Eesti rallikrossi persoon – RAUL ORAV: „Krosskardiga on kiivri all kogu aeg naeratus näol“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Kui seni oleme rallikrossis harjunud nägema üksteisega võidu kihutamas vaid erinevat sorti autosid, liitus käesoleval hooajal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarjaga üks täiesti uus sõidukite klass. Kohe, kui agressiivse välimusega põrgulikku lärmi tegevad masinad rajale sööstsid, hakkasid järgemööda langema kõikide Eesti rallikrossiradade rekordid. Täna võtame ette mehe, kes on kõige selle taga – Raul Orav.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Raul, mis imeloom see Crosskart Xtreme on?

Krosskart on üks väga väikese massiga ülimalt võimas sõiduk – koos juhiga ca 420 kg kaaluvat masinat liigutab 750 cm3 superbike’i mootor, millel on 150 hobujõudu. Kokku on lepitud reegel, et masinad on ilma tuuninguta – kõigi mootorid on rajal võrdsed ja oluliseimaks edu saavutamise vahendiks on sõiduoskus. Vaadates selle masina massi ja võimsuse suhet on ka selge, kust tuleb säärane kiirus ja kiirendus.

Eestis sõitvad krosskardid pärinevad Hispaania tehasest. Mark on Speedcar ja mudeliks Xtreme, mis annabki kokku Speedcar Xtreme. Kõik krosskardid vastavad FIA poolt ettekirjutatud standarditele – pikkus, laius, kõrgus, rehvid, mootori võimsus ja muu säärane ning see ongi see, mis teeb krosskardist krosskardi.

Kirjelda palun lihtsale inimesele, kes näeb Tallinn-Tartu maanteel möödasõitudega vaeva ja teab, et vormel on üks väga kiire masin, mõne hea näitega selle masina kiirust ja võimsust.

Kui klassikaline pereauto läheb nullist sajani 9-11 sekundiga, siis krosskardil jääb see aeg kolme sekundi ümber. Arvatavasti läheks veel kiiremini, aga kontakt maaga ei ole rohkemaks piisav.

Rajal annavad meile rallikrossiautode ees eelise ka masina väiksemad mõõdud – kuna krosskart on autost gabariitidelt väiksem, on rajad meie jaoks justkui laiemad ning samuti on võimalik kurvid sirgemaks sõita. Lisaks saame paremini kurvi läbida ka väiksema külgjõu tõttu. Pidurdab samuti teravamalt, sest mass, mida pidama saada, on väiksem.

Kust sai alguse idee säärase võistlusklassi loomiseks?

Esimesed krosskardid jõudsid Soomest Eestisse 2010. aastal, kolmele Eesti mehele. Enne ei teatud siin sellest midagi. Seisid meestel garaažinurgas ja olid hobisõidumasinateks. Siis jõudis kätte üks päev, kus sain ise sellisega sõita proovida – tundus päris lahe. Mõned sõbrad proovisid ka veel ja olid samuti rahul. Sealt tekkiski mõte, et äkki see on midagi, mida tasuks edasi lükkama hakata. Viimase tõuke selleks andis Raul Jeets, kes pakkus välja, et: „Kuule – võta käsile!“ Võtsingi siis ja läksin koos Markko Märtiniga, kes oli nõus mulle abiks kaas tulema, otse Hispaania tootjatehasesse, kus saingi tänu Markko referentsile endale esindusõiguse kogu Baltikums. Kõik see juhtus möödunud aastal.

Tegelikult käisime mitmes erinevas tehases ja vaatasime teisi mudeleid ka, aga Speedcar jättis kõige usaldusväärsema mulje. Neil seal päris korralik tootmine, kus igas nädalas valmib üks krosskart ning tänaseks on toodetud juba 600 krosskarti. Teised tootmised olid kõik tagasihoidlikumad, pigem selline põlveotsas tegemine, aga Speedcari ehituskvaliteet oli teistest peajagu üle. Neil on tootmises muid mudeleid ka, näiteks neljaveoline bagi ja ka mäkketõusuauto, aga meile pakkus ikka kõige rohkem huvi krosskart. Tellisimegi kohe esimesed viis autot, mille sõbrad-tuttavad autospordihuvilised endale soetasid. Kohale jõudes hakkas juba jutt levima ning tellimusi tuli järjest juurde. Tänaseks on neid Eestis 18 tükki.

Esimeste masinate saabudes soovis suurem osa nende soetajatest lihtsalt oma lõbuks sõita, võibolla paar tükki olid kindla sooviga võistlema hakata. Aga tasapisi hakkas ka see soov edasi levima. Kuna rallikross on Eestis kõige sobilikum ja esinduslikum sari, siis võtsingi Valdur Reinsalule kõne ning rääkisin oma jutud talle ja tema meeskonnale ära. Ega seal väga pikka kauplemist ei olnudki – tundus hea idee. Korraks küll tekkis kahtlus, et kuidas võistluste ajakava vastu peab ning ega masinad liiga kõva lärmi ei tee, aga tänaseks on selge, et nimetatud asjad murekohtadeks osutunud ei ole.

Natuke saavad suurema huviga sõitjad mujal ka võistelda – näiteks toimib lähiriikides Põhja-Euroopa meistrivõistluste sari NEZ. Veel on Soomes olemas karikavõistlused, kust stardis ligi 30 masinat. Samuti on soovi korral võimalik osaleda võistlustel lõunamaades – Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis. EM- ja MM-sarja meil aga olemas ei ole ning arvan, et see pole ka teemaks. Krosskart ongi pigem heaks hüppelauaks muudele n-ö päris sarjadele, võrdlemisi odav võimalus kusagile edasi jõuda. Kui suudad olla meie sarjas kiire, on suur tõenäosus silma jääda ja selle pealt edasi liikuda.

Teine oluline suund meie jaoks on äriklassi sõitjad, kes teevad asja oma lõbuks.

Loodan, et suudame kokku panna ühe laheda kambavaimuga võistlussarja. Stardis on meil kõigil võrdsed masinad, rehvid, bensiin – kõik n-ö ühe mehe käe alt tulnud. See on lahe. Võidab kiireim mees, mitte tugevaim mehhaanik.

Eesti meistrivõistluste kolmel etapil on seni stardinimekirjas olnud 7-8 sõitjat, aga kodumaal on olemas juba 18 masinat. Mis ülejäänusid täna veel rajalt eemale hoiab?

Ajal, mil meie Eesti meistrivõistluste sarjaga ühinemise lukku saime, olid mitmetel juba suveplaanid tehtud. Teine osa aga pelgab veel natuke ühisstarti. Mitmed masina soetanud pole varem autosporti teinud ning ei kiirustata I sammu tegema. Ega ma ei hakka suruma ka, sest kõik see peab tekkima orgaaniliselt – lõbus peab olema. Küll nad tulevad.

Tegelikult on ootel palju kardipoisse ja –isasid. Poistel on vaja kardis järgmine samm teha, aga vormelisse minekus, mille hooaeg maksaks kuni 200 000 €, ei nähta kohe mõtet. Siin ongi krosskart järgmine lahendus – meie kiirus on kõige suurem. Kui vaadata erinevaid neljarattalisi sõidukeid ja teha näiteks võistlus – sõita ringrajal, rallikrossirajal, rallis, teha mäkketõuse või sprinte, siis kõige kiirem masin on krosskart. Kui nüüd võrrelda samal ajal ka asjade maksumust, siis mis iganes ülejäänud masinatest saavutab selles võistluses II koha – arvatavasti ralli WRC auto või pigem isegi rallikrossi Supercar – on krosskardiga sõitmine kulutustelt 4-5 korda väiksem.

Kui turvaline krosskart on?

Ise pole ühtegi avariid teinud. Kui sa just betooni ei sõida, siis on seda päris raske katusele keerata. Puur, iste, turvavöö, riietus ja muud ohutustehnilised lahendused vastavad FIA standarditele – kõik samad asjad nagu autospordis. Kuna sõiduk ise on väikese massiga, peaksid igasugused võimalikud ja võimatud kokkupõrked olema oluliselt leebemad kui autoga.

Sul on endal samuti arvestatav tehnikaspordi taust, peamiselt rallikrossis ja ringrajasõidus. Millised olid tollased eesmärgid ja kuhu välja jõudsid?

Me nimetame endid tegelikult bensiinipeadeks – meile meeldib bensiini hais, meeldib käristada, kiirelt sõita ja adrenaliin. Omal ajal võimalusi oli, sõitsin oma Lada Samaraga nii ringrada kui ka rallikrossi – kõike ühe autoga. Suuri eesmärke ega ambitsioone ei olnud, lihtsalt sõitsin ja nautisin. Võtsin päev päeva haaval. Hiljem jätkasin võistlemist Volkswagen Golfiga ja ikka igal rindel sama tehnikaga 🙂 Oli veel eraldi Golfi sari, kus võisid osaleda piiratud võrdsed masinad, nagu täna on näiteks vist ka BMW Cup. Eestis sees olid poodiumikohad täitsa tehtavad, aga väljpoole sõitma ei tikkunud. Või noh, ainult Lätti. Tol ajal sai kõike proovitud ning vahepeal andis Aivis Ohtla mulle võimaluse ringrajal ka kiiremate autodega sõita – BMW, Honda Civic ja muud säärased.

Mingi hetk mõtlesin ka ralli peale, aga selleks mul jõudu ja rammu ei jagunud – see on ikka väga kallis ala. Lisaks on selleks vaja erilist talenti – seda on väga raske teha väga hästi. Vaatasin teiste meeste sisevideosid ja sain aru, et mina ei suuda niimoodi sõita. Miks peaksin siis enda ja kellegi teise raha kulutama.

Lõpuks aga tekkisid pere ja lapsed ning prioriteedid muutusid. Sõbrad ja tutvused aga jäid ja nii ka soov aeg-ajalt bensiinihaisu tunda – tuli ikka vaikselt põleb all. Tehnikasport on raske haigus, mida saab ravida ainult rahaga 🙂

Aga tänased stardid krosskardiga? Väike võistlusnälg on ikka sees? Sa ei ole rajal ju pelgalt Eestis vaid ka praegu (intervjuu tehtud 29. juuni) asud juba paari tunni pärast starti Lätis toimuval Põhja-Euroopa meistrivõistluste etapi ametlikul treeningpäeval.

Bensiinilõhna on vaja tunda. Ümberringi on sõbrad ja seltsimehed, kambavärk.

Lisaks tahan näidata, et ka minuvanustel meestel on võimalik sõita sellise masinaga kiiresti. Adrenaliin muidugi ka ja ega kaotama ei lähe ju keegi kunagi, aga pigem tahan olla eeskujuks tulevastele – teha lahedat sõitu ning nakatada seeläbi ka teisi krosskardipisikuga.

Milline on võimsaim positiivne ja milline võimsaim negatiivne emotsioon, mis tehnikaspordis saadud?

Võimsaim positiivne emotsioon tabas mind, kui sain poolteist aastat tagasi Markko Märtini kõrvalistmel WRC rallikal kaasa sõita. Oli hea meel, et kunagi valikuid tehes otsustasin rallisse mitte suunduda. Tegin õige valiku ja Markko kõrval istudes sain kinnitust – ma ei olnud tol ajal ligilähedalegi nii kiire! 🙂

Negatiivseid emotsioone nagu ei meenugi. Kõige kehvema maigu jätavad pigem igasugused tülid ja vaidlused ning garaaživõidusõit – kellel on võimsam mootor, ja igasugused protestid. Omajagu ikka näidatakse üksteise peale näpuga ning päris palju on kõiketeadvaid „arvamusliidreid“.

Kas tänaseks ongi sõit pelgalt pingevaba meelelahutus või tõmbab enne starti ikka väikese värina ka peale?

Omal ajal noorena kuulsin stardis oodates tugevalt oma südamelööke. Täna on see täiesti olemata, hea tunne on. Pole kohustust võita. Pigem on närv sees, et teistel midagi katki ei läheks. Kuna ma masinad ise maale toonud, siis tunnen selle pärast suuremat muret. Kõik mehed on nagu oma pere ning nende tehnika peab toimima ja töötama.

On sul Eestis oma lemmik rada ka?

Ma arvan, et minu lemmik saab olema uus Kehala rada. Keegi uuel rajal veel sõitnud ei ole, aga idee on äge ja usun, et saab kõigile meeldima. Julgen ette öelda, et kui need mehed midagi teevad, siis kindlasti tehakse hästi.

Kui krosskardile sobilikest radadest üldisemalt rääkida, siis võibolla Laitse. Olin alguses selle raja osas omade eelarvamustega, aga sõites oli hea. Seal pole palju hüppeid ja trampliine ning see meile sobib – äriklassisõitjaid suuri põrutusi ja pikki lende ei taha 🙂

Kas võib seega väikse huumoriga öelda, et krosskart on hea võimalus pensionile jäänud ralli- ja ringrajameestele võrdlemisi väikese vaevaga adrenaliinilaks kätte saada ning vanu aegu meenutada, sõidusooja sees hoida?

Täpselt nii ongi! See ongi üks osa meie plaanidest, millega alguses startisime. Reeglina on krosskardi ostjatel juba kodus kuuris kõik muu olemas – vesiskuuter, ATV, Quad, krossimootorratas ja mis kõik veel, aga Eesti kliimat vaadates on nende kõigi kasutusaeg võrdlemisi piiratud. Krossimootorratas on ka muidugi okei, aga seal hakkab mingi hetk vanus mängima. Usun, et siin ongi lahenduseks krosskart, millega saab näiteks ka talvel piikrehvidega sõita.

Teine pool on loomulikult noored mehed, kes üritavad kalleid sarju sõita. Krosskart on hea võimalus võrdlemisi väikeste kuludega oma kiirus kõigepealt üles kruvida ja siis edasi vaadata. Kui suudad meiega sõites meid võita ja ka näiteks Soomes võita, siis küll sind üles nopitakse. Meie sarjas saad väga palju väiksemate vahenditega väga palju suurema kiiruse ja palju kilomeetreid.

Kolmas osa on meie enda pojad ja tütred, et ka nemad saaksid sealt kiirusenälja rahuldatud.

Kuidas see süsteem Eestis üldse välja näeb? Erinevalt rallikrossiautost keegi ju krosskarti ise ehitama ei hakka – kui tahad sõitma tulla, on variandiks üks säärane endale soetada või rentida?

Otsi üles Raul Orava telefoninumber. Koduleht ja Facebook on hetkel küll nõrgavõitu, aga meid leitakse üles. Täna oleme esimese prooviaastaga poolepeal ning hooaja lõpuks oleme juba palju targemad – kes mille eest vastutab, millised on kulud jne. Meil on tegemisel üks vägevam klubi, mille eesmärk on tulevastele klientidele kõik võimalikult lihtsaks teha. Kui soovid rentida, siis liigutame vajadusel ise krosskarti ja kliendil pole muud kui lihtsalt sõidupaika kohale tulla. Täna teeme veel natuke põlve otsas, aga nagu ütlesin – see kõik on õigepea muutumas.

On sul ka teisi hobisid peale krosskardi? Põhitöö jaoks ka ikka aega jääb?

Iga nädal olen esmaspäeva ja teisipäeva Riias oma ettevõtlusega tegelemas – müün tööstusgaase. Ülejäänud päevad tegelen oma ainsa „hobiga“, milleks on bensiinilõhn 🙂

Mida pere säärasest hobist arvab – käivad kaasa elamas või ka ise sõitmas? Või on see hoopis aeg sinu enda jaoks?

No mis sa ise arvad? 🙂 Ainus aeg enda jaoks ongi see, kui olen krosskardi roolis.

11-aastane poeg on juba sõitu proovinud ja arvan, et hakkab tasapisi aina enam sõitma. 16-aastane tütar vahel ka küsib: „Issi, anna sõita!“. Mõnikord saab, aga teinekord ei ole issil aega, sest tuleb klientidega tegeleda 🙂 Naine sõitnud ei ole.

Keda näed krosskardi klassis hetkel tugevaimate tegijatena? Kahel viimasel võistlusel on sul tõsisem saagimine käinud Eero Nõgene ja Sven Koklaga.

Tegelikult on kõige uuem masinaomanik Ruve Veski, kes sõidab ilusti tõusvas tempos. Kui nüüd kohe just päris noori mehi juhuslikult peale ei tule (kellega me ise võibolla pigem ei tahagi võistleda 😀 ), siis mina progoosin, et kõigil meie sarjas sõitvatel meestel on võimalus.
Väga palju mängib siin muidugi ka see, kes leiab võimaluse kõige rohkem trenni teha. Kartulit ja kastet süües kiirust ei tule ning paberil joonistamine ei aita. Krosskart nõuab harjutamist ja harjumist.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Raul Orav (punases) oma krosskardiga.

Loe edasi

Võidusõit paberil: Marko MÄTTIK vs Siim SÜNDEMA

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas edasi lükanud. Hooaja teine persoonilugu on aga hoopis persoonide lugu. Kuigi Marko Mättik ega Siim Sündema kumbki Laitsest pärit ei ole, võiks just Laitset, kus Markol kõige rohkem kilomeetreid kogutud ja Siimul Eesti meistrivõistluste esimene poodiumikoht võetud, nimetada nende kodurajaks.

Andsime mõlemale mehele ette portsu identseid küsimusi ja ütlesime, et täna kihutate võidu paberil. Meie ja fännide rõõmuks olid mõlemad nõus! Kuna paberil esimesena lõpetamine aga väga suurt võistlusmomenti ei tekita, otsisime vastuseid hindama ühe objektiivse eksperdi – sellise, kellel puudub rallikrossiga igasugune kokkupuude.

Rallikrossile viidatakse sageli kui „kontaktspordile“ ja „mees mehe vastu või(s)tlemisele“. Läksimegi seda teed ning otsisime Marko ja Siimu vastuseid hindama eksperdi, kelle sportimist võib iseloomustada samade märksõnadega – endine maadlussporditipp ja praegune Tartu spordiklubi Englas noortetreener Kristjan Press. Kristjanil on Eesti meistrivõistlustelt kreeka-rooma maadluses 16 medalit, ta on tulemusi jahtinud maadluse maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ja olümpia valikturniiridel ning treeningstaaži kogunud nelja riigi spordiklubides. Võib öelda, et sporti ta jagab!

Kuna maadluses punkte kamaluga ei jagata, andis ta punkte nullist kuni ühe ja pooleni. Võidu nimel tuleb viimase sekundini tööd teha!

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

NB! MUGAVAMAKS LUGEMISEKS JA VASTUSTE VÕRDLEMISEKS LIIGU HIIREGA LOETAVA VASTUSE PEALE.

 

Võistleja nr 2

Võistleja nr 10

EKSPERT: Kristjan Press

Nimi

MARKO MÄTTIK

SIIM SÜNDEMA

Nimi ei riku meest.

Vanus

40

30

Nooremale mehele punkt.

Elukoht ja päritolu

Tallinn

Elan Raasiku alevikus Harjumaal. Pärit olen Alavere külast, samuti Harjumaalt. Täpsus on spordis oluline. Siimule täpsuse eest 1,5 punkti. Markole 1 punkt.
Auto

Lada 2101

Praegu on BMW 318, aga varsti valmib uus auto – Ford Fiesta. Millal täpsemalt, ei oska veel öelda – võibolla saab juba sel aastal näidata, võibolla mitte 🙂 BMW on hea auto – Siimule 1,5 punkti. Markol ka auto olemas – 1 punkt.
Auto lugu Minu enda ehitatud auto, 2001. aastal tehtud. Tollel hetkel oli see tavaline Žiguli. Tegin korraliku kere ja tõstsin tehnika 05 pealt ümber, kui olin tollega Taalis võistlustel üle katuse käinud. Ise jäin terveks, aga 05 läks mahakandmisele. Auto on ise ehitatud, või õigemini siiamaani ehitatakse. Asi algas tegelikult nii, et sõber tegi endale autot ja kutsus mind ka appi. Kere oli mingile maale valmis ja turvapuur ka sees. Talle pakkus aga ehitamisprotsess vist rohkem naudingut, sest ühel hetkel tuli ettepanek, et äkki tahaksin hoopis ise sõitma hakata. Ja nii läkski. Ise ehitamine on kõva ettevõtmine. Mõlemad mehed on oma autosse korralikult panustanud ja tundub, et hingega asja juures. Markole 1 ja Siimule ka 1 punkt.
Võistlusklass Olen rallikrossis kogu aeg tagaveolise peal olnud, muuga ei oskagi sõita. Proovinud küll olen, aga kohe ka aru saanud, et võistlema poleks mõtet minna. Siiani olen ainult tagavedu sõitnud. Esiveolisega sõita ei meeldi, samas korralikku nelikveolist ei ole proovinud. Ja väga ei julge proovida ka, äkki hakkab meeldima. Sellele ei peaks aga rahakott vastu. Võistlevad samas klassis, mõlemale 1 punkt.
Klubi Spordiklubi Villu Sellest aastast alates Tikkri Motorsport.

1-1

Lemmik rada Eestis Kõige rohkem olen sõitnud Laitses, aga lemmik on ikka Vasalemma – see on rallikrossi häll. Raja kiirus ja kõik see, mis teeb ralikrossist rallikrossi, on paigas. Piiroja, mida kahjuks enam kalendris ei ole. See on hästi kiire rada heade laugete kurvidega. Väga palju aeglast nikerdamist ei ole. Olemasolevatest radadest aga Vasalemma – too on ka hästi kiire rada. Kuigi Marko on sõnad kaunimalt ritta seadnud, siis mõlemale 1 punkt – on sõidetud ja on nähtud. Ise olen Vasalemma raja kohta vist mingist filmist kuulnud.
Lemmik rada välismaal Taanis oli üks väga huvitav rada, kus sõitsin 2004. aasta augustis. Nime kahjuks ei mäleta. Seal oli nagu Vasalemmas – jagus kiirust ja tehnilist väljakutset. Pealtvaatajate jaoks samuti super, hästi jälgitav – ümberringi olid kõrged künkad ja rada asus orus sees, kõik oli nagu peopesa peal. Ega ma palju väljas sõitnud ei ole, aga siiani vist Hyvinkää rada Soomes. Seal oli samamoodi hästi suur keskmine kiirus ja kiired nauditavad kurvid. Selline aeglane nikerdamine mulle üldse ei meeldi. Markol rohkem väljas sõitmise kogemust ja oma eelistused kindlamalt välja kujunenud – Markole 1,5 punkti, Siimule 1 punkt.

Kui vähegi võimalust, tasub välismaal võistelda – kõik uus annab kogemusi. Maadluse puhul tuleb näiteks ka koduvilega võistelda.

Kaua oled olnud rallikrossis tegev? Alustasin 15-aastaselt (1992), kui sõitsin Vasalemmas noortekrossi. 3 aastat tegelesin sellega ja siis liikusin edasi täiskasvanute krossi juurde, mida sõitsin 2004. aastani välja. Iga aasta sai korralikult võisteldud. Kui autorallit olen vähemal või rohkemal määral kogu aeg teinud, siis rallikrossist tuli 2004. kuni 2015. aastani pikem paus. Vahepeal käisin küll 2008. aastal korra Vasalemma rallikrossi sõitmas – Silver Havamaa Honda Civic Type R roolis võitis, mina olin oma Toyota Corolla GT-ga teine ja Sten Oja 08 peal kolmas. Ja 2014. aastal sõitsin BMW CUP sarjas ka. Aga suurem tagasitulek toimus aastal 2015, kui avastasin, et minu vana auto oli jõudnud Laitses vanarauahunnikusse. Seda kasutati seal vahepeal rendiautona, aga ju oli otsa saanud. Siis tulid heledamad mälestused meelde, mispeale tassisin auto koju ja putitasin üles. Seega kokku 25 aastat, vahelduva eduga. Kuues hooaeg algas nüüd. Kogemus maksab
Kuni oled nõder
Ja enam ei jaksa 🙂

Markole 1,5 punkti, Siimule 1 punkt.Maadluses võib öelda, et viie aastaga saab spordialast korraliku pildi ette ja kümnega on juba omajagu kogemusi, mida kasutada.

Parim tulemus Eestis Taalis toimunud Balti Karika võit 2001. aastal. Kõik lätlased ja leedukad jäid ilusti seljataha 🙂 Möödunud aastal hooaja kokkuvõttes 2. koht. Balti Karikas tundub suurem asi kui Eesti meistrivõistlused. Markole 1,5 punkti, Siimule 1 punkt.
Parim tulemus välismaal 2004. aasta oli hea – FIA NEZ Taani etapil 6. koht ja Leedu etapil 3. koht. Hooaja kokkuvõttes tuli 4. koht. 2016. aastal FIA NEZ sarjas olin ühel etapil kolmas ja sarja kokkuvõttes kuues. Markole 1,5 punkti parema tulemuse eest. Siimule 1 punkt, sest maadluses loeb ka see, kes on viimase punkti võtnud.
Kõige võimsam positiivne emotsioon võistlustelt Tõenäoliselt üks Vasalemma rallikrossi võitudest 05-ga. Kõik sõidud olid väga keerulised ja tulid läbi raskuste. Lõpuks aga pääsesin B-finaali, kust sõitsin end edasi A-finaali. Ja võitsin! Kogu see kadalipp tegi võiduemotsiooni eriti võimsaks. Üks asi tuleb meelde, kui viimast korda Piirojal võistlesin. See oli vist 2015. aastal. Finaali viimases kurvis sõitsin Kalmer Vahtist mööda ja võtsin tema ees 3. koha 🙂 Ja loomulikult esimene etapivõit eelmisel hooajal Laitses. Läbi kadalipu tulemuse tegemine on sportlase leib. Napid võidud ja õnne õiges otsas olemine annavad kindlasti korraliku positiivse laksu. Markole 1,5 punkti, Siimule tubli soorituse eest 1 punkt 🙂
Kõige võimsam negatiivne emotsioon võistlustelt 2001. aastal toimus Saaremaa rallikross, kus olin kogu päeva kõige kiirem mees. Ja siis finaalis läks veovõll, koos meistritiitliga. Võttis ikka korralikult tuju ära. Eelmise hooaja I etapp Kulbilohus. Talv läbi nägime auto ehitamisega meeletult vaeva. Enne etappi olime 54 tundi järjest üleval, et auto võistluspäeva hommikul käima saada. Ja siis tuli suhteliselt tühise asja tõttu, pooltelje murdumise pärast poolfinaalis katkestus. Ise olin ka süüdi natuke, sest ei osanud magamatuse tõttu olukorda väga adekvaatselt hinnata ja panin läbi une vale diagnoosi. Muidu oleks saanud isegi ära parandada. Tol korral kadus küll tahtmine mingiks hetkeks täitsa ära. 1,5 punkti Siimule – kahju hakkas nende magamata tundide pärast. Markole 1 punkt. Eks ebaõnnega seotud momendid käivad spordiga kaasas, nagu ka vigastused.

Endal meenub üks matš, kus kõrvalmatil käis vile ja nii mina kui vastane mõlemad arvame, et see oli meile. Keerasin kohe ümber, et lõdvestuda. Samal hetkel ütleb kohtunik: „Maadelge-maadelge!“. Tagasi pöörata ei jõudnud ning tuli eduseisust lendu minna. 6 kuud ränka ettevalmistust ja üks vile.

Kuidas sattusid autospordi juurde? Ikka tänu isale (Villu Mättik). Lapsest peale garaažis elanud ja võistlustel kaasas käinud. Selle pealt nagu väga nagu lilleseadjaks ei saa 🙂 Sõitsin umbes viis aastat hobikorras motokrossi ja ühel hetkel kutsus sõber appi autot ehitama. Edasist te juba teate 🙂 Ega ma sellest teemast tol ajal väga midagi jaganud. Nii läksingi esimest korda võistlema ilma igasuguse ettevalmistuseta – polnud enne isegi mitte rallikrossi võistlust näinud. Perekondlikud põhjused on vingem lugu, aga ka üsna tavapärane. Ise sattusin treenima samuti tänu isale (Voldemar Press). Markole 1,5 punkti. Siimule 1 punkt.
Esimene võistlus Esimene ametlik võistlus oli 1992. aasta talvel, Tabasalu jäärajal. Päris esimest starti enam täpselt ei mäleta, aga olin siis 15-aastane. Sealt edasi noortekrossi juurde. Elu esimene start oli Missos. Hooaeg algas Laitses, aga sinna ma ei jõudnud – ka vaatama mitte 🙂 Mäletan häguselt ka starti. Võrreldes teistega, oli meie tehnika ajast väga maas – sisuliselt oli mul 1,8-liitrise mootoriga tänavaauto, millel oli puur sees 🙂 Stardisirgel sõideti lihtsalt eest ära, see võttis korraks tummaks. Endal polnud eelnevalt mingit võrdlusmomenti ka, kui kiiresti need autod seal sõidavad. Tulemuseks oli aga 4. koht, küll vist tänu konkurentide ebaõnnele ja tehnilistele vigadele. Siimule 1,5 punkti täpsema mälestuse ja parema loo eest. Markole 1 punkt.

Ise päris esimest võistlust ka enam ei mäleta. Küll aga on meeles esimene suurvõistlus, kus paar aastat vanem Saaremaa poiss mind käest-peast haardega poolenisti pildituks kägistas. Aga jonn oli nii suur, et heitsin ta koos tema enda hoitud haardega ülerinna. Eriliseks tegi asja ka see, et võistlustel viibis aukülalisena Kristjan Palusalu (vist oli 1986), kes pärast ütles mu isale, et kui nii noorelt sellised heited tulevad, peaks tulevikus ikka asja saama 🙂

Eesmärk rallikrossis Sel aastal tahaks Eestis paar korda poodiumile jõuda – oleks kena! Muidu sõidan üks hooaeg korraga – jumal teab, mis elu veel toob. Väike eesmärk on, või noh, mis väike – Eesti meistritiitel. Seda ei ole seni veel saavutanud. Samuti teeme praegu kõvasti tööd ka selle nimel, et saaks tulevikus Euroopa meistrivõistluste etappidel edukalt osaleda. Millal seal starti jõuan, ei julge veel pakkuda. Ideaalis sel sügisel Saksamaal, aga auto valmimine on nii lahtine, et ei oska öelda. Amatöörspordis täitsa realistlikud eesmärgid. Kuna meistritiitel on kõrgem siht, siis Siimule 1,5 punkti. Markole 1 punkt, et millegi poole ikka pürgib.
Unistuste auto Praegusel hetkel Audi S1 – selline, millisega maailma tipud hetkel rebivad. See on nii haige auto, et sellisega võiks sõita küll. See oleks siis nelikveoline, supercar. Unistuste auto hakkab õigepea valmima 🙂 Olen sellest Fiestast pikka aega unistanud, ja nendest lahendustest, mida seal kasutame. Siim liigub oma eesmärgi ja unistuse suunas, 1 punkt. Markole siit 0.
Kellele elad kaasa Eestis? Praegusel hetkel Marko Murule. Teine poiss on Martin Juga. Esiveolistest loomulikult Siim Salurile ja tagaveolistest Siim Sündemale – et tuleks ikka mõni meistritiitel ära. Kindlasti Janno Ligurile, kes siin suuri tegusid teeb. Ja siis Tikkerberile, kes loodetavasti hakkab sel aastal ka suuri tegusid tegema. Ning kindlasti ka noortele – Muru ja teised tulijad. Hea meel vaadata, et pealekasvu ikka on. Siimule 1,5 punkti kuna tundub, et tunneb rohkem muret järelkasvu ja ala tuleviku pärast. Markole 1 punkt.

Ise elan kaasa meie tippudele: Nabi, Mäe, Arusaar, Aps. Ja mudiugi oma klubi noortele.

Kellele elad kaasa välismaal? Petter Solbergile. Ta on alati nii vahetu ja särav. Vahet pole kuidas sõit läheb, või on auto jumala juppideks – tema on alati jamast üle. Ühtlasi ainuke mees, kes maailmameister nii autorallis kui ka rallikrossis – sellist trikki ikka annab järgi teha. Teist sellist meest ei ole. Petter Solberg on väga sümpaatne tegelane. Mulle meeldib ta agressiivne sõidustiil. Inimtüüp ka selline Mr Hollywood – oskab rahva ja publikuga hästi suhelda. Igati positiivne ja värvikas kuju. Peab vist hea mees olema – olen ka ise seda nime aeg-ajalt kuulnud. Siiski, Marko on täpsem ja toob välja rohkem oskusi rajal – 1,5 punkti. Siimule 1 punkt.

Maadluses on konkurents väga tihe ja palju kehakaale, seega korduvaid maailmameistreid väga ei ole – ei jõua kellelegi kaasa elama hakatagi kui juba uus mees platsis.

Mõni õppetund rallikrossist, mida oled oma ellu kaasa võtnud Kui oled kaelast saadik s*ta sees, ei maksa pead norgu lasta! 🙂 Isegi kui lood on ikka väga kehvasti, isegi siis ei ole mõtet. Ühel päeval tuleb päike jälle välja ning asjad on taas teistmoodi. Igal alal peab olema stabiilsust, sihikindlust ja külma närvi. See on mind ka muudes tegemistes kaasa aidanud. Pusi ikka aina edasi ja edasi. Kuigi mõlema mehe jutt on õige, siis Markole meeleolukama kirjelduse eest 1,5 punkti 🙂 Siimule 1 punkt.
Meeskond Tehnikaga aitavad sugulased Mihkel Vaher ja Ander Ahn. Enne hooaega veedab iga mees nädalas kümmekond tundi ikka garaažis. Nüüd ehitasime veel autot natuke ümber ka – BMW mootor, käigukast ja esisild on peal. Vot siukene Žiguli! Tiimis on meil üks põhikohaga mehhaanik ning veel üks, kes käib võistlustel abiks. Siis on mees, kes ringe analüüsib ja jokkerisse õigel ajal saadab. Veel on meil selline mänedzeri moodi mees – sõber, kes mind rallikrossi pisikuga nakatas. Tema tegeleb organisatoorse poolega. Ülejäänud on tublid ja lojaalsed fännid, kes alati kohal ja vajadusel ka käe külge panevad. Siimul tundub olevat parem ja selgema struktuuriga tiim – 1,5 punkti. Markole 1 punkt.

Hea meeskond on maadluses ülioluline teema – kuigi matil ollakse lõpuks üksi, siis ilma hea sparringuta tugevaks ei saa.

Talisman Kunagi oli, enam ei ole. Kallis kaasa pani pehme mänguasja autosse kaasa, mind valvama. Täitis oma rolli küll, aga enam ei teagi kus see on. Õnneks siiani püsin ikka veel elus 🙂 Põrsas Peppa kleeps autol. Hea inimene Merike Kask rallikrossi toimkonnast võttis teema üles, et mul läheb võistlustel pahasti, kuna pole põraskleepsu peal. Ei teagi täpselt, kuidas see jutt seal alguse sai. Järgmisel etapil läks jälle kehvsti ja ka siis jätkus sama jutt. Kolmandal korral tõi Merike ise kleepsu. Panime peale ja sealt edasi hakkasid asjad palju paremini laabuma. Pärast pole julgenud enam maha võtta 🙂 Siimul on lugu rääkida – 1,5 punkti. Markole 1 punkt.
Kuidas võistlusteks valmistud? Kuna olen autoremondilukksepp, täidab üldfüüsilise treeningu eesmärgi minu igapäevatöö. Periooditi mängin iganädalaselt võrkpalli. Sõidutrenni autoga väga ei tee. Muidugi kodus garaaži taga on meil oma rallikrossirada, kus teeme üritusi ja sõidutame inimesi – seal tuleb metsavahel mõnikord väga palju kilomeetreid. Selline trenn on meil 🙂 Paraku pean tõdema, et muude tööde-tegemiste kõrvalt võtab tehnika elushoidmine nii palju energiat, et hea, kui saab võistlusteks auto kuidagi joonele. Treeninguteks seega väga aega ei jäägi – lihtsalt külmalt peale ja tuld. Aga üks mu tulevikueesmärke on kindlasti see, et jõuaksime autot enne sõitusid korralikult teistida. See tõstaks kindlasti ka minu enesekindlust. 0-0. Ma ei tea kuidas ja kui palju peaks rallikrossis trenni tegema, aga siin öeldakse, et väga midagi ei tehta. Hea võrdlus maadlusest – isegi veteranides võistlevad 60-aastased “poisid” võtavad enda üldfüüsilise 3-4 kuud enne võistluseid korralikult käsile 🙂
Teravaim elamus autospordis ~15 aastat tagasi, autokrossis. Einar Valdmaa ja Valga rada. Tema võitis stardi ja mina olin konkusus järgi. Sõitsime suure hooga mäest alla. All olevas kurvis lõikas Einar kurvi natuke liiga sisse, mis viskas ta vallist sedasi õhku, et keeras katuse allapoole. Mina sõitsin samal ajal tema alt läbi nii, et katused puutusid kokku. Esimene üle katuse käimine ehmatas ära. Tänaval korraliku liiklejana mul selline kogemus varasemalt puudus – pole ise pidanud üle elama ega pole ka näinud. Juhtus Piiroja rallikrossil, hooaega praegu ei mäletagi. Võtsin hommikul unise peaga treeningringil sisekurvi, aga nina hakkas kinni ja keeras auto üle. Poolteist ringi rullisin üle vist. Ise jäin täiesti terveks, aga autoga tuli ikka tegeleda. Võistluse sain õnneks lõpuni teha. Hiljem tuli katus ära vahetada. Markole ägedama loo eest 1,5 punkti, Siimule 1 punkt.
KOKKU:

25,5 punkti

27 punkti

Kuigi võidusõidu paberil võitis 1,5-punktise edumaaga Siim Sündema, loodame, et rallikrossifännid said mõlema mehe kohta oluliselt targemaks. Kindlasti said Marko ja Siim siit ka mõne pöidlahoidja juurde – loodetavasti kellegi, kes varem rallikrosi juurde teed veel leidnud ei olnud 🙂

Kohtume juba 3. juunil Laitses, kus Olerex Eesti meistrivõistluste teiselt etapil selgub, kumb meestest rajal kõvema soorituse teeb.

Loe edasi

Põhja-Euroopa meistrivõistluste viimane etapp eestlastele edukas

Möödunud nädalavahetusel sõideti Soomes, Hyvinkääl Põhja-Euroopa meistrivõistluste (NEZ) sarja viimane ehk neljas etapp. Antud üritusel osalesid ka neli eestlast: Mart Tikkerbär, Andri Õun, Andre Kurg ning Siim Sündema. Võistluspäev kulges meestele edukalt ning kodumaale toodi ka meistritiitlid.

Viimasel etapil saavutas Andre Kurg (Škoda Fabia) esirattaveoliste autode arvestuses kolmanda koha, millega kindlustas Kurg (23) tänavuse meistritiitli.

Värskelt Super1600 klassi Põhjamaade meistriks tulnud Kurel õnnestus neljast toimunud etapist võita Läti ja Taani etapid ning finaali viimasel ringil ilmnenud tehniliste probleemide kiuste õnnestus ka viimasel etapil finišeerida poodiumil.

„Kuna tänavuse hooaja algus ei kulgenud soovitult, tunneme saavutatud Põhja-Euroopa meistritiitli üle suurt rõõmu. Meeskonna raske töö tulemus annab meile jõudu edaspidi veelgi kõrgemale pürgida“ kommenteeris Kurg. „Tahan tänada kogu meeskonda ning toetajaid, kelleta poleks me seda suutnud teha.“ Reinsalu Spordi klubi all sõitva Kure toetajate hulka kuuluvad Pohjanmaan, Antsla Inno, Rauduks, Madrazzi, Sän&Män, Haugas Transport, ITW Construction, Škoda Laagri, Reinsalu Auto, Paadi Pagar, Eesti Kultuurkapital, Antsla vald ja Fedak Eesti.

Super1600 klassis võttis etapivõidu Lise Marie Sandmo (Volkswagen Polo) ning teiseks tuli lätlane Edijs Oss (Peugeot 206).

Klassis SuperCar võistelnud Mart Tikkerbär (Mitsubishi Lancer Evo) saavutas aga teise koha.

“Sõitsin kaasa viimase NEZ sarja meistrivõistluste etapi Hyvinkää rallikrossi rajal. Kõikides eelvoorudes sain kirja üldi III aja. Poolfinaalis sain esirida jagada terve võistluse vältel domineerinud Subaruga. Kogemata libises jalg sidurilt ja tegin valestardi. See tähendas poolfinaalist eemaldamist. Sain kirja poolfinaali III koha, kuna teised mehed otsustasid poolfinaalis mitte sõita.
Finaalis pidin startima 5. positsioonilt. Kuna poolfinaali tulemuse tühistamine ajas korralikult keema, siis lubasin anda endast maksimumi. Seda ma ka tegin, finaali start õnnestus ülihästi ja esimesest kurvist tulin välja teisena. Suutsin ilusti ka teisena lõpetada.”

Samas klassis võistles ka Andri Õun (Ford Fiesta), kes enne viimast etappi oli hoidmas klassi liidri kohta. Hyvinkääl sõidetud etapil aga tuli leppida seitsmenda kohaga, kuid punktitabelis Õuna järel asetsenud Frode Aalberg jäi võistlusel viimasele ehk üheksandale kohale. See aga tähendab seda, et ka klassi SuperCar meistritiitel läks Andri Õunale.

SuperCar klassi esikoht läks Soome sõitja Harri Arolale (Subaru Impreza) ning kolmas koht soomlase Ari-Pekka Niemile (Škoda Fabia).

Klassis NEZ2000 tuli poodiumile samuti eestlane: Siim Sündema, kes tuli kolmandaks.

“Sel nädalavahetusel osalesime Soomes Hyvinkääl NEZ Rallycross Championship´i viimasel etapil, et panna hooajale ilus punkt, mis ka õnnestus! Laupäevastel treeningutel selgus, et rada on ülimalt kiire ja pakub suurt sõidunaudingut, kahjuks selgus ka see, et DMACK rehvidega me kõrges mängus ei osale. Esimesest eelsõidust 6. koht, teisest 5. koht. Õnneks olid meil boksis väga ägedad naabrid Mart Tikkerbär´i ja tema meeskonna näol, kes leidsid meile oma varudest kaks “õiget” rehvi, mis said paigaldatud taha teljele. Sõit läks kohe paremaks ja kiiremaks, aga samas ka keerulisemaks, sest heade tagumiste rehvidega võimendus nina mittepidamine veelgi. Treeningult tulles ilmus meie juurde Reinsalu Sport meeskonna esindaja ning ütles, et poisid tulge meie juurde, võtke veel kaks normaalset rehvi ja andke kuuma. Viimastel sekunditel enne eelsõidu starti saime ka ette rehvid alla ja läks sõiduks. Kolmandast eelsõidust 4. aeg, mis võimaldas eelsõitude kokkuvõttes startida esimesest reast oma poolfinaali, mis õnnestus võita. See omakorda võimaldas startida finaalis esimesest reast, kõrvuti sarja võitja Sandmoga, kes kahjuks juba stardist läks oma teed. Kuna tekkisid probleemid sidega ja jokkeri ajastus oli vale, kaotasime teise koha, aga jõudsime siiski poodiumile. Mina ja kogu meeskond jäime nädalavahetusega ülimalt rahule. See kolmas koht ei olnud, ainult meie meeskonna koht, see oli kogu Eesti delegatsiooni kolmas koht, kes toetasid nõu, jõu ja rehvidega. Hea meel oli näha ka lugematul hulgal eestlasi raja ääres, aitäh! Veelkord tänud Mart, et meile Avoni mõtted pähe panid ja rehvid andsid!! Tänud Reinsalu Sport! Tänud toetajatele, kes meid Soome aitasid, tänud mehaanikutele (Kristo ja Taimar), tänud Kersti ja Urmas peavarju eest ja tänud kõige ägedamatele fännidele!”

NEZ2000 klassi võitjaks tuli Christian Sandmo (Mazda RX8) ning teise koha võttis Crazy Mike (Peugeot 306). Christian Sandmo võttis ühtlasi ka NEZ sarja meistritiitli.

NEZ Open klassis läksid kõik poodiumi kohad soomlastele: esikoha sai Olli Lavikainen (Volvo S40), teise Tuomas Venäläinen (Ford Escort) ning kolmanda Janne Helle (BMW M3).

Tiimide arvestuses punktide kokkulöömisel saavutas Eesti kolmanda koha (167 punkti). Võitjaks tuli Norra 249 punktiga ning teise koha sai Soome 202 punktiga.

Õnnitleme kõiki võitjaid!

Fotod: http://jaridebner.kuvat.fi/

Loe edasi

NEZ-rallikrossi sarja viimane etapp sõidetakse Soomes

Nelja-etapilise hooaja viimane NEZ-sarja etapp sõidetakse 17.-18.septembril Soomes, Hyvinkääl. Võistlusklasse on neli: Supercars, 2000, Open ning Super1600. Eelregistreerunute nimekirjas on võistlejaid kokku 57. Esindatud on nii Soome, Eesti, Läti, Leedu, Taani, Norra kui Rootsi.

Eestlasi on nimekirjas kokku kolmes klassis neli:

  • klass NEZ Supercars #141 Mart Tikkerbär (Mitsubishi Lancer Evo) ning #195 Andri Õun (Ford Fiesta);
  • klass NEZ 2000 #204 Siim Sündema (BMW 320);
  • klass NEZ Super1600 #447 Andre Kurg (Škoda Fabia).

Registreerunute nimekiri on nähtav SIIN.

Punktitabelid enne viimast etappi:

NEZ Super 1600

Position
Driver
Country
Car
R1
Latvia 1
R2
Latvia
2
R3
Denmark
R4
Finland
Total Points
1. Andre Kurg Estonia Škoda Fabia
20
7
20
47
2. Lise Marie Sandmo Norway VW Polo
13
13
13
39
3. Kalle Markkanen Finland Mini Cooper
11
11
15
37
4. Eliss Dukaļskis Latvia Opel Astra
15
20
35
5. Arnis Odiņš Latvia VAZ 2108
17
6
11
3

NEZ Supercars

Position
Driver
Country
Car
R1
Latvia 1
R2
Latvia
2
R3
Denmark
R4
Finland
Total Points
1. Andri Oun Estonia Ford Fiesta
20
13
20
53
2. Frode Aalberg Norway Mitsubishi Lancer Evo
17
8
17
42
3. Teemu Patsi Finland Ford Fiesta Mk7
15
15
30
4. Ville Mikkola Finland Ford Fiesta
11
12
23
5. Joni-Pekka Rajala Finland Mitsubishi Mirage
20
20

NEZ 2000

Position
Driver
Country
Car
R1
Latvia 1
R2
Latvia
2
R3
Denmark
R4
Finland
Total Points
1. Christian Sandmo Norway Mazda RX8
20
20
15
55
2. Dennis Christensen Denmark Renault Clio
17
17
17
51
3. Crazy Mike Finland Volvo 940
15
0
10
25
4. Artūrs Pumpurs Latvia Renault Clio
10
15
25
5. Raimonds Mūrnieks Latvia VW Golf III
13
12
25

NEZ Open

Position
Driver
Country
Car
R1
Latvia 1
R2
Latvia
2
R3
Denmark
R4
Finland
Total Points
1. Ola Froshaug Norway Volvo S40
20
20
20
60
2. Raimo Kauttio Finland Volvo S40
17
13
30
3. Edmunds Ērglis Latvia BMW 320 E30
15
15
30
4. Christian Loslein Finland BMW 318IS-Volvo
11
17
28
5. Mikael Persson Sweden Toyota Corolla
11
12
23

Tiimide arvestuses on enne Soome etappi seis järgmine:

Position
Country
R1
Latvia 1
R2
Latvia 2
R3
Denmark
R4
Finland
Total Points
1. Norway
70
61
70
201
2. Finland
58
50
25
133
3. Latvia
45
67
11
123
4. Estonia
44
36
40
120

Rajast video:

Raja pikkuseks on 1450 meetrit, koos jokkeriga aga 1540 meetrit.

Rohkem informatsiooni leiab:

http://www.hyua.fi/

http://www.nez-rallycross.eu/

Loe edasi

NEZ-sari Taanis oli eestlastele edukas

Möödunud nädalavahetusel sõideti Taanis NEZ-sarja kolmas etapp.

Kolmas etapp oli edukas Ola Froshaugile (Volvo S40), kes kindlustas endale meistritiitli klassis NEZ Open. Teistes võistlusklassides selguvad sarja meistrid aga viimasel etapil, mis sõidetakse 17.-18.septembril Soomes, Hyvinkäänis.

Kuna Froshaug on võtnud sel hooajal kolmest etapist kolm võitu, siis kindlustas ta endale järjekordse meistritiitli. 2009.aastast on Froshaug olnud võitmatu, mistõttu on tänavu tiitel juba tema karjääri kaheksas NEZ-sarjas ning mis on ühtlasi ka sarja senine rekord. Lisaks on ta ainuke, kes on võitnud kõik kolm etappi.

NEZ Open klassi teine koht läks Taani etapil norrakas Egil Iversenile (Citroen Xsara) ning kolmas koht taanlasele Peder J. Jensenile (Volvo 240).

NEZ Super1600 klassis aga läks finaalis kõige paremini Andre Kurel (Škoda Fabia), kes võttis etapivõidu. Umbes 30 meetrit enne finišit toimus intsident, mille tulemusena ületas teisena finišijoone taanlane Jan Petersen (Citroen C2). Kusjuures esimese ja teise koha ajaline vahe on 34 sekundit. Kolmas koht läks soomlasele Kalle Markkanenile (Mini Cooper S).

Super1600

Super1600

Ühtlasi on Super1600 klassi liider Andre Kurg, kellel on 47 punkti. Talle järgneb Lise-Marie Sandmo (VW Polo) 39 punktiga. Kuid ka teised pole võistlusest veel väljas: Kalle Markkanen (37), Eliss Dukalskis (35), Arnis Odins (34) ning Reinis Safonovs (29).

NEZ 2000 klassis läks etapivõit sel korral Geir Hagadokkenile (Ford Fiesta), teiseks tuli Dennis Christensen (Renault Clio) ning kolmanda koha sai kahe eelmise etapi võitja Christian Sandmo (Mazda RX8).

NEZ SuperCars klassis sõitsid pühapäeval finaalis kahekesi Andri Õun (Ford Fiesta) ning norrakas Frode Aalberg (Mitsubishi Lancer). Esikoha võttis Andri Õun, olles konkurendist 2,4 sekundit kiirem. Veel laupäeval oli Andri Õun võistlemas Eesti rallikrossi etapil LaitseRallyPargis.


Tiimide arvestuses võitis Taanis Norra, kes on lähedal üldisele võidule. Teisele kohale on platseerunud Soome. Kuid kolmas koht on veel lahtine, kuna Eesti on punktide suhtes pea samal tasemel Lätiga.

http://www.nez-rallycross.eu/

Loe edasi

NEZ-sarja teine etapp Lätis tõi poodiumitele uusi võistlejaid

23.-24. juulil peeti North European Zone(NEZ) sarja teine etapp, mis sõideti hiljuti avatud Bikernieki rajal. Antud võistlusel osalesid ka mitmed Olerex Eesti meistrivõistluste sarja sõitjad.

NEZ Super1600 klassis tegid eestlastest kaasa Janno Ligur (Škoda Fabia), Mihkel Varul (Peugeot 206), Arvo Kask (VW Golf) ning Andre Kurg (Škoda Fabia). Janno Ligur juhtis finaali kuni viimase ringini, mil autol ilmnes probleem, jättes Liguri raja äärde. Finaalis võttis võidu lätlane Eliss Dukalskis (Opel Astra), teiseks tuli lätlane Reinis Safonovs (VW Polo). Kolmandale kohale platseerus aga Mihkel Varul.

Mihkel Varul

Mihkel Varul:“Pärast võistluspäeva auto24ringil suundusime oma tiimiga Lätti, kus osalesin oma esimesel rahvusvahelisel välisvõistlusel Riias Bikernieki vastvalminud rallikrossi rajal, kus toimus NEZ rallikrossi sarja II etapp (Põhjamaade karikas). Öösel valmistasid minu tublid mehaanikud ja abilised Kristjan, Marko ja Karl auto taas sõidukõlblikuks, nii et hommikul vara sai kohe treeningsõitudega pihta hakatud. Kahjuks selgus tõsiasi, et Audru künklik rada oli lõhkunud ära esiratta laagri ja see segas kahe esimese vooru sõite. Siinkohal suured tänud Reinsalu tiimile, kelle käest saime uue laagri ja edasised sõidud kulgesid tehniliste viperusteta. Oma poolfinaali sõidu lõpetasin kolmandana. Finaalis startisin kõrvuti Janno Liguriga kolmandast reast. Pärast stardirüselust paiknesin neljandal kohal kuni eelviimase viienda ringini. Edasi sobib lause – ühe õnnetus on teise õnn. Kahjuks jättis purunenud esisild finaalsõitu juhtinud Janno raja äärde ja nii jõudsin mina kolmandana üle finišijoone.”

NEZ 2000 etapivõidu võttis norralane Christian Sandmo (Mazda RX8), kes võitis ka esimese etapi. Teiseks tuli Bikernieki rajal taanlane Dennis Christensen (Renault Clio II) ning kolmandaks lätlane Arturs Pumpurs (Renault Clio). Antud klassis võistles ka Siim Sündema (BMW 318).

NEZ Open klassis võttis võidu Ola Froshaug (Volvo S40), kes samuti võidutses ka esimesel etapil. Poodiumi teine koht läks soomlasele Christian Lösleinile (BMW 318IS) ning kolmas lätlasele Edmunds Erglisele (BMW 320).

NEZ SuperCars klassis võistlesid eestlastest Andri Õun (Ford Fiesta Mk7) ning Raini Roomets (Škoda Fabia). Finaalis tegi hea stardi lätlane Reinis Nitišs (Škoda Fabia), kuid tema kannul oli soomlane Joni-Pekka Rajala (Mitsubishi Mirage), kes leidis võimaluse möödumiseks. Võitjaks tuligi Joni-Pekka Rajala, teine oli Reinis Nitišs ning kolmandaks tuli soomlane Teemu Patsi (Ford Fiesta Mk7). Andri Õun saavutas finaalis neljanda koha.

Tiimide arvestuses võttis võidu Läti, kes teenis kokku 67 punkti. Norra oli teine 61 punktiga, kellele järgnesid Soome (50), Eesti (36), Leedu (32), Taani (17), Rootsi (11) ning Valgevene (0).

NEZ-sarja kolmas etapp toimub 13.-14. augustil, mil suundutakse võistlema Taani, Nysum-nimelisele rajale.

http://www.nez-rallycross.eu/

Loe edasi

Andri Õun ning Andre Kurg NEZ-sarja I etapil Lätis edukad

Möödunud nädalavahetusel alustas 2016.aasta nelja-etapilise sarjaga NEZ-rallikross. I etapp toimus Spordikompleks 333l. Võistlejaid oli seitsmest riigist kokku 36. Antud võistlusel tegid kaasa ka Reinsalu Spordi võistlejad Andri Õun ning Andre Kurg.

NEZ Super 1600 klassis võistles Andre Kurg varasemalt Eesti rallikrossi sarjas sõidetud Škoda Fabiaga. Finaalis koos lätlase Arnis Odinsiga käis võitlus esikoha nimel lõpuni välja. Finaali viimasel ringil läbisid mõlemad jokkeri, milles oli kiirem Andre Kurg, kes ühtlasi võttis ka esimese etapi võidu. Kolmandaks tuli Olerex EMV sarjas varasemalt kaasa teinud lätlane Eliss Dukalskis.

Klassis NEZ Supercars oli Andri Õuna peamine konkurent valgevenelane Vadzim Kishkurna. Valgevenelase auto jäi aga tehnilise vea tõttu rajalt kõrvale, mistõttu võttis esikoha Andri Õun. Teiseks tuli norralane Frode Aalberg ning kolmandaks soomlane Teemu Patsi.

Pikem filmitud võistluse video:

NEZ 2000 etapivõit kuulus eelmise aasta meistrile Christian Sandmole, teine oli Dennis Christensen ning kolmas Crazy Mike.

NEZ Open klassis võttis võidu Ola Froshaug, kes jätkas hoolimata esimeses sõidus auto üle katuse keeramise. Poodiumi teisele astmele tuli Raimo Kauttio ning kolmandale Edmunds Erglis.

Tiimide arvestuses on esimesel kohal Norra, kellele järgnevad Soome, Läti, Eesti, Taani, Valgevene ning Leedu.

Kogu pildivalikut saab vaadata SIIT.

NEZ-sarja teine etapp toimub juba sel nädalavahetusel samuti Lätis, mil sõidetakse Bikernieki rallikrossirajal.

Fotod: Rihards Baumanis/Baumanis Motorsport Photography

www.nez-rallycross.eu

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid