Rallikrossi Eesti MV hooaja selgroog on murtud

Täna toimus Missos Võrumaal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja neljas etapp, kus jõuvahekorrad pandi paika viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 36 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Kui Super1600 ja Supercar klassis on liidrikohti tasapisi kindlustamas Janno Ligur ja Andri Õun, siis Touringcar ja Crosskart Xtreme klassis käib esimeste meeste positsioonivahetus täies hoos.

Supercar

Värskelt Rootsis toimunud järjekordselt Euroopa meistrivõistluste etapilt naasnud Andri Õun kordas möödunud etapil Vasalemmas tehtut, võites kõik eelsõidud ja ka finaali väga kindla edumaaga. Teisele positsioonile kihutas Priit Karjus, kes suutis kahes eelsõidus Õuna järel ka kohta hoida, kuid möödumiseks tal siiski jaksu ei olnud. Eelvoorus teise ja kaks kolmandat kohta võtnud Seido Nõmmküla pidi aga finaalis tunnistama eelsõitudes mitte kõige paremat minekut leidnud Raini Roometsa paremust, kes finišeeris Supercar klassis kolmandana.

Supercar klassi esikolmik:

1. Andri Õun (Ford Fiesta)
2. Priit Karjus (Mitsubishi Lancer Evo)
3. Raini Roomets (Škoda Fabia)

Touringcar

Touringcar klassist on saanud tänaseks kõige tihedama rebimisega võistlusklass, kus esikoht käib igal etapil käest kätte. Sarnaselt Laitses toimunud etapiga, oli täna sõiduvees Einar Valdmaa. Ainus erinevus võrreldes Laitsega oli, et kui seal algas päev Valdmaa jaoks keerulisemalt, siis täna Missos suutis ta kolmest eelsõidust võita kaks, sõitis seejärel välja poolfinaalide parima aja ning lõpuks võitis pika edumaaga ka finaali. Kalmer Vaht, kes aina enamatel etappidel on sunnitud tunnistama, et tema autol ei jagu aina tehnikat uuendavate konkurentidega võrreldes nii palju võimu, tuli juba kolmandat etappi järjest teisele kohale. Vahti ponnistusi tuleb muidugi tunnustada, sest see, mis jäi Vahtil puudu võimsuses, tegi ta tasa sõiduoskuse ja targa taktikaga. Kolmandana veeres üle finišijoone kolm esimest etappi tehnikaprobleemidega maadelnud Andrus Karu. Täna tehnikaga sinapeal olnud Karu näitas läbi eelsõitude ja poolfinaali stabiilseid teisi ja kolmandaid aegu.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Einar Valdmaa (Ford Fiesta)
2. Kalmer Vaht (Lada VFTS)
3. Andrus Karu (Citroen DS3)

Super1600 ja Junior1600

Janno Liguri ülevõimu ei kõigutanud ka sel korral mitte keegi. Euroopa meistrivõistlustel kaks etappi järjest poodiumile sõitnud Ligur võttis Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas juba kolmanda järjestikuse kulla. Teiseks tuli aga juba Laitses väga kiiret sõitu näidanud, ent tol korral finaali avarii tõttu katkestanud ning suurema masinaremondi tõttu ka Vasalemma etapi vahele jätnud Janno Õis. Siim Saluri, kes pidas finaalis väga agressiivset kohavõitlust Arvo Kasega ning lõpuks end ka kolmandale kohale välja võitles, tunnistas sõidujärgses intervjuus naljatlemisi, et kolmas koht on vahelduseks hea, sest pidevad teised kohad olidki teda juba ära tüüdanud. Saluri lisas, et tagasihoidlikum minek eelringides oli tema jaoks oodatud tulemus, sest auto seadistus ülimalt lahtise kruusaga Misso rajale lihtsalt ei sobi.

Noorte arvestuses sai sel korral aga taaskord käe valgeks Martin Juga, jäädes napilt välja Super1600 klassi finaalist. Kui esimestes eelsõitudes näitasid nii Juga kui ka Marko Andreas Muru mõlemad head minekut, rünnates Super1600 klassi arvestuses sõitvaid täiskasvanud konkurente päris teravalt, tuli Murul lõpuks ikkagi tehnilistele probleemidele alla vanduda ning liidrikoht Junior1600 arvestuses Jugale loovutada.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Janno Ligur (Škoda Fabia)
2. Janno Õis (Honda Civic)
3. Siim Saluri (Citroen C2)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Martin Juga (Lada Samara)
2. Marko Andreas Muru (Honda Civic)

Crosskart Xtreme

Kui eelsõitudes valitsesid esimest kolme kohta kindlalt Raul Orav, Ruve Veski ja Eero Nõgene, siis finaalis pingerivi mõnevõrra muutus. Eero Nõgene ennast Misso rajal väga mugavalt ei tundnud ning nii langes ta finaalis neljandale kohale. Ruve Veski, kes viimase sõidu stardis natuke tukkuma jäi, langes kohe sõidu alguses viimaseks ja pidi seejärel tõsiselt pingutama, et lõpuks end tagasi poodiumile võidelda. See tal siiski õnnestus ning protokolli sai kirja hõbedane tulemus. Nõgene ja Veski pingelised finaalsõidud jätsid aga võimaluse eelsõitude arvestuses viimaseks jäänud Ändi Erelinele tõusta välja lausa kolmandale kohale. Kõige stabiilsemat sõitu näitas täna liidrina lõpetanud Raul Orav.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Raul Orav
2. Ruve Veski
3. Ändi Ereline

Missos peetud neljanda etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1421662

Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 5. augustil värskelt valmimas Oleg Grossi rallikrossirajal Kehalas Lääne-Virumaal.

Foto: Rallikross.ee / Marko Leesi

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – RAUL ORAV: „Krosskardiga on kiivri all kogu aeg naeratus näol“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Kui seni oleme rallikrossis harjunud nägema üksteisega võidu kihutamas vaid erinevat sorti autosid, liitus käesoleval hooajal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarjaga üks täiesti uus sõidukite klass. Kohe, kui agressiivse välimusega põrgulikku lärmi tegevad masinad rajale sööstsid, hakkasid järgemööda langema kõikide Eesti rallikrossiradade rekordid. Täna võtame ette mehe, kes on kõige selle taga – Raul Orav.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Raul, mis imeloom see Crosskart Xtreme on?

Krosskart on üks väga väikese massiga ülimalt võimas sõiduk – koos juhiga ca 420 kg kaaluvat masinat liigutab 750 cm3 superbike’i mootor, millel on 150 hobujõudu. Kokku on lepitud reegel, et masinad on ilma tuuninguta – kõigi mootorid on rajal võrdsed ja oluliseimaks edu saavutamise vahendiks on sõiduoskus. Vaadates selle masina massi ja võimsuse suhet on ka selge, kust tuleb säärane kiirus ja kiirendus.

Eestis sõitvad krosskardid pärinevad Hispaania tehasest. Mark on Speedcar ja mudeliks Xtreme, mis annabki kokku Speedcar Xtreme. Kõik krosskardid vastavad FIA poolt ettekirjutatud standarditele – pikkus, laius, kõrgus, rehvid, mootori võimsus ja muu säärane ning see ongi see, mis teeb krosskardist krosskardi.

Kirjelda palun lihtsale inimesele, kes näeb Tallinn-Tartu maanteel möödasõitudega vaeva ja teab, et vormel on üks väga kiire masin, mõne hea näitega selle masina kiirust ja võimsust.

Kui klassikaline pereauto läheb nullist sajani 9-11 sekundiga, siis krosskardil jääb see aeg kolme sekundi ümber. Arvatavasti läheks veel kiiremini, aga kontakt maaga ei ole rohkemaks piisav.

Rajal annavad meile rallikrossiautode ees eelise ka masina väiksemad mõõdud – kuna krosskart on autost gabariitidelt väiksem, on rajad meie jaoks justkui laiemad ning samuti on võimalik kurvid sirgemaks sõita. Lisaks saame paremini kurvi läbida ka väiksema külgjõu tõttu. Pidurdab samuti teravamalt, sest mass, mida pidama saada, on väiksem.

Kust sai alguse idee säärase võistlusklassi loomiseks?

Esimesed krosskardid jõudsid Soomest Eestisse 2010. aastal, kolmele Eesti mehele. Enne ei teatud siin sellest midagi. Seisid meestel garaažinurgas ja olid hobisõidumasinateks. Siis jõudis kätte üks päev, kus sain ise sellisega sõita proovida – tundus päris lahe. Mõned sõbrad proovisid ka veel ja olid samuti rahul. Sealt tekkiski mõte, et äkki see on midagi, mida tasuks edasi lükkama hakata. Viimase tõuke selleks andis Raul Jeets, kes pakkus välja, et: „Kuule – võta käsile!“ Võtsingi siis ja läksin koos Markko Märtiniga, kes oli nõus mulle abiks kaas tulema, otse Hispaania tootjatehasesse, kus saingi tänu Markko referentsile endale esindusõiguse kogu Baltikums. Kõik see juhtus möödunud aastal.

Tegelikult käisime mitmes erinevas tehases ja vaatasime teisi mudeleid ka, aga Speedcar jättis kõige usaldusväärsema mulje. Neil seal päris korralik tootmine, kus igas nädalas valmib üks krosskart ning tänaseks on toodetud juba 600 krosskarti. Teised tootmised olid kõik tagasihoidlikumad, pigem selline põlveotsas tegemine, aga Speedcari ehituskvaliteet oli teistest peajagu üle. Neil on tootmises muid mudeleid ka, näiteks neljaveoline bagi ja ka mäkketõusuauto, aga meile pakkus ikka kõige rohkem huvi krosskart. Tellisimegi kohe esimesed viis autot, mille sõbrad-tuttavad autospordihuvilised endale soetasid. Kohale jõudes hakkas juba jutt levima ning tellimusi tuli järjest juurde. Tänaseks on neid Eestis 18 tükki.

Esimeste masinate saabudes soovis suurem osa nende soetajatest lihtsalt oma lõbuks sõita, võibolla paar tükki olid kindla sooviga võistlema hakata. Aga tasapisi hakkas ka see soov edasi levima. Kuna rallikross on Eestis kõige sobilikum ja esinduslikum sari, siis võtsingi Valdur Reinsalule kõne ning rääkisin oma jutud talle ja tema meeskonnale ära. Ega seal väga pikka kauplemist ei olnudki – tundus hea idee. Korraks küll tekkis kahtlus, et kuidas võistluste ajakava vastu peab ning ega masinad liiga kõva lärmi ei tee, aga tänaseks on selge, et nimetatud asjad murekohtadeks osutunud ei ole.

Natuke saavad suurema huviga sõitjad mujal ka võistelda – näiteks toimib lähiriikides Põhja-Euroopa meistrivõistluste sari NEZ. Veel on Soomes olemas karikavõistlused, kust stardis ligi 30 masinat. Samuti on soovi korral võimalik osaleda võistlustel lõunamaades – Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis. EM- ja MM-sarja meil aga olemas ei ole ning arvan, et see pole ka teemaks. Krosskart ongi pigem heaks hüppelauaks muudele n-ö päris sarjadele, võrdlemisi odav võimalus kusagile edasi jõuda. Kui suudad olla meie sarjas kiire, on suur tõenäosus silma jääda ja selle pealt edasi liikuda.

Teine oluline suund meie jaoks on äriklassi sõitjad, kes teevad asja oma lõbuks.

Loodan, et suudame kokku panna ühe laheda kambavaimuga võistlussarja. Stardis on meil kõigil võrdsed masinad, rehvid, bensiin – kõik n-ö ühe mehe käe alt tulnud. See on lahe. Võidab kiireim mees, mitte tugevaim mehhaanik.

Eesti meistrivõistluste kolmel etapil on seni stardinimekirjas olnud 7-8 sõitjat, aga kodumaal on olemas juba 18 masinat. Mis ülejäänusid täna veel rajalt eemale hoiab?

Ajal, mil meie Eesti meistrivõistluste sarjaga ühinemise lukku saime, olid mitmetel juba suveplaanid tehtud. Teine osa aga pelgab veel natuke ühisstarti. Mitmed masina soetanud pole varem autosporti teinud ning ei kiirustata I sammu tegema. Ega ma ei hakka suruma ka, sest kõik see peab tekkima orgaaniliselt – lõbus peab olema. Küll nad tulevad.

Tegelikult on ootel palju kardipoisse ja –isasid. Poistel on vaja kardis järgmine samm teha, aga vormelisse minekus, mille hooaeg maksaks kuni 200 000 €, ei nähta kohe mõtet. Siin ongi krosskart järgmine lahendus – meie kiirus on kõige suurem. Kui vaadata erinevaid neljarattalisi sõidukeid ja teha näiteks võistlus – sõita ringrajal, rallikrossirajal, rallis, teha mäkketõuse või sprinte, siis kõige kiirem masin on krosskart. Kui nüüd võrrelda samal ajal ka asjade maksumust, siis mis iganes ülejäänud masinatest saavutab selles võistluses II koha – arvatavasti ralli WRC auto või pigem isegi rallikrossi Supercar – on krosskardiga sõitmine kulutustelt 4-5 korda väiksem.

Kui turvaline krosskart on?

Ise pole ühtegi avariid teinud. Kui sa just betooni ei sõida, siis on seda päris raske katusele keerata. Puur, iste, turvavöö, riietus ja muud ohutustehnilised lahendused vastavad FIA standarditele – kõik samad asjad nagu autospordis. Kuna sõiduk ise on väikese massiga, peaksid igasugused võimalikud ja võimatud kokkupõrked olema oluliselt leebemad kui autoga.

Sul on endal samuti arvestatav tehnikaspordi taust, peamiselt rallikrossis ja ringrajasõidus. Millised olid tollased eesmärgid ja kuhu välja jõudsid?

Me nimetame endid tegelikult bensiinipeadeks – meile meeldib bensiini hais, meeldib käristada, kiirelt sõita ja adrenaliin. Omal ajal võimalusi oli, sõitsin oma Lada Samaraga nii ringrada kui ka rallikrossi – kõike ühe autoga. Suuri eesmärke ega ambitsioone ei olnud, lihtsalt sõitsin ja nautisin. Võtsin päev päeva haaval. Hiljem jätkasin võistlemist Volkswagen Golfiga ja ikka igal rindel sama tehnikaga 🙂 Oli veel eraldi Golfi sari, kus võisid osaleda piiratud võrdsed masinad, nagu täna on näiteks vist ka BMW Cup. Eestis sees olid poodiumikohad täitsa tehtavad, aga väljpoole sõitma ei tikkunud. Või noh, ainult Lätti. Tol ajal sai kõike proovitud ning vahepeal andis Aivis Ohtla mulle võimaluse ringrajal ka kiiremate autodega sõita – BMW, Honda Civic ja muud säärased.

Mingi hetk mõtlesin ka ralli peale, aga selleks mul jõudu ja rammu ei jagunud – see on ikka väga kallis ala. Lisaks on selleks vaja erilist talenti – seda on väga raske teha väga hästi. Vaatasin teiste meeste sisevideosid ja sain aru, et mina ei suuda niimoodi sõita. Miks peaksin siis enda ja kellegi teise raha kulutama.

Lõpuks aga tekkisid pere ja lapsed ning prioriteedid muutusid. Sõbrad ja tutvused aga jäid ja nii ka soov aeg-ajalt bensiinihaisu tunda – tuli ikka vaikselt põleb all. Tehnikasport on raske haigus, mida saab ravida ainult rahaga 🙂

Aga tänased stardid krosskardiga? Väike võistlusnälg on ikka sees? Sa ei ole rajal ju pelgalt Eestis vaid ka praegu (intervjuu tehtud 29. juuni) asud juba paari tunni pärast starti Lätis toimuval Põhja-Euroopa meistrivõistluste etapi ametlikul treeningpäeval.

Bensiinilõhna on vaja tunda. Ümberringi on sõbrad ja seltsimehed, kambavärk.

Lisaks tahan näidata, et ka minuvanustel meestel on võimalik sõita sellise masinaga kiiresti. Adrenaliin muidugi ka ja ega kaotama ei lähe ju keegi kunagi, aga pigem tahan olla eeskujuks tulevastele – teha lahedat sõitu ning nakatada seeläbi ka teisi krosskardipisikuga.

Milline on võimsaim positiivne ja milline võimsaim negatiivne emotsioon, mis tehnikaspordis saadud?

Võimsaim positiivne emotsioon tabas mind, kui sain poolteist aastat tagasi Markko Märtini kõrvalistmel WRC rallikal kaasa sõita. Oli hea meel, et kunagi valikuid tehes otsustasin rallisse mitte suunduda. Tegin õige valiku ja Markko kõrval istudes sain kinnitust – ma ei olnud tol ajal ligilähedalegi nii kiire! 🙂

Negatiivseid emotsioone nagu ei meenugi. Kõige kehvema maigu jätavad pigem igasugused tülid ja vaidlused ning garaaživõidusõit – kellel on võimsam mootor, ja igasugused protestid. Omajagu ikka näidatakse üksteise peale näpuga ning päris palju on kõiketeadvaid „arvamusliidreid“.

Kas tänaseks ongi sõit pelgalt pingevaba meelelahutus või tõmbab enne starti ikka väikese värina ka peale?

Omal ajal noorena kuulsin stardis oodates tugevalt oma südamelööke. Täna on see täiesti olemata, hea tunne on. Pole kohustust võita. Pigem on närv sees, et teistel midagi katki ei läheks. Kuna ma masinad ise maale toonud, siis tunnen selle pärast suuremat muret. Kõik mehed on nagu oma pere ning nende tehnika peab toimima ja töötama.

On sul Eestis oma lemmik rada ka?

Ma arvan, et minu lemmik saab olema uus Kehala rada. Keegi uuel rajal veel sõitnud ei ole, aga idee on äge ja usun, et saab kõigile meeldima. Julgen ette öelda, et kui need mehed midagi teevad, siis kindlasti tehakse hästi.

Kui krosskardile sobilikest radadest üldisemalt rääkida, siis võibolla Laitse. Olin alguses selle raja osas omade eelarvamustega, aga sõites oli hea. Seal pole palju hüppeid ja trampliine ning see meile sobib – äriklassisõitjaid suuri põrutusi ja pikki lende ei taha 🙂

Kas võib seega väikse huumoriga öelda, et krosskart on hea võimalus pensionile jäänud ralli- ja ringrajameestele võrdlemisi väikese vaevaga adrenaliinilaks kätte saada ning vanu aegu meenutada, sõidusooja sees hoida?

Täpselt nii ongi! See ongi üks osa meie plaanidest, millega alguses startisime. Reeglina on krosskardi ostjatel juba kodus kuuris kõik muu olemas – vesiskuuter, ATV, Quad, krossimootorratas ja mis kõik veel, aga Eesti kliimat vaadates on nende kõigi kasutusaeg võrdlemisi piiratud. Krossimootorratas on ka muidugi okei, aga seal hakkab mingi hetk vanus mängima. Usun, et siin ongi lahenduseks krosskart, millega saab näiteks ka talvel piikrehvidega sõita.

Teine pool on loomulikult noored mehed, kes üritavad kalleid sarju sõita. Krosskart on hea võimalus võrdlemisi väikeste kuludega oma kiirus kõigepealt üles kruvida ja siis edasi vaadata. Kui suudad meiega sõites meid võita ja ka näiteks Soomes võita, siis küll sind üles nopitakse. Meie sarjas saad väga palju väiksemate vahenditega väga palju suurema kiiruse ja palju kilomeetreid.

Kolmas osa on meie enda pojad ja tütred, et ka nemad saaksid sealt kiirusenälja rahuldatud.

Kuidas see süsteem Eestis üldse välja näeb? Erinevalt rallikrossiautost keegi ju krosskarti ise ehitama ei hakka – kui tahad sõitma tulla, on variandiks üks säärane endale soetada või rentida?

Otsi üles Raul Orava telefoninumber. Koduleht ja Facebook on hetkel küll nõrgavõitu, aga meid leitakse üles. Täna oleme esimese prooviaastaga poolepeal ning hooaja lõpuks oleme juba palju targemad – kes mille eest vastutab, millised on kulud jne. Meil on tegemisel üks vägevam klubi, mille eesmärk on tulevastele klientidele kõik võimalikult lihtsaks teha. Kui soovid rentida, siis liigutame vajadusel ise krosskarti ja kliendil pole muud kui lihtsalt sõidupaika kohale tulla. Täna teeme veel natuke põlve otsas, aga nagu ütlesin – see kõik on õigepea muutumas.

On sul ka teisi hobisid peale krosskardi? Põhitöö jaoks ka ikka aega jääb?

Iga nädal olen esmaspäeva ja teisipäeva Riias oma ettevõtlusega tegelemas – müün tööstusgaase. Ülejäänud päevad tegelen oma ainsa „hobiga“, milleks on bensiinilõhn 🙂

Mida pere säärasest hobist arvab – käivad kaasa elamas või ka ise sõitmas? Või on see hoopis aeg sinu enda jaoks?

No mis sa ise arvad? 🙂 Ainus aeg enda jaoks ongi see, kui olen krosskardi roolis.

11-aastane poeg on juba sõitu proovinud ja arvan, et hakkab tasapisi aina enam sõitma. 16-aastane tütar vahel ka küsib: „Issi, anna sõita!“. Mõnikord saab, aga teinekord ei ole issil aega, sest tuleb klientidega tegeleda 🙂 Naine sõitnud ei ole.

Keda näed krosskardi klassis hetkel tugevaimate tegijatena? Kahel viimasel võistlusel on sul tõsisem saagimine käinud Eero Nõgene ja Sven Koklaga.

Tegelikult on kõige uuem masinaomanik Ruve Veski, kes sõidab ilusti tõusvas tempos. Kui nüüd kohe just päris noori mehi juhuslikult peale ei tule (kellega me ise võibolla pigem ei tahagi võistleda 😀 ), siis mina progoosin, et kõigil meie sarjas sõitvatel meestel on võimalus.
Väga palju mängib siin muidugi ka see, kes leiab võimaluse kõige rohkem trenni teha. Kartulit ja kastet süües kiirust ei tule ning paberil joonistamine ei aita. Krosskart nõuab harjutamist ja harjumist.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Raul Orav (punases) oma krosskardiga.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti MV avaetapil mängis esimest viiulit tehnikajumal

Täna toimus Elva lähistel Kulbilohus rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja avaetapp, kus võeti mõõtu viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 42 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Võistluspäev pakkus kuhjaga põnevust ning nii mõnigi möödunud hooaja Eesti meister sai tunda halba õnne, mis aga andis omakorda võimaluse teistel särada.

Supercar

Eelsõitudes domineerisid selgelt sellel aastal sarjaga liitunud Andrus Laur ja kohe tema järel Ain Laiverik, kellest mõne sekundi kaugusel käis tugevam mõõduvõtt Raini Roometsa ja Läti esindaja Janis Vegerise vahel. Finaalis jätkas Laur kindlat sõitu ja võttis finaalivõidu. Laiverik sai aga vastaste asemel maadelda tehnikaga ning see avas võimaluse Roometsale ja Vegerisele võtta poodiumil teine ja kolmas koht. Eelmise aasta meister Andri Õun ja hõbedamees Priit Karjus sel etapil tehnikaga sinapeale ei saanudki. Õun lõpetas avaetapi viiendana ja Karjus katkestusega.

Supercar klassi esikolmik:

1. Andrus Laur, Eesti (Mitsubishi Lancer Evo)
2. Raini Roomets, Eesti (Škoda Fabia)
3. Janis Vegeris, Läti (Audi Coupe)

Touringcar

Kalmer Vaht võttis avaetapil kõik mis võita sai – 3 eelsõiduvõitu, poolfinaali võit ja finaali võit. Vahti eduseis oli niivõrd kindel, et tema esikoht ei olnud ühegi sõidu jooksul kordagi ohus. Hõbedale sõitnud Rain Lellep näitas juba eelmise hooaja viimastel etappidel, et on suuteline sõitma kõrgematele kohtadele. Kuigi eelsõitudes väga häid aegu ei tulnud, siis finišijoone ületas ta finaalis teisena. Pronksimees Einar Valdmaal oli eelsõitudes tegu, et korralik hoog sisse saada. Tänavu rallikrossisarjaga liitunud Valdmaa suutis finaalis aga leida õige rütmi ja finišilipu alt kolmandana läbi kihutada. Tasub lisada, et kogu päeva kõvas konkurentsis püsinud Simo Viilas pidi finaalis valestardi tõttu kahel korral jokkerringi läbima, mis nurjas sõitja võimalused tõusta poodiumile. Möödunud hooajal Vahtile tugevateks konkurentideks tõusnud Siim Sündema ja Margo Soomets aga sel korral tempos ei püsinud.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Kalmer Vaht, Eesti (Lada)
2. Rain Lellep, Eesti (Lada)
3. Einar Valdmaa, Eesti (Ford Fiesta)

Super1600 ja Junior1600

Eelsõitudes domineerisid selgelt Janno Ligur ja Arvo Kask, kelle elu tegi igas stardis raskeks talvel jääradadel tublisti trenni teinud noorsõitja Marko Andreas Muru. Poolfinaalides tuli aga mängu tehnikaspordi võlu ja valu. Raja äärde jäid nii Ligur, Kask kui ka Muru. Kolmel rattal pingutas napilt finišini välja Tõnu Peek. Uueks liidriks tõusis seeläbi nii poolfinaali kui ka finaali võitnud Siim Saluri, kellele järgnesid tihedas rebimises Mihkel Varul ja Venemaa esindaja Grigori Burlutski. Kogu tekkinud möllu käigus jõudis finaali ka sarja kõige noorem osaleja, 11-aastane Martin Juga, kes juba 7-aastaselt kardispordiga alustanuna suutis nüüd oma elu esimesel rallikrossi etapil enda vanuseklassi võita.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Siim Saluri, Eesti (Citroen C2)
2. Mihkel Varul, Eesti (Peugeot 206)
3. Grigori Burlutski, Venemaa (Lada)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Martin Juga, Eesti (Lada)
2. Marko Andreas Muru (Honda Civic)

Crosskart Xtreme

Käesoleval hooajal rallikrossi sarjaga liitunud Crosskart Xtreme sõitjad lisasid võistlusele uut hingamist. Eelsõitudes käis tihe rebimine ning ennustada, kes millise tulemuse finaalis välja sõidab, oli pea võimatu. Esimesel etapil võttis finaalis võidu Raul Orav, edestades Ruve Veskit finaalis 1,8 sekundiga ja pronksi võitnud Alar Pallat 2,7 sekundiga.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Raul Orav, Eesti
2. Ruve Veski, Eesti
3. Alar Palla, Eesti

Kulbilohus peetud avaetapi täpsed tulemused: http://autosport.ee/rk/?page=41&race_id=385&

Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 3. juunil Harjumaal, Laitse Rallypargis.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Siim Saluri, Mihkel Varul ja Grigori Burlutski.

Loe edasi

Xtremekartid üllatasid rallikrossi Eesti MV treeningpäeval

VAATA GALERIID RALLIKROSSI FACEBOOKI LEHELT.

Juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal avastardi saav 7-etapiline Olerex Eesti meistrivõistluste sari toob fännide ette Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades.

Möödunud nädalavahetusel toimus aga Kulbilohu krossirajal treeningpäev, kus sõitjatel oli võimalus talvetolm maha raputada ja viia end meistritiitli nimel peatselt algava võidukihutamise lainele.

Kohaletulnute eesmärgid olid erinevad – kelle prioriteet oli testida tehnikat, kes soovis tehnilisele komisjonile oma masinat tutvustada, et veenduda selle nõuetekohasuses ning oli ka neid, kel oli selge siht juba tugevamalt pedaalile vajutada ja kiiremaid ringiaegu välja sõita. Kindlad üllataja selles osas olid aga esmakordselt rallikrossi sarjaga liitunud Xtremekart klassi piloodid, kus Kenneth Pohl ajaga 41,893 sekundit jäi 930-meetrise Kulbilohu raja rekordit omavale eestlasele Janno Ligurile alla vaid 0,038 sekundit (rajarekord on Liguri poolt välja sõidetud 12. septembril 2015 Supercar klassi autoga: 41,855 sekundit (keskmine kiirus 79,990 km/h), Ford Fiesta MK7, Reinsalu Sport). Esimest Supercar klassi masinat edestas treeningpäeval koguni neli Xtremekarti.

„Selle aja sõidan ma võistlustel kindlasti üle,“ kommenteerib Pohl treeningpäeva head sõitu. „Peamine eesmärk oli rada selgeks saada ja arvan, et see mul ka õnnestus. Kuigi minu lemmik rada on hetkel kiirete lõikude ja teravate hüpetega Vasalemma, on Kulbilohu mulle samuti meelepärane – mõlemad rajad tõmbavad adrenaliini korralikult käima ja nii mõnigi manööver, kus on võimalik konkurentide ees edu saavutada, nõuab lisajulgust,“ lisab Pohl.

Pohl, kes sõidab Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas kaasa alates II etapist Laitses, peab oma peamiseks konkurendiks isa Rene Pohla, aga kuna teda sel korral rajal ei ole, tekitavad kõige teravamat võistlusmomenti Alar Palla ja Raul Orav. Veel lisab ta, et viimastel aastatel kõvasti populaarsust kogunud rallikross, mis toob radade äärde super publiku, on tema jaoks põnev väljakutse: „Ma ei jõua ühisstarti ära oodata!“.

Treeningpäeva parimad ajad:

Xtremekart – Kenneth POHL – 41,893 sek
Supercar – Andri ÕUN – 44,605 sek (rajarekord 41,855 sek, Janno Ligur)
Touringcar – Rain LELLEP – 46,060 sek (rajarekord 45,019 sek, Kalmer Vaht)
Super1600 – Tõnu PEEK – 46,716 sek (rajarekord 44,069 sek, Janis Baumanis)
Junior1600 – Marko Andreas MURU – 45,809 sek (rajarekord 44,522 sek, Sami-Matti Trogen)

Kõik ajad leiad veebirakendusest Mylaps: https://speedhive.mylaps.com/Sessions/4327689

Xtremekart klassi stardinimekiri

Tänaseks on selgunud ka suurem osa verivärske võistlusklassi Xtremekart oodatavast stardinimekirjast. Hetkeseisuga on siin rivis 12 eestlast.

1. Ereline, Ändi
2. Jeets, Gregor
3. Kokla, Sven
4. Nõgene, Eero
5. Orav, Raul
6. Palla, Alar
7. Pohl, Kenneth
8. Raide, Tõnis
9. Sei, Ahti
10. Tamm, Kaido
11. Vaks, Mihkel
12. Veski, Ruve

Kes on selle klassi tugevaimad tiitlipretendendid? Siinkohal saame teha vaid tänamatut ennustustööd, sest pikemat ajalugu meil analüüsida ei ole. Kuid siiski – kasutame seda, mis meil on.

Kui võtta aluseks treeningpäev, kus oli eelnevast loendist kohal viis meest – Pohl, Palla, Orav, Veski ja Ereline – ja eeldada, et kõik nad tulid kohale eesmärgiga anda endast maksimum, võib öelda, et kõige tugevam favoriit on oma parimal ringiajal kaassõitjaid rohkem kui sekundiga edastanud Pohl. Sealt edasi käib tihe rebimine kolmiku Palla, Orav ja Veski vahel.

Kui võtta aluseks käesoleva hooaja Soome meistrivõistluste sari FCC, kus stardinimistusse üles antud neli eestlast – Kokla, Orav, Pohl ja Tamm – käib tihedam rebimine sarjas 5. kohta omava Kokla ja vaid ühepunktilise vahega 6. kohal positsioneeruva Orava vahel. Samas tuleb tõe huvides lisada, et kui Kokla on oma punktiskoori kogunud kolme etapi lõikes, kulus Oraval oma praeguse koha saavutamiseks vaid kaks etappi.

Kui võtta aluseks kogemus tehnikaspordis, kerkivad aga esile Raul Orav (VW Golf autoringrajasõidu sarja Golf II klassi hõbemedalist, 2001), endine rallikrossi-, kardi- ja rallisõitja Ahti Sei (VW Golf autoringrajasõidu sarja Golf II klassi pronks, 1998) ning Ruve Veski (BMW 325 Cup autoringrajasõidu sarja meister (2010 ja 2008) ja hõbemedalist (2009) ning rallikrossi Olerex Eesti MV sarja Touringcar klassi pronks (2014), kus kogus ka kaks etapivõitu). Kindlasti ei ole see nimistu lõplik – näiteks nii Gregor Jeets kui ka Kenneth Pohl on kogunud arvestatavat kogemust kardispordis.

Kui kõik kolm lähenemist kokku lüüa, näeme, et kõige sagedamini esinevad siin nimed Raul Orav, kel tehnikaspordis pikk kogemus ja FCC sarjas ka ühe etapi kohta keskmiselt kõige rohkem punkte kogutud ning Kenneth Pohl, kes edastas Kulbilohus vaid paar päeva tagasi oma konkurente rohkem kui sekundiga. Õnneks ei pea me aga lõpliku tõde enam kaua ootama. Tegemist saab olema väga lennukate sõitudega, kus näeme raevukat kohavõitlust. Kiirused on suured ja masinad on hästi tasakaalustatud, mis võimaldavad neil teha ülimalt julgeid manöövreid.

Mis on Xtremekart?

Xtremekart on üheistmeline tagaveoline sõiduk, millel on mehaaniline käigukast ja maksimaalselt 750cc mootor. Xtremekart sillad peavad olema üksteisest sõltumatud ning tagasild peab olema liigutatav osade kaupa, st kumbki hoob peab liikuma teisest sõltumatult. Xtremekarti mass ilma juhita peab olema minimaalselt 320 kg (võrdluseks – Supercar auto mass koos juhiga peab olema minimaalselt 1300 kg).

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2017 etapid:

I etapp – 6. mai – Kulbilohu, Tartumaa
II etapp – 3. juuni – Laitse, Harjumaa
III etapp – 17. juuni – Vasalemma, Harjumaa
IV etapp – 8. juuli – Misso, Võrumaa
V etapp – 5. august – Kehala, Lääne-Virumaa
VI etapp – 12. august – Vasalemma, Harjumaa
VII etapp – 9. september – Kulbilohu, Tartumaa

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossisi 2017, Kenneth Pohl treeningpäeval Kulbilohus.

Kõik parandused ja täiendused palume saata e-aadressil meedia [ät] rallikross.ee

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid