VIDEOD: Intervjuud 2. etapi võitjatega

Janno Õis (Super1600)

Marko Andreas Muru (Junior1600)

Margo Soomets (Touringcar)

Joosep Ralf Nõgene (Crosskart Xtreme Junior)

Andri Õun (Supercar)

Kahjuks ei õnnestunud intervjuud saada Crosskart Xtreme klassi võitjalt Ruve Veskilt.

Foto: Janno Õis (esiplaanil), Super1600 klassi võitja  (Rallikross.ee / Marko Leesi)

Loe edasi

Rallikrossi meistrivõistluste teisel etapil pakkusid vaatemängu esiveolised

Täna toimus Harjumaal LaitseRallyPargis Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 sarja teine etapp. 50 osalejat panid jõuvahekordi paika neljas võistlusklassis, millest kahel olid juures ka juuniorklassid. Kõige tihedam rebimine oli täna esiveoliste hulgas, kus lisaks võimsatele masinatele ja oskuslikele sõiduvõtetele mängis väga suurt rolli ka õnn ja tehnika.

Supercar

Juba teist etappi järjest tegi nelikveolistes puhta töö Andri Õun, kuid sel korral tuli sisse ka mõningaid viperusi tehnikaga ja sõiduvigu, mis jätsid nii Ain Laiverikule kui Seido Nõmmkülale finaali viimaste meetriteni võimaluse esikoht endale haarata. Seda siiski ei juhtunud. Kui eelsõitudes said hoo üles ka Raini Roomets ja uue autoga (Citroen DS3) rajale tulnud Janis Vegeris, siis finaalides neil enam teravust ei jagunud ning esikolmikusse trügida ei õnnestunud.

Supercar klassi esikolmik:

  1. Andri Õun (Ford Fiesta)
  2. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)
  3. Ain Laiverik (Mitsubishi Lancer Evo)

Super1600 ja Junior1600

Kõige suuremat vaatemängu pakkus täna Laitses esiveoliste klass, kus kolme eelsõidu põhjal võis öelda, et pretendente poodiumile on lausa seitse – Mihkel Varul (1. etapi III koht), Andre Kurg (1. etapi võitja), Tõnu Peek, juunior Marko Andreas Muru, Janno Õis (1. etapi II koht), Georg Orr ja Arvo Kask.

Poolfinaalides läbis võistlusklass aga karmi puhastustule – Varul, Kurg ja Orr jäid tehniliste viperuste tõttu järgemööda rajapervele ning Kask enam nii head hoogu üles ei saanud, et lõppsõidule kuue parima hulka pääseda. Nii jõudsid seitsmest sõitjast finaali vaid Peek, Muru ja Õis ning neile lisandusid Arnis Odinš, Riho Loit ja Gleb Bogdanov. Finaal oli tuline ja koos kahe Super1600 klassi täiskasvanuga ületas finišijoone esikolmikus II kohal ka Junior1600 noorsportlane Muru. Kuna täiskasvanute ja juunioride arvestust peetakse aga eraldi, läks Super1600 klassi kolmas koht finišijoone neljandana ületanud Läti sportlasele Odinšile. Junior1600 sõitjatest tuleb ära märkida ka Martin Juga, kes pakkus Super1600 sõitjatele head konkurentsi.

Super1600 klassi esikolmik:

  1. Janno Õis (Honda Civic)
  2. Tõnu Peek (Renault Clio)
  3. Arnis Odinš (Lada Samara)

Junior1600 klassi esikolmik:

  1. Marko Andreas Muru (Honda Civic)
  2. Martin Juga (Lada Samara)
  3. Armin Marlon Mängel (Volkswagen Golf)

Touringcar

Tagaveoliste klassis võttis teise järjestikuse etapivõidu Margo Soomets. Soometsa esimene eelsõit päädis küll kahe spinni tõttu 8. kohaga, kuid rohkem Soomets kaassõitjatele võitu maitsta ei andnud. Tihe rebimine teise ja kolmanda koha peale käis Andrus Karu, Silver Viilase ja Siim Sündema vahel, kus lõpuks jäi peale Sündema, kes ületas finaalis finišijoone teisena. Sündema tulemuse teeb eriliseks ka see, et üks eelsõit jäi tal tehniliste viperuste tõttu vaid 50 meetri pikkuseks – rajalt tuli maha tulla juba kohe pärast starti. Avaetapil teiseks tulnud Rommi Pukk täna kahjuks treeningsõitudest lagunenud tehnika tõttu kaugemale ei jõudnud.

Touringcar klassi esikolmik:

  1. Margo Soomets (Ford Fiesta)
  2. Siim Sündema (Ford Fiesta)
  3. Andrus Karu (Citroen DS3)

Crosskart Xtreme ja Crosskart Xtreme Junior

Krosskartides tegi täna võimsa tagasituleku avaetapil pigem tagasihoidlikumat tempot teinud möödunud hooaja Eesti meister Eero Nõgene. Kuigi finaalivõitu sel korral küll ei tulnud, sai ta oma nimele kaks eelsõitu kolmest. Teised kaks teravamat võistlejat eelsõitudes olid Ruve Veski ja Eero poeg Joosep Ralf Nõgene, kes sõidab Crosskart Xtreme Junior klassi arvestuses.

Mõlemad mehed said oma sõidu korralikumalt käima poolfinaalides ning kui noorsõitjal finaalis isast jagu saamiseks enam siiski rammu ei jagunud, andis Ruve Veski endast maksimumi ja sõitis ruudulipu alt läbi esimesena. Üllatusmehena jõudis poodiumi kolmandale kohale aga Vahur Mäesalu, kes sai oma masina töökorda alles kolmandaks eelsõiduks. Sealt edasi läks kõik ainult ülesmäge ning vaatamata rohketele sõiduapsakatele tegi Mäesalu oma töö ära. Avaetapi võitnud Toni Reunanen sel korral kahjuks kaasa ei teinud.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

  1. Ruve Veski
  2. Eero Nõgene
  3. Vahur Mäesalu

Crosskart Xtreme Junior klassi järjestus:

  1. Joosep Ralf Nõgene
  2. Sander Sepp

Laitses peetud teise etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1526795

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste kolmas etapp toimub 2. juunil Kehala Ring rallikrossirajal.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi).

Loe edasi

EMV 2018 – Crosskart Xtreme klassi eelvaade

5. mail toimub Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal Olerex Eesti meistrivõistluste avaetapp rallikrossis. Uurisime eelmise hooaja etappidel poodiumile jõudnud Crosskart Xtreme klassi sõitjatelt nende plaanide kohta saabuvaks hooajaks. Meeste vastused leiad järgnevast tabelist ?

Loe edasi

RallyX on Ice: Marko Andreas Muru tegi viimasel etapil kõva sõidu

Laupäeval toimus Norras Goli rallikrossirajal RallyX on Ice neljas ehk viimane etapp. Eesti sportlane Marko Andreas Muru, kes suutis sel korral endast kõik välja panna, ületas finišijoone teisena. Sarja kokkuvõttes jäi Muru tulemuseks 5. koht. Tegemist on neljaetapilise talvise rallikrossivõistlusega, kus võisteldakse kolmes klassis: Supercar Lite, RX Academy ja Speedcar Xtreme.

RX Academy klassis, kus võetakse mõõtu korraldaja poolt välja pandud võrdsetel masinatel, võistelnud juuniorsportlane Marko Andreas Muru tegi oma töö ära hoolimata eelsõitudes saadud karmidest loosikohtadest.

„Oma eelsõitudes saime tulemuseks vastavalt 4., 3. ja 5. koha, aga siin pannakse kõik eelsõidud kokku loosi teel. Marko võttis end kõigil kolmel korral tugevamate gruppi, mis on sõidu mõttes muidugi hea, aga punktide kogumise osas läks sellega natuke nihu – punkte jagatakse siin kohtade, mitte aegade järgi ning seepärast ka üldarvestuses tulemuseks ainult 5. koht. Esimeses eelsõidus oli näiteks meie eelsõidu viimase mehe aeg kiirem kui teise eelsõidu esimese oma,“ kommenteerib neljandat etappi marko isa Priit Muru. „Kolmandas eelsõidus sattusime korralikumasse avariisse, mistõttu tolle sõidu ka katkestasime. Kohalikud mehhaanikud, keda oli ühel hetkel meie auto kallal töötamas lausa seitse, tegid aga korraliku töö ja saime poolfinaalis ka välja minna. Seal oli Marko tubli – käis kohe alguses jokkeris ära, sel ajal kui kaks soomlast esikoha nimel võitlesid. Kui tuli neil kord jokkerisse minna, läks Marko neist mõlemast mööda. Finaalis läksime ka sama taktikaga kohe alguses jokkerisse, sel ajal kui teised võrdlemisi aeglases rivis edasi sõitsid. Vastavalt, kuidas sealt rivist hakati omakorda jokkeris käima, läks Marko ka neist ükshaaval mööda. Vaid etapi üldvõitjast Trogenist ei õnnestunud mööda saada kuna otsustaval hetkel tuli meil sisse üks sõiduviga, “ lisab Muru.

Neljanda etapi Academy RX klassis võitis Sami-Matti Trogen, sarja üldvõitjaks tuli aga Jesse Kallio.

Speedcar Xtreme klassis kaasa tegev Ruve Veski sai sel korral kirja 11. koha, mis oli ühtlasi ka tema kohaks sarja kokkuvõttes. Etapi võitis Ole Henry Steinsholt, sarja üldvõitjaks tuli aga Kevin Hansen.

Järgmisena näeb Marko Andreas Muru ja Ruve Veskit võistlemas 5. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal, kui toimub rallikrossi Eesti meistrivõistluste esimene etapp.

Foto (RX Academy): Marko Andreas Muru esiplaanil

Loe edasi

RallyX on Ice: Marko Andreas Muru langes üldarvestuses koha võrra

Laupäeval toimus Norras Åli jäärajal RallyX on Ice kolmas etapp. Kui eelmisel etapil esines Eesti sportlane Marko Andreas Muru tubli sõiduga, siis sel korral sai noor poiss taas uue kogemuse võrra rikkamaks – kuidas sõita ägedas lumesajus, kus nähtavus peaaegu puudub. Tegemist on neljaetapilise talvise rallikrossivõistlusega, kus võisteldakse kolmes klassis: Supercar Lite, RX Academy ja Speedcar Xtreme.

RX Academy klassis, kus võetakse mõõtu korraldaja poolt välja pandud võrdsetel masinatel, võistelnud juuniorsportlane Marko Andreas Muru pidas sel korral kõige suuremaid lahinguid rajal valitsevate ilmastikuoludega.

„Tuleb tunnistada, et sel korral läks meil kehvasti. Võistluspäeva hommikul pööras ilm täiesti ära – kohe hommikul hakkas lund sadama. Nähtavus oli niivõrd halb, et poiss sõitis juba treeningul valli ja sealt vajus auto külili ära. Esimeses eelsõidus jõudis meie stardist finišisse ainult üks auto – kõik ülejäänud neli lõpetasid sõidu lumevallides,“ kommenteerib kolmandat etappi Marko isa Priit Muru. „Kõigi kolme eelsõidu ja ka poolfinaali tulemuseks oli neljas koht. Poolfinaalis oli isegi võimalus paremaks kohaks, aga aeglasem konkurent jäi jokkerit läbides ette ning mööda seal sõitma ei mahtunud. Poisi kiituseks tuleb muidugi öelda, et kahel korral õnnestus tal stardist lahkuda esimesena,“ lisab Muru.

Murule sellelt etapilt tulemuseks 8. koht ning kolme etapi kokkuvõttes 5. positsioon. Kolmanda etapi võitis Jesse Kallio, kes on ka sarja üldliider. Speedcar Xtreme klassis kaasa tegev Ruve Veski sel korral kahjuks võistlema ei jõudnud.

RallyX on Ice viimane etapp sõidetakse 3. märtsil Norras Goli rallikrossirajal. Muru ja Veski sõitusid on võimalik jälgida ka otseülekandes veebilehelt motorsport.com.

Loe edasi

RallyX on Ice: Marko Andreas Muru tõusis üldarvestuses 4. kohale

Laupäeval toimus Rootsis Höljeses RallyX on Ice teine etapp, kus Eesti sportlane Marko Andreas Muru saavutas viienda ja Ruve Veski üheteistkümnenda koha. Tegemist on neljaetapilise talvise rallikrossivõistlusega, kus võisteldakse kolmes klassis: Supercar Lite, RX Academy ja Speedcar Xtreme.

RX Academy klassis, kus võetakse mõõtu korraldaja poolt välja pandud võrdsetel masinatel, võistelnud juuniorsportlane Marko Andreas Muru oli sel korral uute oludega silmnähtavalt paremini kohanenud kui eelmisel etapil. Esimesed kaks eelsõitu Muru võitis ning kolmandas eelsõidus saavutas ta III koha. Sellise korraliku kiirusega läks Muru poolfinaalidesse esimeselt positsioonilt. Poolfinaali kolmas koht garanteeris ka koha finaalis, kuid seal tal enam esimeste hulka välja sõita ei suutnud. Tulemuseks 5. koht ning kahe etapi kokkuvõttes 4. positsioon. Teise etapi võitis Jesse Kallio, kes on ka sarja üldliider.

„Seekord läks juba palju paremini – nagu arvata oli, sobis Höljese kiire rada Markole hästi. Kolmandas eelsõidus suretasime stardis küll masina välja, aga tänu heale jokkeritaktikale jõudsime tagasi kolmandale positsioonile. Poolfinaali start ebaõnnestus ning vastu tuli võtta kolmas koht. Muidugi see oli ka päris karm poolfinaal, kuhu olid kokku sattunud kõige tugevamad sõitjad – Marko kolmas aeg oli teise poolfinaali võitja omast 7 sekundit parem. Sealt edasi finaali, kus enam aga teistest mööda trügida ei õnnestunud,“ kommenteerib teist etappi Marko isa Priit Muru.

Speedcar Xtreme klassis, kus ollakse rajal samuti võrdsetel masinatel, võistelnud Ruve Veski kaks esimest eelsõitu jäid ebaõnnestunud startide tõttu tagasihoidlikuks. Kolmandas eelsõidus sai start täpsem ja tulemuseks II koht, mis viis Veski edasi poolfinaali. Seal aga enam kohta parandada ei õnnestunud ning nii lõppes Veski jaoks võistlus poolfinaalis VI kohaga. Punktide järgi sai eestlane teiselt etapilt kirja 11. koha ning on kahe etapi kokkuvõttes 10. positsioonil. Teise etapi võitis Kevin Hansen, kes on ka sarja üldliider.

„Start, start ja veel kord start! Kui kohe alguses oluliselt kaotad, on tugevate meeste konkurentsis väga raske seda ainult puhtalt sõiduga tasa teha. Kaks esimest eelsõitu sinna ka läksid. Kolmandas eelsõidus oli start okei ja kohe ka tulemus viisakas. Poolfinaalis oli aga kõigil väga hea start, kaasa arvatud minul, aga seal jäi natuke sõidust puudu,“ analüüsib Veski tulemust.

RallyX on Ice järgmine etapp sõidetakse 25. veebruaril Norras. Veski ja Muru sõitusid on võimalik jälgida ka otseülekandes veebilehelt motorsport.com.

Foto (Ruve Veski): Ruve Veski rajal.

Loe edasi

RallyX on Ice: Veski ja Muru sõitsid end poolfinaali

Möödunud laupäeval toimus Rootsis Österundis RallyX on Ice avaetapp, kus Eesti sportlased Ruve Veski ja Marko Andreas Muru jõudsid tihedas konkurentsis välja poolfinaali. Tegemist on neljaetapilise talvise rallikrossivõistlusega, kus võisteldakse kolmes klassis: Supercar Lite, RX Academy ja Speedcar Xtreme.

RX Academy klassis, kus võetakse mõõtu korraldaja poolt välja pandud võrdsetel masinatel, võistelnud juuniorsportlane Marko Andreas Muru alustas võistlust teravalt – esimeses eelsõidus saavutati II, teises eelsõidus IV ja kolmandas eelsõiduvoorus III koht. Poolfinaalis jooksis aga rehv poole sõidu peal maha ning sellega oli võistlus Muru jaoks lõppenud – tulemuseks 8. koht.

„Võib öelda, et tegelikult läks täitsa hästi – Marko on oma vanuse kohta (14) väga tubli ja suudab pakkuda endast oluliselt vanematele tõsist konkurentsi. Kuigi stardid läksid vähese kogemuse tõttu aia taha, siis sõidu jooksul oli hoog kogu aeg üleval. Võrdsed masinad annavad võistlusele ka hoopis teistsuguse dünaamika ning kohtasid mängitakse erinevate sõiduvoorude lõikes päris palju ümber. Uue kogemusena saime sõita otsekastiga, mis vajab veel kindlasti harjutamist. Järgmine etapp, mis toimub juba sel nädalavahetusel Rootsis Höljeses, saab olema põnev,“ kommenteerib avaetappi Marko isa Priit Muru.

Speedcar Xtreme klassis, kus ollakse rajal samuti võrdsetel masinatel, võistelnud Ruve Veski saavutas esimeses eelsõidus III, teises eelsõidus II ja kolmandas eelsõidus IV koha. Sellega oli koht poolfinaalis kindlustatud. Poolfinaalis tuli vastu võtta aga neljas koht, mis jättis ta finaalist napilt välja. Punktide järgi läks lõpptulemusena kirja 10. koht.

„Võib enam-vähem rahule jääda. Poolfinaalis tegin natuke vale otsuse – läksin hea stardi järel kohe alguses jokkerisse. Nüüd tagantjärgi mõeldes oleks võinud jokkeri läbimise lõpupoole jätta ja kohe alguses teistega hoopis kohavõitlusesse minna. Eesmärk poolfinaali saada sai küll täidetud, aga natuke jäi tulemus kripeldama – nägin, et võimu oli tegelikult natuke rohkemaks. Järgmisel korral tuleb ise natuke julgem olla,“ analüüsib Veski tulemust.

RallyX on Ice järgmine etapp sõidetakse juba sel nädalavahetusel (10. veebruar) Rootsi kuulsal rallikrossirajal Höljeses. Veski ja Muru sõitusid on võimalik jälgida ka otseülekandes veebilehelt motorsport.com.

Foto (Ruve Veski): Speedcar Xtreme klassi sõitjad starte ootamas.

Loe edasi

RallyX on Ice: Veski ja Muru alustavad hooajaga varakult

Sel laupäeval toimub Rootsis Österundis RallyX on Ice avaetapp. Tegemist on neljaetapilise talvise rallikrossivõistlusega, kus võisteldakse kolmes võistlusklassis: Supercar Lite, RX Academy ja Speedcar Xtreme.

RX Academy klassis esindab Eestit juuniorsportlane Marko Andreas Muru, kelle nimekamateks konkurentideks on Oliver Solberg ja ka Eesti fännidele tuttav Sami-Matti Trogen. RX Academy võistlusklassi teeb erakordseks asjaolu, et sõidetakse võrdsetel masinatel. Nimelt on toonud võistluste korraldaja kohale kümme Renault Clio’t, millega saavad kõik võrdsetes tingimustes rajale minna. „Meie jaoks väga hea kogemus – juuniorklassis on stardis siinse regiooni väga kõvad sõidumehed. Konkureerida nendega võrdsetel masinatel on suurepärane võimalus saamaks teada, mis puust poiss tegelikult tehtud on,“ kommenteerib talvesarja Marko isa Priit Muru. „Eilne testipäev läks siin küll kõigil tormiga aiataha – rada tuiskas täis ja autod olid valli otsas ning masinaid oli välja tirimas ainult üks traktor. Homne ilmateade ütleb aga, et lumesadu enam tulla ei tohiks,“ lisab Priit. Marko Andreas Muru on möödunud hooaja rallikrossi Eesti meister esiveoliste klassis Junior1600.

Speedcar Xtreme klassis esindab Eestit Ruve Veski, kes paneb oma oskused proovile rallikrossi superstaaride – Timmy Hanseni, kes lõpetas möödunud hooajal MMi viiendana, ja Kevin Hanseni, 2016. aasta Euroopa meister Supercar klassis – vastu. „Kuna võistlused toimuvad regioonis, kus ma ka igapäevaselt tegutsen, on see minu jaoks väga hea võimalus hooajaga varakult algust teha. Siin on stardis maailmatasemel tegijad – ideaalne võimalus kogemuse hankimiseks ning kindlasti annan endast parima,“ kommenteerib saabuvat võistlust Veski. Ruve Veski on möödunud hooaja rallikrossi Eesti meistrivõistluse pronks Crosskart Xtreme klassis.

Veski ja Muru sõitusid on võimalik jälgida ka otseülekandes veebilehelt motorsport.com.

Foto (Marko Andreas Muru): Muru ja Solbergi masinad ootamas rajale minekut.

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – RAUL ORAV: „Krosskardiga on kiivri all kogu aeg naeratus näol“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Kui seni oleme rallikrossis harjunud nägema üksteisega võidu kihutamas vaid erinevat sorti autosid, liitus käesoleval hooajal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarjaga üks täiesti uus sõidukite klass. Kohe, kui agressiivse välimusega põrgulikku lärmi tegevad masinad rajale sööstsid, hakkasid järgemööda langema kõikide Eesti rallikrossiradade rekordid. Täna võtame ette mehe, kes on kõige selle taga – Raul Orav.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Raul, mis imeloom see Crosskart Xtreme on?

Krosskart on üks väga väikese massiga ülimalt võimas sõiduk – koos juhiga ca 420 kg kaaluvat masinat liigutab 750 cm3 superbike’i mootor, millel on 150 hobujõudu. Kokku on lepitud reegel, et masinad on ilma tuuninguta – kõigi mootorid on rajal võrdsed ja oluliseimaks edu saavutamise vahendiks on sõiduoskus. Vaadates selle masina massi ja võimsuse suhet on ka selge, kust tuleb säärane kiirus ja kiirendus.

Eestis sõitvad krosskardid pärinevad Hispaania tehasest. Mark on Speedcar ja mudeliks Xtreme, mis annabki kokku Speedcar Xtreme. Kõik krosskardid vastavad FIA poolt ettekirjutatud standarditele – pikkus, laius, kõrgus, rehvid, mootori võimsus ja muu säärane ning see ongi see, mis teeb krosskardist krosskardi.

Kirjelda palun lihtsale inimesele, kes näeb Tallinn-Tartu maanteel möödasõitudega vaeva ja teab, et vormel on üks väga kiire masin, mõne hea näitega selle masina kiirust ja võimsust.

Kui klassikaline pereauto läheb nullist sajani 9-11 sekundiga, siis krosskardil jääb see aeg kolme sekundi ümber. Arvatavasti läheks veel kiiremini, aga kontakt maaga ei ole rohkemaks piisav.

Rajal annavad meile rallikrossiautode ees eelise ka masina väiksemad mõõdud – kuna krosskart on autost gabariitidelt väiksem, on rajad meie jaoks justkui laiemad ning samuti on võimalik kurvid sirgemaks sõita. Lisaks saame paremini kurvi läbida ka väiksema külgjõu tõttu. Pidurdab samuti teravamalt, sest mass, mida pidama saada, on väiksem.

Kust sai alguse idee säärase võistlusklassi loomiseks?

Esimesed krosskardid jõudsid Soomest Eestisse 2010. aastal, kolmele Eesti mehele. Enne ei teatud siin sellest midagi. Seisid meestel garaažinurgas ja olid hobisõidumasinateks. Siis jõudis kätte üks päev, kus sain ise sellisega sõita proovida – tundus päris lahe. Mõned sõbrad proovisid ka veel ja olid samuti rahul. Sealt tekkiski mõte, et äkki see on midagi, mida tasuks edasi lükkama hakata. Viimase tõuke selleks andis Raul Jeets, kes pakkus välja, et: „Kuule – võta käsile!“ Võtsingi siis ja läksin koos Markko Märtiniga, kes oli nõus mulle abiks kaas tulema, otse Hispaania tootjatehasesse, kus saingi tänu Markko referentsile endale esindusõiguse kogu Baltikums. Kõik see juhtus möödunud aastal.

Tegelikult käisime mitmes erinevas tehases ja vaatasime teisi mudeleid ka, aga Speedcar jättis kõige usaldusväärsema mulje. Neil seal päris korralik tootmine, kus igas nädalas valmib üks krosskart ning tänaseks on toodetud juba 600 krosskarti. Teised tootmised olid kõik tagasihoidlikumad, pigem selline põlveotsas tegemine, aga Speedcari ehituskvaliteet oli teistest peajagu üle. Neil on tootmises muid mudeleid ka, näiteks neljaveoline bagi ja ka mäkketõusuauto, aga meile pakkus ikka kõige rohkem huvi krosskart. Tellisimegi kohe esimesed viis autot, mille sõbrad-tuttavad autospordihuvilised endale soetasid. Kohale jõudes hakkas juba jutt levima ning tellimusi tuli järjest juurde. Tänaseks on neid Eestis 18 tükki.

Esimeste masinate saabudes soovis suurem osa nende soetajatest lihtsalt oma lõbuks sõita, võibolla paar tükki olid kindla sooviga võistlema hakata. Aga tasapisi hakkas ka see soov edasi levima. Kuna rallikross on Eestis kõige sobilikum ja esinduslikum sari, siis võtsingi Valdur Reinsalule kõne ning rääkisin oma jutud talle ja tema meeskonnale ära. Ega seal väga pikka kauplemist ei olnudki – tundus hea idee. Korraks küll tekkis kahtlus, et kuidas võistluste ajakava vastu peab ning ega masinad liiga kõva lärmi ei tee, aga tänaseks on selge, et nimetatud asjad murekohtadeks osutunud ei ole.

Natuke saavad suurema huviga sõitjad mujal ka võistelda – näiteks toimib lähiriikides Põhja-Euroopa meistrivõistluste sari NEZ. Veel on Soomes olemas karikavõistlused, kust stardis ligi 30 masinat. Samuti on soovi korral võimalik osaleda võistlustel lõunamaades – Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis. EM- ja MM-sarja meil aga olemas ei ole ning arvan, et see pole ka teemaks. Krosskart ongi pigem heaks hüppelauaks muudele n-ö päris sarjadele, võrdlemisi odav võimalus kusagile edasi jõuda. Kui suudad olla meie sarjas kiire, on suur tõenäosus silma jääda ja selle pealt edasi liikuda.

Teine oluline suund meie jaoks on äriklassi sõitjad, kes teevad asja oma lõbuks.

Loodan, et suudame kokku panna ühe laheda kambavaimuga võistlussarja. Stardis on meil kõigil võrdsed masinad, rehvid, bensiin – kõik n-ö ühe mehe käe alt tulnud. See on lahe. Võidab kiireim mees, mitte tugevaim mehhaanik.

Eesti meistrivõistluste kolmel etapil on seni stardinimekirjas olnud 7-8 sõitjat, aga kodumaal on olemas juba 18 masinat. Mis ülejäänusid täna veel rajalt eemale hoiab?

Ajal, mil meie Eesti meistrivõistluste sarjaga ühinemise lukku saime, olid mitmetel juba suveplaanid tehtud. Teine osa aga pelgab veel natuke ühisstarti. Mitmed masina soetanud pole varem autosporti teinud ning ei kiirustata I sammu tegema. Ega ma ei hakka suruma ka, sest kõik see peab tekkima orgaaniliselt – lõbus peab olema. Küll nad tulevad.

Tegelikult on ootel palju kardipoisse ja –isasid. Poistel on vaja kardis järgmine samm teha, aga vormelisse minekus, mille hooaeg maksaks kuni 200 000 €, ei nähta kohe mõtet. Siin ongi krosskart järgmine lahendus – meie kiirus on kõige suurem. Kui vaadata erinevaid neljarattalisi sõidukeid ja teha näiteks võistlus – sõita ringrajal, rallikrossirajal, rallis, teha mäkketõuse või sprinte, siis kõige kiirem masin on krosskart. Kui nüüd võrrelda samal ajal ka asjade maksumust, siis mis iganes ülejäänud masinatest saavutab selles võistluses II koha – arvatavasti ralli WRC auto või pigem isegi rallikrossi Supercar – on krosskardiga sõitmine kulutustelt 4-5 korda väiksem.

Kui turvaline krosskart on?

Ise pole ühtegi avariid teinud. Kui sa just betooni ei sõida, siis on seda päris raske katusele keerata. Puur, iste, turvavöö, riietus ja muud ohutustehnilised lahendused vastavad FIA standarditele – kõik samad asjad nagu autospordis. Kuna sõiduk ise on väikese massiga, peaksid igasugused võimalikud ja võimatud kokkupõrked olema oluliselt leebemad kui autoga.

Sul on endal samuti arvestatav tehnikaspordi taust, peamiselt rallikrossis ja ringrajasõidus. Millised olid tollased eesmärgid ja kuhu välja jõudsid?

Me nimetame endid tegelikult bensiinipeadeks – meile meeldib bensiini hais, meeldib käristada, kiirelt sõita ja adrenaliin. Omal ajal võimalusi oli, sõitsin oma Lada Samaraga nii ringrada kui ka rallikrossi – kõike ühe autoga. Suuri eesmärke ega ambitsioone ei olnud, lihtsalt sõitsin ja nautisin. Võtsin päev päeva haaval. Hiljem jätkasin võistlemist Volkswagen Golfiga ja ikka igal rindel sama tehnikaga 🙂 Oli veel eraldi Golfi sari, kus võisid osaleda piiratud võrdsed masinad, nagu täna on näiteks vist ka BMW Cup. Eestis sees olid poodiumikohad täitsa tehtavad, aga väljpoole sõitma ei tikkunud. Või noh, ainult Lätti. Tol ajal sai kõike proovitud ning vahepeal andis Aivis Ohtla mulle võimaluse ringrajal ka kiiremate autodega sõita – BMW, Honda Civic ja muud säärased.

Mingi hetk mõtlesin ka ralli peale, aga selleks mul jõudu ja rammu ei jagunud – see on ikka väga kallis ala. Lisaks on selleks vaja erilist talenti – seda on väga raske teha väga hästi. Vaatasin teiste meeste sisevideosid ja sain aru, et mina ei suuda niimoodi sõita. Miks peaksin siis enda ja kellegi teise raha kulutama.

Lõpuks aga tekkisid pere ja lapsed ning prioriteedid muutusid. Sõbrad ja tutvused aga jäid ja nii ka soov aeg-ajalt bensiinihaisu tunda – tuli ikka vaikselt põleb all. Tehnikasport on raske haigus, mida saab ravida ainult rahaga 🙂

Aga tänased stardid krosskardiga? Väike võistlusnälg on ikka sees? Sa ei ole rajal ju pelgalt Eestis vaid ka praegu (intervjuu tehtud 29. juuni) asud juba paari tunni pärast starti Lätis toimuval Põhja-Euroopa meistrivõistluste etapi ametlikul treeningpäeval.

Bensiinilõhna on vaja tunda. Ümberringi on sõbrad ja seltsimehed, kambavärk.

Lisaks tahan näidata, et ka minuvanustel meestel on võimalik sõita sellise masinaga kiiresti. Adrenaliin muidugi ka ja ega kaotama ei lähe ju keegi kunagi, aga pigem tahan olla eeskujuks tulevastele – teha lahedat sõitu ning nakatada seeläbi ka teisi krosskardipisikuga.

Milline on võimsaim positiivne ja milline võimsaim negatiivne emotsioon, mis tehnikaspordis saadud?

Võimsaim positiivne emotsioon tabas mind, kui sain poolteist aastat tagasi Markko Märtini kõrvalistmel WRC rallikal kaasa sõita. Oli hea meel, et kunagi valikuid tehes otsustasin rallisse mitte suunduda. Tegin õige valiku ja Markko kõrval istudes sain kinnitust – ma ei olnud tol ajal ligilähedalegi nii kiire! 🙂

Negatiivseid emotsioone nagu ei meenugi. Kõige kehvema maigu jätavad pigem igasugused tülid ja vaidlused ning garaaživõidusõit – kellel on võimsam mootor, ja igasugused protestid. Omajagu ikka näidatakse üksteise peale näpuga ning päris palju on kõiketeadvaid „arvamusliidreid“.

Kas tänaseks ongi sõit pelgalt pingevaba meelelahutus või tõmbab enne starti ikka väikese värina ka peale?

Omal ajal noorena kuulsin stardis oodates tugevalt oma südamelööke. Täna on see täiesti olemata, hea tunne on. Pole kohustust võita. Pigem on närv sees, et teistel midagi katki ei läheks. Kuna ma masinad ise maale toonud, siis tunnen selle pärast suuremat muret. Kõik mehed on nagu oma pere ning nende tehnika peab toimima ja töötama.

On sul Eestis oma lemmik rada ka?

Ma arvan, et minu lemmik saab olema uus Kehala rada. Keegi uuel rajal veel sõitnud ei ole, aga idee on äge ja usun, et saab kõigile meeldima. Julgen ette öelda, et kui need mehed midagi teevad, siis kindlasti tehakse hästi.

Kui krosskardile sobilikest radadest üldisemalt rääkida, siis võibolla Laitse. Olin alguses selle raja osas omade eelarvamustega, aga sõites oli hea. Seal pole palju hüppeid ja trampliine ning see meile sobib – äriklassisõitjaid suuri põrutusi ja pikki lende ei taha 🙂

Kas võib seega väikse huumoriga öelda, et krosskart on hea võimalus pensionile jäänud ralli- ja ringrajameestele võrdlemisi väikese vaevaga adrenaliinilaks kätte saada ning vanu aegu meenutada, sõidusooja sees hoida?

Täpselt nii ongi! See ongi üks osa meie plaanidest, millega alguses startisime. Reeglina on krosskardi ostjatel juba kodus kuuris kõik muu olemas – vesiskuuter, ATV, Quad, krossimootorratas ja mis kõik veel, aga Eesti kliimat vaadates on nende kõigi kasutusaeg võrdlemisi piiratud. Krossimootorratas on ka muidugi okei, aga seal hakkab mingi hetk vanus mängima. Usun, et siin ongi lahenduseks krosskart, millega saab näiteks ka talvel piikrehvidega sõita.

Teine pool on loomulikult noored mehed, kes üritavad kalleid sarju sõita. Krosskart on hea võimalus võrdlemisi väikeste kuludega oma kiirus kõigepealt üles kruvida ja siis edasi vaadata. Kui suudad meiega sõites meid võita ja ka näiteks Soomes võita, siis küll sind üles nopitakse. Meie sarjas saad väga palju väiksemate vahenditega väga palju suurema kiiruse ja palju kilomeetreid.

Kolmas osa on meie enda pojad ja tütred, et ka nemad saaksid sealt kiirusenälja rahuldatud.

Kuidas see süsteem Eestis üldse välja näeb? Erinevalt rallikrossiautost keegi ju krosskarti ise ehitama ei hakka – kui tahad sõitma tulla, on variandiks üks säärane endale soetada või rentida?

Otsi üles Raul Orava telefoninumber. Koduleht ja Facebook on hetkel küll nõrgavõitu, aga meid leitakse üles. Täna oleme esimese prooviaastaga poolepeal ning hooaja lõpuks oleme juba palju targemad – kes mille eest vastutab, millised on kulud jne. Meil on tegemisel üks vägevam klubi, mille eesmärk on tulevastele klientidele kõik võimalikult lihtsaks teha. Kui soovid rentida, siis liigutame vajadusel ise krosskarti ja kliendil pole muud kui lihtsalt sõidupaika kohale tulla. Täna teeme veel natuke põlve otsas, aga nagu ütlesin – see kõik on õigepea muutumas.

On sul ka teisi hobisid peale krosskardi? Põhitöö jaoks ka ikka aega jääb?

Iga nädal olen esmaspäeva ja teisipäeva Riias oma ettevõtlusega tegelemas – müün tööstusgaase. Ülejäänud päevad tegelen oma ainsa „hobiga“, milleks on bensiinilõhn 🙂

Mida pere säärasest hobist arvab – käivad kaasa elamas või ka ise sõitmas? Või on see hoopis aeg sinu enda jaoks?

No mis sa ise arvad? 🙂 Ainus aeg enda jaoks ongi see, kui olen krosskardi roolis.

11-aastane poeg on juba sõitu proovinud ja arvan, et hakkab tasapisi aina enam sõitma. 16-aastane tütar vahel ka küsib: „Issi, anna sõita!“. Mõnikord saab, aga teinekord ei ole issil aega, sest tuleb klientidega tegeleda 🙂 Naine sõitnud ei ole.

Keda näed krosskardi klassis hetkel tugevaimate tegijatena? Kahel viimasel võistlusel on sul tõsisem saagimine käinud Eero Nõgene ja Sven Koklaga.

Tegelikult on kõige uuem masinaomanik Ruve Veski, kes sõidab ilusti tõusvas tempos. Kui nüüd kohe just päris noori mehi juhuslikult peale ei tule (kellega me ise võibolla pigem ei tahagi võistleda 😀 ), siis mina progoosin, et kõigil meie sarjas sõitvatel meestel on võimalus.
Väga palju mängib siin muidugi ka see, kes leiab võimaluse kõige rohkem trenni teha. Kartulit ja kastet süües kiirust ei tule ning paberil joonistamine ei aita. Krosskart nõuab harjutamist ja harjumist.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Raul Orav (punases) oma krosskardiga.

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid