohad seal poodiumil tegid väga head meelt, sest pidasime Läti sarja sel hetkel ülikõvaks. Võit jäi aga tol korral seepärast tulemata, et üks etapp langes kokku Eesti rallikrossi etapiga. Janno valis aga Eesti etapi ja nii tegimegi. Usun, et muidu oleks võinud ta tulla Läti meistriks.

Kuidas iseloomustad Janno sõidustiili?

Väliselt tundub, et see sõit ei ole effektne, aga see on lihtsalt puhas sõit. Kui ma küsin, kas sa kiiremini suudaksid, on vastuseks, et enam kiiremini pole selle autoga hetkel võimalik. Kui rahvale meeldib võibolla lippadi-lappadi, siis kiiruse mõttes see nii ei ole. Jannol on täitsa oma trajektoor. Kui keegi suudab tal sabas püsida, siis hoitakse veel kinni, aga kui kontakt kaob, läheb Janno eest ära. See oli juba 08-ga nii, et sõidab autoga selliselt, et kiiremini enam ei saagi. Eks Euroopa ajad ka ju näitavad, et kui oleme auto paremaks reguleerinud, on ka ajad kohe paremad – mees suudab autost maksimumi välja võtta.

Kas kogu tahe spordile pühenduda on tulnud Janno poolt või on olnud ka kordi, mil vaja poiss autosse tagasi lükata?

Kogu selle aja jooksul on olnud kaks-kolm korda, kus minu emotsioon pole suutnud jääda valitsetuks ja on olnud ütlemist. Aga sellist asja, kus on olnud vaja autosse tagasi ajada, pole olnud. Kui on ütlemist, siis keerame selja ja 5 minuti pärast lepime ära ning asi läheb edasi.

Kui autospordiga algust teime, oli kogu teema ikka „Jaanus Liguri poeg!“. Igasuguseid abistajaid ja kaasaelajaid oli karjas ümber. Aga kui kohe algul tulemust ei tulnud, oli paar aastat praktselt nii, et käisime ainult isa ja poeg. Oligi kahe mehe tiim. Isa ikka poega ei jäta ju. Kui hinges tunned, et küll see tulemus tuleb, siis käid. Pusisime ja pusisime ja eks see tänaseks näha, kuhu me oleme välja pusinud. Lisaks minule on olnud algusest saati Janno kõrval veel üks mees, mehaanik Aivar, kes väga suureks toeks. Selline tiim, nagu meil on praegu, tekkis alles paar aastat tagasi.

Kas Janno on sõnakuulelik õpilane või tuleb ette ka momente, kus ta ütleb, et tema on otsustanud ja nii jääb?

Janno on sõnakuulelik õpilane. Temaga ei olegi … see on kahe mehe sümbioos. Kui õhus on küsimus, siis räägitakse asi kahe mehe vahel läbi ja otsus jääb sellele, kes peaks sel hetkel otsustama.

Ise otsustamise juurde käib ka oma vigade tegemise moment?

Ikka käib. Kõik inimesed on ekslikud ja võidusõit pole teistmoodi. Aga me oleme ikka, kuidas ma ütlen – kui mulle on mingil hetkel tundunud, et midagi läks valesti, olen sellele vihjanud. Ja olen jätnud alati eneseanalüüsi variandi. Tal on hea eneseanalüüs, ta saab sellega hakkama. Kui näen raja kõrvalt vaadates auto käitumist, siis räägin sellest vastavalt sisetundele ja kuulan ära ka tema arvamuse. Enamasti ta vastab, et ta teab ja ütleb, et proovib trajektoore muuta ning auto käitumist parandada. See näitab, et mees analüüsib.

Tuleb ta sulle ütlema ka, kui on kusagil eksinud?

Tuleb ütlema küll, et kuule paps, ma tegin seal vea. Ja siis me analüüsime, mis seda tingis. Sellist peakeeramist ja möödakõndimist meie tiimis ei ole. Üldiselt on ka nii, et kui tal on midagi valesti läinud, on seda kohe poisist näha. Selles ja enesekriitika oasa oleme päris sarnased.

Sel hooajal on Jannol Eestis 7 etappi ja Euroopa meistrivõistlustel 6 etappi, mis teeb kokku 13 nädalavahetust. Aga rallikross ei tähenda ju ainult võistlusnädalavahetusi ning sul on ka teiste hoolealuste sõidukeid ja muid töid. Mitu tundi öösiti magada lastakse?

Parasjagu, veame välja. Aga kõik ümbritsev kannatab selle spordi all. Juba aastaid. Škodat teeme õhtuti ja nädalavahetuseti. Isa ei kannata oma tööaega poisi auto peale panna. Enne kui kliendid teenindatud, siis enda autot ei tehta.

Kui Škoda ehitamisega alustasime, sõitsime veel 08-ga, sest ühe hooga ei suutnud uut autot välja ehitada. Palju läheb mõtlemise ja katsetamise peale ning tunnid on lühikesed. Lisaks peab tahes-tahtmata ka teiste autosid omast vabast ajast tegema, sest kusagilt peab see finants tulema.

Räägi tolle Škoda ehitamisest natuke lähemalt.

2012. aasta. Auto tasemele saamine võttis päris hulga aega. Finants ei võimaldanud korraga liiga palju häid otsuseid vastu võtta. Suurt nördimust tekitas see, kui auto valmis sai ja läksime seda Elvasse testima. Veeres ilusti neli ringi rajal. Ütlesin siis Jannole, et proovigu starti ka! Ja kohe oli käigukast tükkideks ning päris mitutuhat eurot läks üle õla. Eks see meid siis ka kasvatas ning valisime edaspidi paremaid koostööpartnereid, kelle kaudu sai tellida tippasju ja kes aitasid probleeme lahendada. Aegamööda hakkasid asjad õigesse rööpasse loksuma – nii ta oli. Vähese finantsi tõttu proovime paljud asjad ise teha, aga see on meid ka omajagu pärssinud.

Mida kindlam on auto, seda rahulikum on Janno ja seda paremat tulemust ta meisterdab. Portugali ja Belgiaga olen praegu väga rahul.

Kui suur on teie meeskond?

Parasjagu suur – rohkem ei mahukski enam telgi alla ära 🙂 Peale minu veel 3 võistlusmehhaanikut. Ja siis on Janno ja mänedžer. Hakkame tasapisi jõudma sinnamaale, et iga mees teab, mis on tema ülesanne ning mulle antakse oma sõlmedest ja asjadest adekvaatne info ette. Kõik jälgivad sõitu ka raja äärest ja pärast üritab iga mees oma seisukohta avaldada.Sellest see sümbioos meil seal tekibki – arvestame ka mehhaanikute nähtu ja seisukohtadega. See kõik aitab headele tulemustele kaasa.

Mida peab veel toonitama – meie meeskond on hobimeeskond. See ei ole töö, kõik on fännid – Janno head sõbrad, kes näevad temas mingit potentsiaali ja tahavad kaasa aidata headele tulemustele. Just kaasa aidata, sest iga kord ainult häid tulemusi ei tule, aga alati peaks olema näha areng ja edenemine. Ühtlasi on see sport ka Janno ettevalmistamine eluks – siit võib ta saada tulevikuks ka töö. Janno areneb koos auto ja meeskonnaga ning saab siit ellu väga palju oskusi kaasa võtta. Kui saab täismeheks, on ta väga tõsine proff – väga hinnatud autoehitaja ja insener. Sport on kindlasti ka üks kasvatus– ja koolituselement.

Lõpetuseks – millises seisus on sinu hinnangul Eesti rallikross?

Minu hinnangul päris heas seisus, aga võiks olla rohkem osavõtjaid. Riikide tasandil vaadates on Eesti sari päris kõva sari. Mulle tundub see niimoodi. Kui nüüd Soomes oleks ka Super1600 klass, siis tõstaks see kindlasti ka Eesti taset veelgi. Kahjuks aga teisel pool merd selle vastu väga huvi ei ole. Tundub, et praeguse seisuga hakkab rallikross sündima Lätis, mis tõstab edaspidi ka Eesti rallikrossi veel ja veel.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Janno ja Jaanus Ligur 2016. aasta rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja lõpugalal.

Loe edasi

Võidusõit paberil: Marko MÄTTIK vs Siim SÜNDEMA

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas edasi lükanud. Hooaja teine persoonilugu on aga hoopis persoonide lugu. Kuigi Marko Mättik ega Siim Sündema kumbki Laitsest pärit ei ole, võiks just Laitset, kus Markol kõige rohkem kilomeetreid kogutud ja Siimul Eesti meistrivõistluste esimene poodiumikoht võetud, nimetada nende kodurajaks.

Andsime mõlemale mehele ette portsu identseid küsimusi ja ütlesime, et täna kihutate võidu paberil. Meie ja fännide rõõmuks olid mõlemad nõus! Kuna paberil esimesena lõpetamine aga väga suurt võistlusmomenti ei tekita, otsisime vastuseid hindama ühe objektiivse eksperdi – sellise, kellel puudub rallikrossiga igasugune kokkupuude.

Rallikrossile viidatakse sageli kui „kontaktspordile“ ja „mees mehe vastu või(s)tlemisele“. Läksimegi seda teed ning otsisime Marko ja Siimu vastuseid hindama eksperdi, kelle sportimist võib iseloomustada samade märksõnadega – endine maadlussporditipp ja praegune Tartu spordiklubi Englas noortetreener Kristjan Press. Kristjanil on Eesti meistrivõistlustelt kreeka-rooma maadluses 16 medalit, ta on tulemusi jahtinud maadluse maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ja olümpia valikturniiridel ning treeningstaaži kogunud nelja riigi spordiklubides. Võib öelda, et sporti ta jagab!

Kuna maadluses punkte kamaluga ei jagata, andis ta punkte nullist kuni ühe ja pooleni. Võidu nimel tuleb viimase sekundini tööd teha!

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

NB! MUGAVAMAKS LUGEMISEKS JA VASTUSTE VÕRDLEMISEKS LIIGU HIIREGA LOETAVA VASTUSE PEALE.

 

Võistleja nr 2

Võistleja nr 10

EKSPERT: Kristjan Press

Nimi

MARKO MÄTTIK

SIIM SÜNDEMA

Nimi ei riku meest.

Vanus

40

30

Nooremale mehele punkt.

Elukoht ja päritolu

Tallinn

Elan Raasiku alevikus Harjumaal. Pärit olen Alavere külast, samuti Harjumaalt. Täpsus on spordis oluline. Siimule täpsuse eest 1,5 punkti. Markole 1 punkt.
Auto

Lada 2101

Praegu on BMW 318, aga varsti valmib uus auto – Ford Fiesta. Millal täpsemalt, ei oska veel öelda – võibolla saab juba sel aastal näidata, võibolla mitte 🙂 BMW on hea auto – Siimule 1,5 punkti. Markol ka auto olemas – 1 punkt.
Auto lugu Minu enda ehitatud auto, 2001. aastal tehtud. Tollel hetkel oli see tavaline Žiguli. Tegin korraliku kere ja tõstsin tehnika 05 pealt ümber, kui olin tollega Taalis võistlustel üle katuse käinud. Ise jäin terveks, aga 05 läks mahakandmisele. Auto on ise ehitatud, või õigemini siiamaani ehitatakse. Asi algas tegelikult nii, et sõber tegi endale autot ja kutsus mind ka appi. Kere oli mingile maale valmis ja turvapuur ka sees. Talle pakkus aga ehitamisprotsess vist rohkem naudingut, sest ühel hetkel tuli ettepanek, et äkki tahaksin hoopis ise sõitma hakata. Ja nii läkski. Ise ehitamine on kõva ettevõtmine. Mõlemad mehed on oma autosse korralikult panustanud ja tundub, et hingega asja juures. Markole 1 ja Siimule ka 1 punkt.
Võistlusklass Olen rallikrossis kogu aeg tagaveolise peal olnud, muuga ei oskagi sõita. Proovinud küll olen, aga kohe ka aru saanud, et võistlema poleks mõtet minna. Siiani olen ainult tagavedu sõitnud. Esiveolisega sõita ei meeldi, samas korralikku nelikveolist ei ole proovinud. Ja väga ei julge proovida ka, äkki hakkab meeldima. Sellele ei peaks aga rahakott vastu. Võistlevad samas klassis, mõlemale 1 punkt.
Klubi Spordiklubi Villu Sellest aastast alates Tikkri Motorsport.

1-1

Lemmik rada Eestis Kõige rohkem olen sõitnud Laitses, aga lemmik on ikka Vasalemma – see on rallikrossi häll. Raja kiirus ja kõik see, mis teeb ralikrossist rallikrossi, on paigas. Piiroja, mida kahjuks enam kalendris ei ole. See on hästi kiire rada heade laugete kurvidega. Väga palju aeglast nikerdamist ei ole. Olemasolevatest radadest aga Vasalemma – too on ka hästi kiire rada. Kuigi Marko on sõnad kaunimalt ritta seadnud, siis mõlemale 1 punkt – on sõidetud ja on nähtud. Ise olen Vasalemma raja kohta vist mingist filmist kuulnud.
Lemmik rada välismaal Taanis oli üks väga huvitav rada, kus sõitsin 2004. aasta augustis. Nime kahjuks ei mäleta. Seal oli nagu Vasalemmas – jagus kiirust ja tehnilist väljakutset. Pealtvaatajate jaoks samuti super, hästi jälgitav – ümberringi olid kõrged künkad ja rada asus orus sees, kõik oli nagu peopesa peal. Ega ma palju väljas sõitnud ei ole, aga siiani vist Hyvinkää rada Soomes. Seal oli samamoodi hästi suur keskmine kiirus ja kiired nauditavad kurvid. Selline aeglane nikerdamine mulle üldse ei meeldi. Markol rohkem väljas sõitmise kogemust ja oma eelistused kindlamalt välja kujunenud – Markole 1,5 punkti, Siimule 1 punkt.

Kui vähegi võimalust, tasub välismaal võistelda – kõik uus annab kogemusi. Maadluse puhul tuleb näiteks ka koduvilega võistelda.

Kaua oled olnud rallikrossis tegev? Alustasin 15-aastaselt (1992), kui sõitsin Vasalemmas noortekrossi. 3 aastat tegelesin sellega ja siis liikusin edasi täiskasvanute krossi juurde, mida sõitsin 2004. aastani välja. Iga aasta sai korralikult võisteldud. Kui autorallit olen vähemal või rohkemal määral kogu aeg teinud, siis rallikrossist tuli 2004. kuni 2015. aastani pikem paus. Vahepeal käisin küll 2008. aastal korra Vasalemma rallikrossi sõitmas – Silver Havamaa Honda Civic Type R roolis võitis, mina olin oma Toyota Corolla GT-ga teine ja Sten Oja 08 peal kolmas. Ja 2014. aastal sõitsin BMW CUP sarjas ka. Aga suurem tagasitulek toimus aastal 2015, kui avastasin, et minu vana auto oli jõudnud Laitses vanarauahunnikusse. Seda kasutati seal vahepeal rendiautona, aga ju oli otsa saanud. Siis tulid heledamad mälestused meelde, mispeale tassisin auto koju ja putitasin üles. Seega kokku 25 aastat, vahelduva eduga. Kuues hooaeg algas nüüd. Kogemus maksab
Kuni oled nõder
Ja enam ei jaksa 🙂

Markole 1,5 punkti, Siimule 1 punkt.Maadluses võib öelda, et viie aastaga saab spordialast korraliku pildi ette ja kümnega on juba omajagu kogemusi, mida kasutada.

Parim tulemus Eestis Taalis toimunud Balti Karika võit 2001. aastal. Kõik lätlased ja leedukad jäid ilusti seljataha 🙂 Möödunud aastal hooaja kokkuvõttes 2. koht. Balti Karikas tundub suurem asi kui Eesti meistrivõistlused. Markole 1,5 punkti, Siimule 1 punkt.
Parim tulemus välismaal 2004. aasta oli hea – FIA NEZ Taani etapil 6. koht ja Leedu etapil 3. koht. Hooaja kokkuvõttes tuli 4. koht. 2016. aastal FIA NEZ sarjas olin ühel etapil kolmas ja sarja kokkuvõttes kuues. Markole 1,5 punkti parema tulemuse eest. Siimule 1 punkt, sest maadluses loeb ka see, kes on viimase punkti võtnud.
Kõige võimsam positiivne emotsioon võistlustelt Tõenäoliselt üks Vasalemma rallikrossi võitudest 05-ga. Kõik sõidud olid väga keerulised ja tulid läbi raskuste. Lõpuks aga pääsesin B-finaali, kust sõitsin end edasi A-finaali. Ja võitsin! Kogu see kadalipp tegi võiduemotsiooni eriti võimsaks. Üks asi tuleb meelde, kui viimast korda Piirojal võistlesin. See oli vist 2015. aastal. Finaali viimases kurvis sõitsin Kalmer Vahtist mööda ja võtsin tema ees 3. koha 🙂 Ja loomulikult esimene etapivõit eelmisel hooajal Laitses. Läbi kadalipu tulemuse tegemine on sportlase leib. Napid võidud ja õnne õiges otsas olemine annavad kindlasti korraliku positiivse laksu. Markole 1,5 punkti, Siimule tubli soorituse eest 1 punkt 🙂
Kõige võimsam negatiivne emotsioon võistlustelt 2001. aastal toimus Saaremaa rallikross, kus olin kogu päeva kõige kiirem mees. Ja siis finaalis läks veovõll, koos meistritiitliga. Võttis ikka korralikult tuju ära. Eelmise hooaja I etapp Kulbilohus. Talv läbi nägime auto ehitamisega meeletult vaeva. Enne etappi olime 54 tundi järjest üleval, et auto võistluspäeva hommikul käima saada. Ja siis tuli suhteliselt tühise asja tõttu, pooltelje murdumise pärast poolfinaalis katkestus. Ise olin ka süüdi natuke, sest ei osanud magamatuse tõttu olukorda väga adekvaatselt hinnata ja panin läbi une vale diagnoosi. Muidu oleks saanud isegi ära parandada. Tol korral kadus küll tahtmine mingiks hetkeks täitsa ära. 1,5 punkti Siimule – kahju hakkas nende magamata tundide pärast. Markole 1 punkt. Eks ebaõnnega seotud momendid käivad spordiga kaasas, nagu ka vigastused.

Endal meenub üks matš, kus kõrvalmatil käis vile ja nii mina kui vastane mõlemad arvame, et see oli meile. Keerasin kohe ümber, et lõdvestuda. Samal hetkel ütleb kohtunik: „Maadelge-maadelge!“. Tagasi pöörata ei jõudnud ning tuli eduseisust lendu minna. 6 kuud ränka ettevalmistust ja üks vile.

Kuidas sattusid autospordi juurde? Ikka tänu isale (Villu Mättik). Lapsest peale garaažis elanud ja võistlustel kaasas käinud. Selle pealt nagu väga nagu lilleseadjaks ei saa 🙂 Sõitsin umbes viis aastat hobikorras motokrossi ja ühel hetkel kutsus sõber appi autot ehitama. Edasist te juba teate 🙂 Ega ma sellest teemast tol ajal väga midagi jaganud. Nii läksingi esimest korda võistlema ilma igasuguse ettevalmistuseta – polnud enne isegi mitte rallikrossi võistlust näinud. Perekondlikud põhjused on vingem lugu, aga ka üsna tavapärane. Ise sattusin treenima samuti tänu isale (Voldemar Press). Markole 1,5 punkti. Siimule 1 punkt.
Esimene võistlus Esimene ametlik võistlus oli 1992. aasta talvel, Tabasalu jäärajal. Päris esimest starti enam täpselt ei mäleta, aga olin siis 15-aastane. Sealt edasi noortekrossi juurde. Elu esimene start oli Missos. Hooaeg algas Laitses, aga sinna ma ei jõudnud – ka vaatama mitte 🙂 Mäletan häguselt ka starti. Võrreldes teistega, oli meie tehnika ajast väga maas – sisuliselt oli mul 1,8-liitrise mootoriga tänavaauto, millel oli puur sees 🙂 Stardisirgel sõideti lihtsalt eest ära, see võttis korraks tummaks. Endal polnud eelnevalt mingit võrdlusmomenti ka, kui kiiresti need autod seal sõidavad. Tulemuseks oli aga 4. koht, küll vist tänu konkurentide ebaõnnele ja tehnilistele vigadele. Siimule 1,5 punkti täpsema mälestuse ja parema loo eest. Markole 1 punkt.

Ise päris esimest võistlust ka enam ei mäleta. Küll aga on meeles esimene suurvõistlus, kus paar aastat vanem Saaremaa poiss mind käest-peast haardega poolenisti pildituks kägistas. Aga jonn oli nii suur, et heitsin ta koos tema enda hoitud haardega ülerinna. Eriliseks tegi asja ka see, et võistlustel viibis aukülalisena Kristjan Palusalu (vist oli 1986), kes pärast ütles mu isale, et kui nii noorelt sellised heited tulevad, peaks tulevikus ikka asja saama 🙂

Eesmärk rallikrossis Sel aastal tahaks Eestis paar korda poodiumile jõuda – oleks kena! Muidu sõidan üks hooaeg korraga – jumal teab, mis elu veel toob. Väike eesmärk on, või noh, mis väike – Eesti meistritiitel. Seda ei ole seni veel saavutanud. Samuti teeme praegu kõvasti tööd ka selle nimel, et saaks tulevikus Euroopa meistrivõistluste etappidel edukalt osaleda. Millal seal starti jõuan, ei julge veel pakkuda. Ideaalis sel sügisel Saksamaal, aga auto valmimine on nii lahtine, et ei oska öelda. Amatöörspordis täitsa realistlikud eesmärgid. Kuna meistritiitel on kõrgem siht, siis Siimule 1,5 punkti. Markole 1 punkt, et millegi poole ikka pürgib.
Unistuste auto Praegusel hetkel Audi S1 – selline, millisega maailma tipud hetkel rebivad. See on nii haige auto, et sellisega võiks sõita küll. See oleks siis nelikveoline, supercar. Unistuste auto hakkab õigepea valmima 🙂 Olen sellest Fiestast pikka aega unistanud, ja nendest lahendustest, mida seal kasutame. Siim liigub oma eesmärgi ja unistuse suunas, 1 punkt. Markole siit 0.
Kellele elad kaasa Eestis? Praegusel hetkel Marko Murule. Teine poiss on Martin Juga. Esiveolistest loomulikult Siim Salurile ja tagaveolistest Siim Sündemale – et tuleks ikka mõni meistritiitel ära. Kindlasti Janno Ligurile, kes siin suuri tegusid teeb. Ja siis Tikkerberile, kes loodetavasti hakkab sel aastal ka suuri tegusid tegema. Ning kindlasti ka noortele – Muru ja teised tulijad. Hea meel vaadata, et pealekasvu ikka on. Siimule 1,5 punkti kuna tundub, et tunneb rohkem muret järelkasvu ja ala tuleviku pärast. Markole 1 punkt.

Ise elan kaasa meie tippudele: Nabi, Mäe, Arusaar, Aps. Ja mudiugi oma klubi noortele.

Kellele elad kaasa välismaal? Petter Solbergile. Ta on alati nii vahetu ja särav. Vahet pole kuidas sõit läheb, või on auto jumala juppideks – tema on alati jamast üle. Ühtlasi ainuke mees, kes maailmameister nii autorallis kui ka rallikrossis – sellist trikki ikka annab järgi teha. Teist sellist meest ei ole. Petter Solberg on väga sümpaatne tegelane. Mulle meeldib ta agressiivne sõidustiil. Inimtüüp ka selline Mr Hollywood – oskab rahva ja publikuga hästi suhelda. Igati positiivne ja värvikas kuju. Peab vist hea mees olema – olen ka ise seda nime aeg-ajalt kuulnud. Siiski, Marko on täpsem ja toob välja rohkem oskusi rajal – 1,5 punkti. Siimule 1 punkt.

Maadluses on konkurents väga tihe ja palju kehakaale, seega korduvaid maailmameistreid väga ei ole – ei jõua kellelegi kaasa elama hakatagi kui juba uus mees platsis.

Mõni õppetund rallikrossist, mida oled oma ellu kaasa võtnud Kui oled kaelast saadik s*ta sees, ei maksa pead norgu lasta! 🙂 Isegi kui lood on ikka väga kehvasti, isegi siis ei ole mõtet. Ühel päeval tuleb päike jälle välja ning asjad on taas teistmoodi. Igal alal peab olema stabiilsust, sihikindlust ja külma närvi. See on mind ka muudes tegemistes kaasa aidanud. Pusi ikka aina edasi ja edasi. Kuigi mõlema mehe jutt on õige, siis Markole meeleolukama kirjelduse eest 1,5 punkti 🙂 Siimule 1 punkt.
Meeskond Tehnikaga aitavad sugulased Mihkel Vaher ja Ander Ahn. Enne hooaega veedab iga mees nädalas kümmekond tundi ikka garaažis. Nüüd ehitasime veel autot natuke ümber ka – BMW mootor, käigukast ja esisild on peal. Vot siukene Žiguli! Tiimis on meil üks põhikohaga mehhaanik ning veel üks, kes käib võistlustel abiks. Siis on mees, kes ringe analüüsib ja jokkerisse õigel ajal saadab. Veel on meil selline mänedzeri moodi mees – sõber, kes mind rallikrossi pisikuga nakatas. Tema tegeleb organisatoorse poolega. Ülejäänud on tublid ja lojaalsed fännid, kes alati kohal ja vajadusel ka käe külge panevad. Siimul tundub olevat parem ja selgema struktuuriga tiim – 1,5 punkti. Markole 1 punkt.

Hea meeskond on maadluses ülioluline teema – kuigi matil ollakse lõpuks üksi, siis ilma hea sparringuta tugevaks ei saa.

Talisman Kunagi oli, enam ei ole. Kallis kaasa pani pehme mänguasja autosse kaasa, mind valvama. Täitis oma rolli küll, aga enam ei teagi kus see on. Õnneks siiani püsin ikka veel elus 🙂 Põrsas Peppa kleeps autol. Hea inimene Merike Kask rallikrossi toimkonnast võttis teema üles, et mul läheb võistlustel pahasti, kuna pole põraskleepsu peal. Ei teagi täpselt, kuidas see jutt seal alguse sai. Järgmisel etapil läks jälle kehvsti ja ka siis jätkus sama jutt. Kolmandal korral tõi Merike ise kleepsu. Panime peale ja sealt edasi hakkasid asjad palju paremini laabuma. Pärast pole julgenud enam maha võtta 🙂 Siimul on lugu rääkida – 1,5 punkti. Markole 1 punkt.
Kuidas võistlusteks valmistud? Kuna olen autoremondilukksepp, täidab üldfüüsilise treeningu eesmärgi minu igapäevatöö. Periooditi mängin iganädalaselt võrkpalli. Sõidutrenni autoga väga ei tee. Muidugi kodus garaaži taga on meil oma rallikrossirada, kus teeme üritusi ja sõidutame inimesi – seal tuleb metsavahel mõnikord väga palju kilomeetreid. Selline trenn on meil 🙂 Paraku pean tõdema, et muude tööde-tegemiste kõrvalt võtab tehnika elushoidmine nii palju energiat, et hea, kui saab võistlusteks auto kuidagi joonele. Treeninguteks seega väga aega ei jäägi – lihtsalt külmalt peale ja tuld. Aga üks mu tulevikueesmärke on kindlasti see, et jõuaksime autot enne sõitusid korralikult teistida. See tõstaks kindlasti ka minu enesekindlust. 0-0. Ma ei tea kuidas ja kui palju peaks rallikrossis trenni tegema, aga siin öeldakse, et väga midagi ei tehta. Hea võrdlus maadlusest – isegi veteranides võistlevad 60-aastased “poisid” võtavad enda üldfüüsilise 3-4 kuud enne võistluseid korralikult käsile 🙂
Teravaim elamus autospordis ~15 aastat tagasi, autokrossis. Einar Valdmaa ja Valga rada. Tema võitis stardi ja mina olin konkusus järgi. Sõitsime suure hooga mäest alla. All olevas kurvis lõikas Einar kurvi natuke liiga sisse, mis viskas ta vallist sedasi õhku, et keeras katuse allapoole. Mina sõitsin samal ajal tema alt läbi nii, et katused puutusid kokku. Esimene üle katuse käimine ehmatas ära. Tänaval korraliku liiklejana mul selline kogemus varasemalt puudus – pole ise pidanud üle elama ega pole ka näinud. Juhtus Piiroja rallikrossil, hooaega praegu ei mäletagi. Võtsin hommikul unise peaga treeningringil sisekurvi, aga nina hakkas kinni ja keeras auto üle. Poolteist ringi rullisin üle vist. Ise jäin täiesti terveks, aga autoga tuli ikka tegeleda. Võistluse sain õnneks lõpuni teha. Hiljem tuli katus ära vahetada. Markole ägedama loo eest 1,5 punkti, Siimule 1 punkt.
KOKKU:

25,5 punkti

27 punkti

Kuigi võidusõidu paberil võitis 1,5-punktise edumaaga Siim Sündema, loodame, et rallikrossifännid said mõlema mehe kohta oluliselt targemaks. Kindlasti said Marko ja Siim siit ka mõne pöidlahoidja juurde – loodetavasti kellegi, kes varem rallikrosi juurde teed veel leidnud ei olnud 🙂

Kohtume juba 3. juunil Laitses, kus Olerex Eesti meistrivõistluste teiselt etapil selgub, kumb meestest rajal kõvema soorituse teeb.

Loe edasi

Xtremekartid üllatasid rallikrossi Eesti MV treeningpäeval

VAATA GALERIID RALLIKROSSI FACEBOOKI LEHELT.

Juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal avastardi saav 7-etapiline Olerex Eesti meistrivõistluste sari toob fännide ette Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades.

Möödunud nädalavahetusel toimus aga Kulbilohu krossirajal treeningpäev, kus sõitjatel oli võimalus talvetolm maha raputada ja viia end meistritiitli nimel peatselt algava võidukihutamise lainele.

Kohaletulnute eesmärgid olid erinevad – kelle prioriteet oli testida tehnikat, kes soovis tehnilisele komisjonile oma masinat tutvustada, et veenduda selle nõuetekohasuses ning oli ka neid, kel oli selge siht juba tugevamalt pedaalile vajutada ja kiiremaid ringiaegu välja sõita. Kindlad üllataja selles osas olid aga esmakordselt rallikrossi sarjaga liitunud Xtremekart klassi piloodid, kus Kenneth Pohl ajaga 41,893 sekundit jäi 930-meetrise Kulbilohu raja rekordit omavale eestlasele Janno Ligurile alla vaid 0,038 sekundit (rajarekord on Liguri poolt välja sõidetud 12. septembril 2015 Supercar klassi autoga: 41,855 sekundit (keskmine kiirus 79,990 km/h), Ford Fiesta MK7, Reinsalu Sport). Esimest Supercar klassi masinat edestas treeningpäeval koguni neli Xtremekarti.

„Selle aja sõidan ma võistlustel kindlasti üle,“ kommenteerib Pohl treeningpäeva head sõitu. „Peamine eesmärk oli rada selgeks saada ja arvan, et see mul ka õnnestus. Kuigi minu lemmik rada on hetkel kiirete lõikude ja teravate hüpetega Vasalemma, on Kulbilohu mulle samuti meelepärane – mõlemad rajad tõmbavad adrenaliini korralikult käima ja nii mõnigi manööver, kus on võimalik konkurentide ees edu saavutada, nõuab lisajulgust,“ lisab Pohl.

Pohl, kes sõidab Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas kaasa alates II etapist Laitses, peab oma peamiseks konkurendiks isa Rene Pohla, aga kuna teda sel korral rajal ei ole, tekitavad kõige teravamat võistlusmomenti Alar Palla ja Raul Orav. Veel lisab ta, et viimastel aastatel kõvasti populaarsust kogunud rallikross, mis toob radade äärde super publiku, on tema jaoks põnev väljakutse: „Ma ei jõua ühisstarti ära oodata!“.

Treeningpäeva parimad ajad:

Xtremekart – Kenneth POHL – 41,893 sek
Supercar – Andri ÕUN – 44,605 sek (rajarekord 41,855 sek, Janno Ligur)
Touringcar – Rain LELLEP – 46,060 sek (rajarekord 45,019 sek, Kalmer Vaht)
Super1600 – Tõnu PEEK – 46,716 sek (rajarekord 44,069 sek, Janis Baumanis)
Junior1600 – Marko Andreas MURU – 45,809 sek (rajarekord 44,522 sek, Sami-Matti Trogen)

Kõik ajad leiad veebirakendusest Mylaps: https://speedhive.mylaps.com/Sessions/4327689

Xtremekart klassi stardinimekiri

Tänaseks on selgunud ka suurem osa verivärske võistlusklassi Xtremekart oodatavast stardinimekirjast. Hetkeseisuga on siin rivis 12 eestlast.

1. Ereline, Ändi
2. Jeets, Gregor
3. Kokla, Sven
4. Nõgene, Eero
5. Orav, Raul
6. Palla, Alar
7. Pohl, Kenneth
8. Raide, Tõnis
9. Sei, Ahti
10. Tamm, Kaido
11. Vaks, Mihkel
12. Veski, Ruve

Kes on selle klassi tugevaimad tiitlipretendendid? Siinkohal saame teha vaid tänamatut ennustustööd, sest pikemat ajalugu meil analüüsida ei ole. Kuid siiski – kasutame seda, mis meil on.

Kui võtta aluseks treeningpäev, kus oli eelnevast loendist kohal viis meest – Pohl, Palla, Orav, Veski ja Ereline – ja eeldada, et kõik nad tulid kohale eesmärgiga anda endast maksimum, võib öelda, et kõige tugevam favoriit on oma parimal ringiajal kaassõitjaid rohkem kui sekundiga edastanud Pohl. Sealt edasi käib tihe rebimine kolmiku Palla, Orav ja Veski vahel.

Kui võtta aluseks käesoleva hooaja Soome meistrivõistluste sari FCC, kus stardinimistusse üles antud neli eestlast – Kokla, Orav, Pohl ja Tamm – käib tihedam rebimine sarjas 5. kohta omava Kokla ja vaid ühepunktilise vahega 6. kohal positsioneeruva Orava vahel. Samas tuleb tõe huvides lisada, et kui Kokla on oma punktiskoori kogunud kolme etapi lõikes, kulus Oraval oma praeguse koha saavutamiseks vaid kaks etappi.

Kui võtta aluseks kogemus tehnikaspordis, kerkivad aga esile Raul Orav (VW Golf autoringrajasõidu sarja Golf II klassi hõbemedalist, 2001), endine rallikrossi-, kardi- ja rallisõitja Ahti Sei (VW Golf autoringrajasõidu sarja Golf II klassi pronks, 1998) ning Ruve Veski (BMW 325 Cup autoringrajasõidu sarja meister (2010 ja 2008) ja hõbemedalist (2009) ning rallikrossi Olerex Eesti MV sarja Touringcar klassi pronks (2014), kus kogus ka kaks etapivõitu). Kindlasti ei ole see nimistu lõplik – näiteks nii Gregor Jeets kui ka Kenneth Pohl on kogunud arvestatavat kogemust kardispordis.

Kui kõik kolm lähenemist kokku lüüa, näeme, et kõige sagedamini esinevad siin nimed Raul Orav, kel tehnikaspordis pikk kogemus ja FCC sarjas ka ühe etapi kohta keskmiselt kõige rohkem punkte kogutud ning Kenneth Pohl, kes edastas Kulbilohus vaid paar päeva tagasi oma konkurente rohkem kui sekundiga. Õnneks ei pea me aga lõpliku tõde enam kaua ootama. Tegemist saab olema väga lennukate sõitudega, kus näeme raevukat kohavõitlust. Kiirused on suured ja masinad on hästi tasakaalustatud, mis võimaldavad neil teha ülimalt julgeid manöövreid.

Mis on Xtremekart?

Xtremekart on üheistmeline tagaveoline sõiduk, millel on mehaaniline käigukast ja maksimaalselt 750cc mootor. Xtremekart sillad peavad olema üksteisest sõltumatud ning tagasild peab olema liigutatav osade kaupa, st kumbki hoob peab liikuma teisest sõltumatult. Xtremekarti mass ilma juhita peab olema minimaalselt 320 kg (võrdluseks – Supercar auto mass koos juhiga peab olema minimaalselt 1300 kg).

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2017 etapid:

I etapp – 6. mai – Kulbilohu, Tartumaa
II etapp – 3. juuni – Laitse, Harjumaa
III etapp – 17. juuni – Vasalemma, Harjumaa
IV etapp – 8. juuli – Misso, Võrumaa
V etapp – 5. august – Kehala, Lääne-Virumaa
VI etapp – 12. august – Vasalemma, Harjumaa
VII etapp – 9. september – Kulbilohu, Tartumaa

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossisi 2017, Kenneth Pohl treeningpäeval Kulbilohus.

Kõik parandused ja täiendused palume saata e-aadressil meedia [ät] rallikross.ee

Loe edasi

Eesti meistrivõistluste oodatav stardinimekiri 2017

Juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal avastardi saav 7-etapiline Olerex Eesti meistrivõistluste sari toob fännide ette Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval hooajal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Kuigi tehnikaspordis on teada tõde, et lõplik stardinimekiri selgub alati võistlustel kohapeal, rivistame sel korral üles piloodid, kes on oma osaluse kinnitanud ja kelle mõõduvõttudele saame raja ääres valjuhäälset kaasa elada.

Käesoleval aastal võetakse mõõtu viies võistlusklassis – Supercar, Touringcar, Super1600, Junior1600 ja esmakordselt on lisandunud rallikrossi sarjaga ka Xtremekart.

SUPERCAR

1. Karjus, Priit (Eesti)
2. Roomets, Raini (Eesti)
3. Õun, Andri (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

4. Arula, Ainar (Eesti)
5. Baumanis, Janis (Läti)
6. Jõffert, Ameriico (Eesti)
7. Laur, Andrus (Eesti)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Andri Õun; 2. Priit Karjus; 3. Oliver Oberg
2015: 1. Janis Baumanis; 2. Ricardo Bortkevits; 3. Andri Õun
2014: 1. Ranno Bundsen; 2. Andri Õun; 3. Mart Tikkerbär

Eelmistel aastatel poodiumile sõitnud Andri Õuna tänavuse hooaja peaeesmärgiks on FIA Euroopa meistrivõistluste sarjas punktikohale jõudmine. Möödunud aasta Eesti ja Põhja-Euroopa meister soovib aga endale kindlustada ka tänavust Eesti meistritiitlit. Medalikohtade jagamises osaleb kindlasti ka Priit Karjus, kes möödunud aastal tõusis poodiumile seitsmest etapist neljal. Aga ei Õunal ega Karjusel maksa veel liialt varakult endale meelepäraseid medaleid välja valima hakata, sest rallikrossisarjaga on liitunud ka Õuna võistkonnakaaslane Raini Roomets. Roomets on rallikrossis küll värske veri, ent omab väga kõrgel tasemel motokrossi kogemust (Quadracer klass).

Valjuhäälne küsimus fännidelt – kas starti jõuab ka Janis Baumanis? 2015. aasta Supercar klassi Eesti meister ja sama aasta Super1600 klassi FIA Euroopa meister on andnud teada, et kaalub tõsiselt Eesti sarjas sõitmist, kuid reaalne osalus sõltub siiski FIA MM-sarja kalendrist ja tulemustest, kus Läti piloot asetseb aprillikuu alguses Barcelonas toimunud avaetapi järel 15. kohal.

TOURINGCAR

1. Azarov, Jüri (Eesti)
2. Hintser, Alo (Eesti)
3. Karu, Andrus (Eesti)
4. Karu, Stein (Eesti)
5. Lellep, Rain (Eesti)
6. Mänd, Martti (Eesti)
7. Mättik, Marko (Eesti)
8. Notton, Raido (Eesti)
9. Reinaas, Tiit (Eesti)
10. Samsonas, Kajus (Leedu)
11. Soomets, Margo (Eesti)
12. Sündema, Siim (Eesti)
13. Teppan, Marten (Eesti)
14. Vaht, Kalmer (Eesti)
15. Valdmaa, Einar (Eesti)
16. Viilas, Simo (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

17. Pukk, Rommi (Eesti)
18. Rappu, Rauno (Eesti)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Kalmer Vaht; 2. Siim Sündema; 3. Margo Soomets
2015: 1. Rommi Pukk; 2. Kalmer Vaht; 3. Margo Soomets
2014: 1. Kalmer Vaht; 2. Margo Soomets; 3. Ruve Veski

Eesti rallikrossi populaarseimas võistlusklassis saame näha, kas mitmekordne Eesti meister Kalmer Vaht suudab ka käesoleval hooajal kaitsta meistritiitlit, mida ihalevad endale Siim Sündema ja Margo Soomets, kelle seniseks laeks on jäänud hõbedase läikega medalid. Lisaks jõukatsumistele Eesti krossiradadel, on Sündema andnud teada ka soovist osaleda vähemalt ühel FIA Euroopa meistrivõistluste etapil Touringcar klassis.

Võimalus tugev potentsiaalne esikolmik laiali lammutada on aga nii Azarovil kui ka Teppanil ja Viilasel, kes kõik möödunud hooajal etapiti poodiumikohti välja võitlesid. Kui mehed suudavad sel hooajal stabiilsemalt sõita, on ärevust küllaga. Samuti on selles rivistuses kogemustega nimesid, kes küll mõnda aega rallikrossiradadelt eemal olnud, ent tehnika joonele saades tõmbavad nad praeguse esikolmiku pilgud kindlasti ka sagedamini tahavaatepeeglisse.

SUPER1600

1. Bogdanov, Gleb (Eesti)
2. Burlutski, Vladimir (Vene)
3. Kask, Arvo (Eesti)
4. Krychevsky, Andrei (Vene)
5. Ligur, Janno (Eesti)
6. Lind, Erki (Eesti)
7. Oras, Sven (Eesti)
8. Orr, Georg (Eesti)
9. Peek, Tõnu (Eesti)
10. Saluri, Siim (Eesti)
11. Varul, Mihkel (Eesti)
12. Õis, Janno (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

13. Kurg, Andre (Eesti)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Janno Ligur; 2. Siim Saluri; 3. Mihkel Varul
2015: 1. Arvo Kask; 2. Andre Kurg; 3. Siim Saluri
2014: 1. Andre Kurg; 2. Priit Rebane; 3. Janno Ligur

Valitseva Eesti meistri Janno Liguri tänavuse hooaja peaeesmärgiks on FIA Euroopa meistrivõistluste sarjas Super1600 klassis edu saavutamine. Siiski on lootust näha eesmärgile orienteeritud krossimeest ka Eesti meistrivõistluste sarjas, et kinnitada oma liidripositsiooni Eestis kahe järjestikuse meistritiitliga. Seni vaid hõbedat ja pronksi käes hoidnud Siim Saluri võtab aga Super1600 klassis kindlalt ette mõlemad sarjad – nii Eesti meistrivõistlused, kus eesmärgiks on võtta Ligurilt tiitel, kui ka FIA Euroopa meistrivõistlused.

Möödunud hooajal Super1600 klassi liikunud 2014. ja 2015. aasta Junior1600 klassi Eesti meister Mihkel Varul andis kogu hooaja vältel kõvasti gaasi ja võttis kokkuvõttes kahe kogenud sõitja järel kolmanda koha. Kas Varul on vahepeal sammu edasi astunud ja valmis võtma mõõtu kahe rahvusvahelise sõitjaga, või segab kaarte hoopis kahekordne Eesti täiskasvanute meister Arvo Kask, kes plaanib tänavu osaleda ka Super1600 klassis FIA Euroopa meistrivõistluste valitud etappidel, näeme juba krossirajal. Uue tulijana Super1600 klassis on rajal ka möödunud hooaja Junior1600 klassi hõbemedalisti Georg Orr.

JUNIOR1600

1. Belakovs, Ingus (Läti)
2. Juga, Martin (Eesti)
3. Muru, Marko Andreas (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

1. Trogen, Sami-Matti (Soome)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Sami-Matti Trogen; 2. Georg Orr; 3. Ingus Belakovs
2015: 1. Mihkel Varul; 2. Georg Orr; 3. Robert Reinsalu
2014: 1. Mihkel Varul; 2. Robert Reinsalu; 3. Keiro Orgus

Kuna valitseva meistri soomlase Sami-Matti Trogeni osalemine käesoleval hooajal pole veel lõpuni kindel ning hõbemedalist Georg Orr on liikunud Super1600 klassi, on viimast aastat Junior1600 klassis sõitva lätlase Ingus Belakovsi jaoks kõik uksed valla. Kiiret sõitu näindanud Marko Andreas Muru, kes möödunud hooajal oli Belakovsi järel neljandal kohal, näeb seda aga samuti enda võimalusena. Mõlemad noormehed on tulnud rallikrossi sõitma eelneva tehnikaspordi kogemusega – Muru on sõitnud karti ja Belakovs krosskarti. Mida suudab kardispordis rohkelt poodiumikohti võtnud Martin Juga rallikrossi piloodina, näeme juba 6. mail Elvas Klubilohus.

XTREMEKART

Kuna esmakordselt rallikrossi sarjaga liitunud Xtremekart klassi eelregistreerumine veel avatud ei ole, siis ühtegi nime me siin veel välja ei hõika.

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2017 etapid:

I etapp – 6. mai – Kulbilohu, Tartumaa
II etapp – 3. juuni – Laitse, Harjumaa
III etapp – 17. juuni – Vasalemma, Harjumaa
IV etapp – 8. juuli – Misso, Võrumaa
V etapp – 5. august – Kehala, Lääne-Virumaa
VI etapp – 12. august – Vasalemma, Harjumaa
VII etapp – 9. september – Kulbilohu, Tartumaa

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016, hooaja finaaletapp Kulbilohus.

Kõik parandused ja täiendused palume saata e-aadressil meedia [ät] rallikross.ee

Loe edasi

Vasalemma võitjad: R.Bortkevitš, J.Ligur, G.Orr ning R.Veski

Möödunud laupäeval, 9.juulil toimus Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis sarja IV etapp, mis sõideti kuulsal Vasalemma rallikrossirajal. Hommikul oli võistlejaid läbi dtartide kokku 34.

Klassis SuperCar finaalis juhtis kuni neljanda ringini Oliver Oberg (Subaru Impreza), kes aga siis suutis auto üle katuse keerata. Etapivõidu võttis taas Ricardo Bortkevitš (Mitsubishi Lancer Evo), teise koha sai Priit Karjus (Mitsubishi Lancer Evo) ning kolmas oli Raini Roomets (Škoda Fabia).

Junior1600 klassis sai etapivõidu kirja Georg Orr (Peugeot 206), kes ühtlasi võistles veel ka Super1600 finaalis. Klassi teise koha sai venelane Pavel Krichevski (Lada Samara) ning kolmanda lätlane Ingus Belakovs (Peugeot 206).

Klassis Super1600 näitas alates vabatreeningust kõikides eelsõitudes head minekut Janno Ligur (Škoda Fabia). Ligur näitas, et ei ole lasknud end eelmisel nädalavahetusel Rootsis Euroopa meistrivõistlustel tabanud ebaõnnest häirida. Finaali start Liguril ebaõnnestus, kuid juba kolmandal ringil asus ta finaalsõitu juhtima ning võttis Vasalemmas kindlalt etapivõidu. Sellega läks Ligur ka sarja punktitabelit juhtima, jättes selja taha Höljeses finaali jõudnud, kuid Vasalemmas teise kohaga leppima pidanud Siim Saluri (Citroen C2). Kolmas koht läks Arvo Kasele (VW Golf).

TouringCar oli taas uute sõitjate võrra kasvanud. Vasalemmas läks rajale 15 sõitjat. Esimese koha sai hommikul auto tehniliste probleemidega võidelnud Ruve Veski (BMW 120), teisele kohale platseerus Kalmer Vaht (Lada 2101) ning kolmandale Margo Soomets (BMW 318).

Kõik tulemused nähtavad lehel mylaps.com (Eraldi saab vaadata: SuperCar, Super1600, TouringCar).

Punktitabel peale 4. etappi on nähtav SIIT.

Kõrgehetkede ning finaalide videod on eraldi nähtavad SIIN.

Olerex Eesti meistrivõistluste sari jätkub kahe nädala pärast, 23.juulil, mil sõidetakseAudrus, auto24ringil.

Loe edasi

GALERII: Olerex EMV rallikrossis IV etapp – Vasalemma

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016 sarja IV etapp – Vasalemmas toimunud etapi galerii.

Fotod: Piret Jaani

Loe edasi

VIDEOD: Kõrghetked ning finaalide videod

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016 IV etapp: Vasalemmas toimunud kõrghetkede ning finaalide videod.

Videod: Mark Szerenyi/Rallycross.HU

Kõrghetked

SuperCar finaal

Super1600 finaal

TouringCar finaal

Loe edasi

Rallikrossi Eesti Meistrivõistlused laupäeval taas Vasalemmas

Olerex Eesti Meistrivõistlused rallikrossis 2016 sari jätkub 9.juulil IV etapiga Vasalemma rajal. 

Vasalemma rada

Võistlusraja pikkus: 1380 m, laius 10-14 m. Sõidusuund: päripäeva. Rajakate: asfalt, kruus.

Vasalemma GPS: 59°13’49” N / 24°16’48” E
Google Maps kaardil asukohta saab vaadata SIIN.

Eelregistreerunud on kokku 35 võistlejat Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Klassis SuperCar on end kirja pannud 5 võistlejat, klassis Super1600 ja Junior1600 kokku 15, kellest 5 on noored ning TouringCar klassis 15 võistlejat. Eelregistreerunute nimekirjaga saab tutvuda autosport.ee/rk lehel või vaata SIIT.

AJAKAVA(Orienteeruv)
Laupäev, 9.juuli 2016
10.15.-11.15 I eelsõit
11.30-12.30 II eelsõit
12.30-12.50 Autogrammide jagamine boksialas
13.00-14.00 III eelsõit
14.00-… Poolfinaalide stardijärjekord: TouringCar, Super1600, SuperCar
Finaalid Stardijärjekord: TouringCar, Super1600, SuperCar
Autasustamine

Kõrghetked 2015.aastal toimunud etapist:

2015.aasta finaalide videod klasside kaupa:

Videod: Mark Szerenyi/Rallycross.HU

Kogu infot üritusest saab vaadata alamkategooriast VÕISTLUSED.

Punktitabelid on nähtavad alamkategoorias TULEMUSED.

Live-timing võistluspäeval lehel mylaps.ee.

Kohtumiseni laupäeval!

Loe edasi

Piletite ostnute vahel väljaloositavad auhinnad Vasalemmas

Hea meel on teatada, et 9.juulil, mil toimub Olerex EMV rallikrossis IV etapp Vasalemma rajal, loositakse kõigi piletite ostnute vahel välja auhindu. Auhinnad on välja pannud Tööriistamarket.

Loositavad auhinnad on järgmised:

  • Trimmer-võsalõikur
    XTP103
  • Muruniiduk
    XTP099
  • Kompressor
    XT2424
  • Lehepuhur
    GW022
  • 128-osaline tööriistakomplekt
    IKH1004

http://www.tooriistamarket.ee/

Kohtume 9.juulil Vasalemmas! 😉

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid