VIDEOKOKKUVÕTE: Olerex EMV 2018 – II etapp Laitses

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 – hooaja teine etapp Laitses Harjumaal (19. mai 2018).

Loe edasi

GALERII: Olerex EMV 2018 – II etapp – Laitse rallikrossimelu (19. mai)

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 – hooaja teine etapp Laitses Harjumaal (19. mai 2018). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

GALERII: Olerex EMV 2018 – II etapp Laitses (19. mai)

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 – hooaja teine etapp Laitses Harjumaal (19. mai 2018). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

VIDEOD: Intervjuud 2. etapi võitjatega

Janno Õis (Super1600)

Marko Andreas Muru (Junior1600)

Margo Soomets (Touringcar)

Joosep Ralf Nõgene (Crosskart Xtreme Junior)

Andri Õun (Supercar)

Kahjuks ei õnnestunud intervjuud saada Crosskart Xtreme klassi võitjalt Ruve Veskilt.

Foto: Janno Õis (esiplaanil), Super1600 klassi võitja  (Rallikross.ee / Marko Leesi)

Loe edasi

Rallikrossi meistrivõistluste teisel etapil pakkusid vaatemängu esiveolised

Täna toimus Harjumaal LaitseRallyPargis Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 sarja teine etapp. 50 osalejat panid jõuvahekordi paika neljas võistlusklassis, millest kahel olid juures ka juuniorklassid. Kõige tihedam rebimine oli täna esiveoliste hulgas, kus lisaks võimsatele masinatele ja oskuslikele sõiduvõtetele mängis väga suurt rolli ka õnn ja tehnika.

Supercar

Juba teist etappi järjest tegi nelikveolistes puhta töö Andri Õun, kuid sel korral tuli sisse ka mõningaid viperusi tehnikaga ja sõiduvigu, mis jätsid nii Ain Laiverikule kui Seido Nõmmkülale finaali viimaste meetriteni võimaluse esikoht endale haarata. Seda siiski ei juhtunud. Kui eelsõitudes said hoo üles ka Raini Roomets ja uue autoga (Citroen DS3) rajale tulnud Janis Vegeris, siis finaalides neil enam teravust ei jagunud ning esikolmikusse trügida ei õnnestunud.

Supercar klassi esikolmik:

  1. Andri Õun (Ford Fiesta)
  2. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)
  3. Ain Laiverik (Mitsubishi Lancer Evo)

Super1600 ja Junior1600

Kõige suuremat vaatemängu pakkus täna Laitses esiveoliste klass, kus kolme eelsõidu põhjal võis öelda, et pretendente poodiumile on lausa seitse – Mihkel Varul (1. etapi III koht), Andre Kurg (1. etapi võitja), Tõnu Peek, juunior Marko Andreas Muru, Janno Õis (1. etapi II koht), Georg Orr ja Arvo Kask.

Poolfinaalides läbis võistlusklass aga karmi puhastustule – Varul, Kurg ja Orr jäid tehniliste viperuste tõttu järgemööda rajapervele ning Kask enam nii head hoogu üles ei saanud, et lõppsõidule kuue parima hulka pääseda. Nii jõudsid seitsmest sõitjast finaali vaid Peek, Muru ja Õis ning neile lisandusid Arnis Odinš, Riho Loit ja Gleb Bogdanov. Finaal oli tuline ja koos kahe Super1600 klassi täiskasvanuga ületas finišijoone esikolmikus II kohal ka Junior1600 noorsportlane Muru. Kuna täiskasvanute ja juunioride arvestust peetakse aga eraldi, läks Super1600 klassi kolmas koht finišijoone neljandana ületanud Läti sportlasele Odinšile. Junior1600 sõitjatest tuleb ära märkida ka Martin Juga, kes pakkus Super1600 sõitjatele head konkurentsi.

Super1600 klassi esikolmik:

  1. Janno Õis (Honda Civic)
  2. Tõnu Peek (Renault Clio)
  3. Arnis Odinš (Lada Samara)

Junior1600 klassi esikolmik:

  1. Marko Andreas Muru (Honda Civic)
  2. Martin Juga (Lada Samara)
  3. Armin Marlon Mängel (Volkswagen Golf)

Touringcar

Tagaveoliste klassis võttis teise järjestikuse etapivõidu Margo Soomets. Soometsa esimene eelsõit päädis küll kahe spinni tõttu 8. kohaga, kuid rohkem Soomets kaassõitjatele võitu maitsta ei andnud. Tihe rebimine teise ja kolmanda koha peale käis Andrus Karu, Silver Viilase ja Siim Sündema vahel, kus lõpuks jäi peale Sündema, kes ületas finaalis finišijoone teisena. Sündema tulemuse teeb eriliseks ka see, et üks eelsõit jäi tal tehniliste viperuste tõttu vaid 50 meetri pikkuseks – rajalt tuli maha tulla juba kohe pärast starti. Avaetapil teiseks tulnud Rommi Pukk täna kahjuks treeningsõitudest lagunenud tehnika tõttu kaugemale ei jõudnud.

Touringcar klassi esikolmik:

  1. Margo Soomets (Ford Fiesta)
  2. Siim Sündema (Ford Fiesta)
  3. Andrus Karu (Citroen DS3)

Crosskart Xtreme ja Crosskart Xtreme Junior

Krosskartides tegi täna võimsa tagasituleku avaetapil pigem tagasihoidlikumat tempot teinud möödunud hooaja Eesti meister Eero Nõgene. Kuigi finaalivõitu sel korral küll ei tulnud, sai ta oma nimele kaks eelsõitu kolmest. Teised kaks teravamat võistlejat eelsõitudes olid Ruve Veski ja Eero poeg Joosep Ralf Nõgene, kes sõidab Crosskart Xtreme Junior klassi arvestuses.

Mõlemad mehed said oma sõidu korralikumalt käima poolfinaalides ning kui noorsõitjal finaalis isast jagu saamiseks enam siiski rammu ei jagunud, andis Ruve Veski endast maksimumi ja sõitis ruudulipu alt läbi esimesena. Üllatusmehena jõudis poodiumi kolmandale kohale aga Vahur Mäesalu, kes sai oma masina töökorda alles kolmandaks eelsõiduks. Sealt edasi läks kõik ainult ülesmäge ning vaatamata rohketele sõiduapsakatele tegi Mäesalu oma töö ära. Avaetapi võitnud Toni Reunanen sel korral kahjuks kaasa ei teinud.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

  1. Ruve Veski
  2. Eero Nõgene
  3. Vahur Mäesalu

Crosskart Xtreme Junior klassi järjestus:

  1. Joosep Ralf Nõgene
  2. Sander Sepp

Laitses peetud teise etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1526795

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste kolmas etapp toimub 2. juunil Kehala Ring rallikrossirajal.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi).

Loe edasi

24 tundi Laitse etapi alguseni – stardis 50 sõitjat

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 teisele etapile on 18. mai kell 10.30 seisuga registreerunud 50 sõitjat neljas erinevas võistlusklassis (viimase 24h jooksul lisandunud märgitud sinisega), millest kahel on juures ka juuniorklassid. Juuniorklassi sõitjad võistlevad suurema kogemuse saamiseks koos täiskasvanutega, kuid punktiarvestust peetakse neil eraldi.

  • Kõige suurem on osavõtjate arv esiveoliste klassis, kus rajal kokku 20 sõitjat.
  • Järgneb tagaveoliste klass 14 osalejaga.
  • Krosskartides on hetkeseisuga 10 registreerunut.
  • Kõige väiksem on konkurents nelikveoliste klassis, kus kirjas 6 sõitjat.

Super1600

  1. Gleb Bogdanov (Yellow Racing)
  2. Arvo Kask (Reinsalu Sport)
  3. Andre Kurg (Reinsalu Sport) – sarja liider
  4. Janno Ligur (Ligur Racing)
  5. Erki Lind (Reinsalu Sport)
  6. Riho Loit (Reinsalu Sport)
  7. Arnis Odins (TT Motorsport)
  8. Sven Oras (Yellow Racing)
  9. Georg Orr (Ligur Racing)
  10. Tõnu Peek (Ligur Racing)
  11. Tanel Raudsepp (Yellow Racing)
  12. Mihkel Varul (Ligur Racing)
  13. Janno Õis (Vändra TSK)

Junior 1600

  1. Robin Altosaar (Lepp Motors)
  2. Andreas Aulik (Queks Racing)
  3. Laur Johannes (Yellow Racing)
  4. Martin Juga (Queks Racing)
  5. Armin-Marlon Mängel (Vändra TSK) – sarja liider
  6. Marko Andreas Muru (Erki Sport)
  7. Romet Reisin (A2 Racing)

Touringcar

  1. Andreas Aruaas (Yellow Racing)
  2. Jüri Azarov (Vändra TSK)
  3. Alo Hintser (Yellow Racing)
  4. Andrus Karu (Yellow Racing)
  5. Stein Karu (Samsonas Motorsport)
  6. Martti Mänd (Kaur Motorsport)
  7. Rommi Pukk (Ligur Racing)
  8. Tiit Reinaas (Yellow Racing)
  9. Kajus Samsonas (Samsonas Motorsport)
  10. Vytautas Samsonas (Samsonas Motorsport)
  11. Margo Soomets (Ligur Racing) – sarja liider
  12. Siim Sündema (Tikkri Motorsport)
  13. Kalmer Vaht (Erki Sport)
  14. Silver Viilas (Yellow Racing)

Crosskart Xtreme

  1. Sven Kokla (CKR Estonia)
  2. Vahur Mäesalu (Reinsalu Sport)
  3. Eero Nõgene (CKR Estonia)
  4. Alar Palla (CKR Estonia)
  5. Tõnis Raide (-)
  6. Liis Talivere (Reinsalu Sport)
  7. Mihkel Vaks (CKR Estonia)
  8. Ruve Veski (Elea Racing)

Crosskart Xtreme Junior

  1. Joosep Ralf Nõgene (CKR Estonia) – sarja liider
  2. Sander Sepp (CKR Estonia)

Supercar

  1. Ameriico Jõffert (Erki Sport)
  2. Ain Laiverik (Printsport)
  3. Seido Nõmmküla (Lepp Motors)
  4. Raini Roomets (Lepp Motors)
  5. Janis Vegeris (-)
  6. Andri Õun (Reinsalu Sport) – sarja liider

Loe edasi

Olerex EMV rallikrossis 2018 – kalender on kinnitatud!

21. aprill = treeningpäev @ KULBILOHU rallikrossirada
5. mai = 1. etapp @ KULBILOHU rallikrossirada
19. mai = 2. etapp @ LAITSERALLYPARK
2. juuni = 3. etapp @ KEHALA RING
7.  juuli = 4. etapp @ MISSO rallikrossirada
4. august = 5. etapp @ KEHALA RING
11. august = 6. etapp @ VASALEMMA rallikrossirada
8. september = 7. etapp @ KULBILOHU rallikrossirada

Loe edasi

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused läbivad 2018. aastal uuenduste kuuri

Rallikross, mille Eesti meistriteks krooniti käesoleval aastal Andri Õun (Supercar), Janno Ligur (Super1600), Marko Andreas Muru (Junior1600), Kalmer Vaht (Touringcar) ja Eero Nõgene (Crosskart Xtreme), on kinnitanud ja välja hõiganud järgmise hooaja Olerex Eesti meistrivõistluste kalendri. Kokku peetakse tiitlivõitjate väljaselgitamiseks seitse etappi:

1. etapp – 5. mai – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)
2. etapp – 19. mai – LaitseRallyPark (Harjumaa)
3. etapp – 2. juuni – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
4. etapp – 7. juuli – Misso rallikrossirada (Võrumaa)
5. etapp – 4. august – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
6. etapp – 11. august – Vasalemma rallikrossirada (Harjumaa)
7. etapp – 8. september – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)

Maiuspalaks fännidele on järgmisel hooajal plaanitud ka mitu olulist muudatust, mis teevad sõidud jõulisemaks, võistluspäeva intensiivsemaks ja seega kogu sarja pealtvaatajatele kaasahaaravamaks.

Stardis viis autot

Kui seni on sarja üldjuhend eelsõitudes teoreetiliselt viie auto ühisstarti lubanud, siis reaalsuses on maksimumiks jäänud neli. Nüüd aga tehakse asi teoks ning rajad, millel vähegi laiust jagub (Kulbilohu, Laitse ja Kehala), hakkavad eelsõitudes stardisirgele mahutama kõrvuti viite autot.

„Ühe auto lisandumine stardirivvi nõuab sõitjatelt rohkem täpsust ning muudab kohavõitluse intensiivsemaks. Küljepeeglite vahe stardis on reaalselt paar sentimeetrit ning see ei anna eksimisele palju ruumi. Samuti tähendab see, et näeme kogu sõidu jooksul rohkem võitluspaaride tekkimist ning kuna niivõrd tihedal stardirivil on suurem osakaal ka õnnel, siis võib juhtuda, et mõni favoriit peab nägema tõsist vaeva, et nelja ringi jooksul stardis kaotatud koht tasa teha. See aga toob kindlasti pealtvaatajatele juurde emotsioone ja vaatemängu,“ kommenteerib suurimat muudatust Eesti Rallikrossi Komitee esimees Valdur Reinsalu.

Jokkerringid lühemaks

Jokkerring, mis on tavaringist pikem ning mille sõitja peab läbima oma valitud hetkel iga sõiduvooru jooksul ühe korra, toob mängu palju lisapõnevust – hästi valitud taktika võib anda sõitjale konkurentide ees tubli eelise ning ka vastupidi – valesti ajastatud jokkerringi läbimine võib käest viia kõik trumbid.

„Jokkerring on üks nendest asjadest, mis teeb rallikrossist rallikrossi – faktor, mis lisab sõitu ootamatusi ning nõuab lisaks heale kiirusele ka teravat taktikalist mõtlemist. Kuna jokkerringi läbitakse sageli ühekaupa ning seal ei ole ka kitaste olude tõttu häid möödumisvõimalusi, võib öelda, et jokkeril on olemas optimaalne pikkus – liialt pikk jokker jätab sõitja üksinda uitama ning vähendab rallikrossi võitluslikku olemust. On oluline, et jokker lisaks mängu natuke kontrollimatust, aga samas, et jokkerringi läbimisest ei saaks asja iseeneses,“ kommenteerib Reinsalu.

Tänase seisuga vaadatakse ümber jokkerringide pikkused kahel rajal – Laitses ja Kehalas.

Sõitude vahed lühemaks

Rallikrossi võistluspäev algab pealtvaatajate jaoks kell 10 ja lõppeb pealelõunal kella 15 ja 16 vahel, mis teeb fännile 5-6 tundi raja ääres. Võimsama emotsiooni tekitamiseks soovime sõitude vahed lühemaks teha ning sellega ka kogu päevale varem joone alla tõmmata – alles jääb vaid üks pikem paus, milleks on paarikümneminutiline autogrammisessioon II ja III eelsõidu vahel.

„Kuna osavõtjate arv liigub tõusvas joones, aga võistluspäeva enam väga pikemaks venitada ei kannata, oleme otsinud võimalusi sõitude kiiremaks läbiviimiseks. Üks oluline lahendus sellele on, et sõidu lõpetajad peavad saama rajalt kiiresti maha sõita. Teine arengukoht peitub meeskonna enda koostöös, et nii korraldusmeeskond kui ka kohtunikud ja ajavõtja oleksid ühe sõidu lõppedes valmis kohe uue sõidu peale laskma. Kulbilohu raja mahasõiduprobleem on meil nüüd lahendatud ning samuti oleme jõudnud kokkulepeteni kohtunike ja ajavõtjaga – uuel hooajal saavad võistluspäevad olema tuntavalt tempokamad,“ lisab Reinsalu.

Loe edasi

Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018: uue hooaja eelkalender

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – SIIM SALURI: „Auto nägi isegi põhja alt väga kena välja.“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Hooaja eelviimase etapi ehk “poolfinaali” eel anname sõna kõige uhkema masinapargiga sõitjale Eestis, kes pole läbinud võistlustel mitte ühtegi meetrit, pidamata silmas oma kõige suuremat eesmärki – jõuda välja Euroopa tippu. Siim Saluri on mees, kes seisab küll kahe jalaga maapeal, kuid unistab suurelt ning on valmis oma eesmärkideni jõudmiseks ka igal sammul panustama.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Rallikrossifännid on saanud sinu tegemistel silma peal hoida alates 2012. aastast, kui liitusid rallikrossi Eesti meistrivõistluste sarjaga. Kus ja millega sõitsid enne 2012. aastat ning kuidas üldse tehnikaspordini jõudsid?

Esimest korda istusin autorooli vist 9-10-aastaselt, isa süles. Esimese võistlusstardi tegin 14-aastaselt Žiguli 01 roolis noorterallil „Koolisügis“. Isa (Rein Saluri) istus kõrval ja luges kaarti 🙂 Aga rallikross on mind alati huvitanud ja tegin sellega algust juba noorena. Tol ajal jäid asjad siiski rahaliste vahendite taha ning nii sattusidki valikusse erinevad rahvaspordialad – sõitsin rahvarallisid, sprinte ja jääradasid, mis olid minu lemmikud. Sõiduvahenditeks olid erinevad esiveolised autod. Mida rohkem sõitsin, seda rohkem sai ka fintantsi alla pandud ning ühel hetkel hakkasimegi mõtlema uuesti rallikrossi peale. 2011. aastal alustasime Reinsalu Spordiga Peugeot 206 ehitust ning võtsime sihiks Eesti meistrivõistluste sarja Super1600 võistlusklassi.

Sinu tollane esimene auto Peugeot 206, millega täna sõidab Mihkel Varul, läks konkurentide sõnutsi päris korralikult edasi. Kuid juba järgmisel hooajal olid stardis masinaga, millega sõidad Eesti sarja tänaseni – Citroen C2. Millest sedavõrd kiire masinavahetus?

Peugeot’i ehitasime kohe algselt nii, et sellega saaks Euroopa meistrivõistlustel osaleda, mis sai samuti kohe alguses eesmärgiks seatud. Eesti meistrivõistluste sarja plaanisime hüppelauaks – ajasime siin hoo üles ja sihtisime punktiarvestuses võimalikult kõrget kohta. Peagi jõudsime aga arusaamisele, et Euroopa meistritõvitlustel osalemine nõuab konkreetsemat lähenemist ja paremat süsteemi. Osa sellest plaanist nägi ette ka uue auto soetamist, milleks valisimegi Citroen C2 masina. Tegemist oli ralli maailmameistrivõistluste Junior WRC klassi autoga, mille soetasime Slovakkiast Martin Prokopi lähikondlaste käest. Ma ei tea, et see auto oleks sõitnud MMil, aga kindlasti oli sellega sõidetud kohalikke asfaldisprinte ja –rallisid.

Edasi läks kaks aastat aega, misjärel oli Siim Saluril taas üks uus auto juures – Renault Twingo, mille soetasid vaid välisvõistluste tarbeks.

Peale esimest täispikka hooaega, kui olime kõik üheksa EM-etappi Citroeniga sõitnud, saime taaskord aru, et konkurents on tugev ning meie võimaluste suurendamiseks vajame midagi head ja kindlat, millel oleks mitmeks aastaks kõik võimalused tagatud. Jätsime igasugused vaheetapid ära jätta ja otsustasime hoobilt päris suure tüki hammustada, mis ei olnud kohe kindlasti kerge. Nii, nagu on praegu, oli ka tol ajal üks parimaid meeskondi Set Promotion koos Kalle ja Jussi Pinomäkiga. Nad on olnud alati Euroopa meistrivõistlustel tippkonkurentsis ja seega sai valitud koostöö just nendega. Tellisime tuttuue auto – kere ja kõik, mitte ühtegi vana juppi. Renault’i suutlikkuses pole ma kunagi kahelnud ja usun, et auto on siiani üks parimaid.

Auto hooldamisel ja uuendamisel teen Set Promotioniga koostööd tänaseni. Auto käib nii hooaegade vahel kui mõnikord ka hooajasiseste pikemate pauside ajal nende juures timmimisel ja uuendamisel. Eestis hooldab masinat aga Team Brandex, kes teeb samuti ka võistlustevahelisi hooldusi. Samad mehed käivad juba algusest peale koos minu ja Renault’iga ka võidusõitudel kaasas.

Selline masinapark võis vist ajada konkurendid kadedaks küll? 🙂

Ma ei oska öelda kui palju see Eestis midagi mõjutab, sest siin ma Renault’iga veel sõitnud ei ole. Euroopas aga vaevalt kellelgi millelegi säärasele aega mõelda on – kõik tegelevad millimeetrite timmimise ja tuhandike maha lihvimisega.

Oled mõne nendest kolmest masinast korralikumalt katusele ka keeranud?

Kõik kolm olen korra katusele keeranud 🙂

Peugeot läks 2012. aastal Piirojal toimunud etapi finaalis – olin juhtimas ning panin nii raju hooga tagumisse laugesse kurvi sisse, et sealt enam välja ei tulnudki. Hakkasin vist natuke lõikama, panin ninaga kummivalli ja edasi juba katusele.

Citroen läks 2013. aastal Saksamaal esimeses kurvis, kohe esimeses eelsõidus. Seal oli mingit sigimist-sagimist ja lõikasin liialt palju sisse ning katusel ma olingi. Selle lennu algusest on pilt ka olemas – auto nägi isegi põhja alt ikka väga kena, võib isegi öelda, et ideaalne välja 🙂

Renault’i keerasin katusele 2015. aastal Prantsusmaal, kus kaldusin paar kurvi enne finišit ideaaltrajektoorist kõrvale. Taguots läks kruusa peale, mispeale keeras masin kohe teistpidi külje ette. Lendasin sealt edasi liivaosale, kus viskas kiirelt üle katuse.

Nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal sain auto ilusti korda ja võistlus läks edasi.

Milline on su parim tulemus senise 5 aasta jooksul nii Eestis kui välisvõistlustel?

Eestis mõned võidud on, aga ühtegi neist esile ei oskakski tuua. EMil kindlasti möödunud aasta etapp Rootsis, kus pääsesin finaali.

Aga jättes kõrvale kohad ja tulemuse võistluste lõpuprotokollis, siis millist sõitu või hetke mõne sõidu jooksul näed oma suurima võiduna?

Hea küsimus. Suurimad võidud on ikka need, mis lähevad kirja ka protokolli, aga üks võidurõõmu tekitanud moment tuleb meelde 2015. aastast Saksamaalt. Olin kolme eelsõidu kokkuvõttes üsna poolfinaali piiripeal ning oli selge, et neljas eelsõit saab otsustavaks. Neljandas eelsõidus edestasin minule järgnenud Janis Baumanist 0,002 sekundiga. Sain temast selle tulemusena ühe punkti rohkem ja see üks punkt tõstis mind ka viimase mehena poolfinaali.

Poolfinaalis tekkis muidugi kohe esimese kurvis intsident ja sinna ma ka jäin, seega suures plaanis sellest võidust väga abi ei olnud 🙂

Millist hetke meenutad aga kõige mustemates toonides?

Kohe esimesel Võrumaa etapil Missos läks uue Peugeot’i mootor katki. Seal oli mingi segane olukord ja omajagu kokkupõrkeid ka, mille tulemusena purunes radikas. Kõik see viis lõpuks omakorda mootori järeleandmiseni välja. Järgmisel Hipodroomi etapil osalemine jäi ära ning selle asemel tuli ette võtta uue mootori ehitus.

Oled sel hooajal näidanud Euroopa meistrivõistluste iga aastaga tohutult kasvavas konkurentsis häid aegu, võttes kõikidel etappidel eelsõitudes kohti esikümnes ning pääsedes hooaja avaetapil ka poolfinaali. Edenemine finaali jäi tol korral vaid ühe koha ja ca 2,5 sekundi kaugusele. Millise hinnangu annad seni sõidetud kolmele välisetapile?

Portugalis oli väga kindel siht võidelda end välja poolfinaali. Olin kolme eelsõidu järel eesmärgile päris lähedal, aga neljandas sõidus oli vaja poolfinaalikoha saavutamiseks ikkagi riskida. Tegin selle ära. Poolfinaalis tuli samuti hea sõit, aga finaali pääsemiseks sellest kahjuks ei piisanud. Samas midagi kriitilist selles võistluses ei olnud.

Belgias rikkus kogu asja ära ära teise eelsõidu esimese kurvi intsident, kus põrkasin võistlusolukorras kokku kõigepealt ühe konkurendiga, pärast mida sain kohe teiselt veel paugu otsa. Teha polnud midagi. Nelja eelsõidu peale piisavalt punkte kokku ei tulnud ning jäin esimesena poolfinaalist välja.

Rootsis oli sõidu poolest kõik väga hea. Kahjuks lõpetas üks andur viimase eelsõidu eel koostöö ja seda polnud võimalik alles jäänud mõne minuti jooksul enam tuvastada. Etapi kokkuvõttes sain tulemuseks null punkti ja vot see oli küll masendav.

Auto on sul korralik ning kõrvalt vaadates tundub ka nii testimist kui ka treeningut olevat piisavalt. Mis sind veel tipust lahutab – kas tuleb lihtsalt n-ö oma aeg ära oodata?

Ma usun, et midagi väga keerulist mind esikuuikust ei lahutagi. Võistlustel on tihtipeale sajandike mäng – otsest lahendust, kuidas selle käigus veel natuke aega võita, pole võimalik ette ära teha. See kõik peab tulema käigult.

Mis teistimisse puutub, siis tavaliselt teeb Set Promotion kõik testimised hooaja alguses, kus saab üle pika aja jälle käe soojaks. Kõik muutused ja uuendused viiakse läbi just testides, kus saab uue olukorraga ka kohaneda. Selle hooaja alguses läbisin näiteks kahe päeva jooksul 180 testikilomeetrit ning Set tegi omalt poolt veel ülejäänud 3 päeva jooksul ca 300 km lisaks. Lisaks on võimalus osaleda testimistel veel hooaja keskel, kui sõitude vahel natuke pikemad pausid. Endal tuleb testimisi selle hooaja jooksul praeguseks vähemalt 250 km ning midagi koguneb veel arvatavasti juurde ka.

Kui nüüd autoroolist natuke kaugemale minna, siis proovin ennast ikka alati vormis hoida – üldfüüsiline treening on suuremal või väiksemal määral loomulik osa võistlusettevalmistusest. Vahetevahel satun ka hobikardiga sõitma. Endal on ka tegelikult kart olemas, aga sellega pole küll enam ammu sõitnud. Väike unistus on, et oleks meil ilusad talved, siis tahaks oma autoga rohkem jäärajal ka käia. Seda pole nüüd enam ka mitu aastat teha saanud.

Kui suur meeskond sinu tegemisi toetab?

Mul on neli põhimeest, kes tegutsevad kahe auto peale kokku. Aga neid, kes on mu autoga üldse vähemal või rohkemal määral seotud, on kindlasti üle kahekümne. Siia alla lähevad siis ka kõik varuosade tellimused, erilahendused, Set Promotioni inimesed ja teised.

Millised rajad kuuluvad sinu lemmikute hulka?

Eestis meeldib võibolla just Laitse. Samas nõuab Elva rada alati suurt pingutust, et ringiaega vähemaks lihvida, mis teeb Kulbilohu sõidud päris huvitavaks. Kehala uus rada on ka viimasepeal äge. Arvan, et seal tulevad edaspidi vägevad võidusõidud.

Euroopas kuuluvad kolme lemmiku hulka Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa: Höljese rada Rootsis meeldib sõitjatest enamikule, Saksamaa Buxtehude’is on huvitav esimene kurv, kus on võimalik võita või kaotada ja Loheac’i rada Prantsusmaal on superkiire ning väga asfaldirohke.

On Sul maailma esisõitjatest ka mõni lemmik, kelle sõite suurema huviga jälgid?

Minu lemmikuks on Mattias Ekström, kes sõidab kahte tüüpi võidusõitu erinevate autodega ja on mõlemas sarjas samaaegselt maailma tipus. Super1600 klassis otsest lemmikut ei ole, kuid mulle meeldib kogu esikümme. See, kui tõsiselt nad võistlustesse suhtuvad, on muljetavaldav.

Eestis kedagi nimeliselt välja tuua ei oska, aga Touringcar klassi sõite on väga põnev jälgida. Kogu tagaveoliste võistlusklass on kõvasti arenenud ja tõusuteel.

Millises seisus on sinu hinnangul Eesti rallikross ja mis oleks järgmised sammud, mida teha, et rallikrossi populaarsust veelgi suurendada?

Eks nii kiita kui ka vinguda saab alati. Otseselt midagi muuta või paremaks teha on raske, sest kõigepealt peavad võistlejad sellega kaasa tulema. Pole mõtet luua süsteemi, kus mingis küsimuses on pooldajaid ainult käputäis sõitjatest. Samas ei tohiks ka istuma ja lootma jääda, et miski läheb iseenesest paremaks. Hetkel on ikka ideaaliks sarnaneda Euroopa meistrivõistlustega. Ja kui meil oleks veel rohkem sõitjaid, siis võiksid võistlused toimuda tulevikus juba kahel päeval. Meie rallikrossi moto võikski olla, et kes siin sõidab, saab harjutada tulevikus Euroopas võistlemiseks. Ja need sõitjad ei pea olema ainult Eestist, vaid võiksid olla just Euroopast või isegi muust maailmajaost.

Foto: Siim Saluri ja tema kannul Mihkel Varul, Saluri esimese autoga (foto: Marko Leesi)

Loe edasi

VIDEOMEENUTUS: Olerex Eesti MV 2017 – II etapp Laitses (3. juuni)

Laupäeval peeti Laitse Rallypargis Harjumaal rallikrossi Eesti meistrivõistluste teine etapp. Teie ees lühike videokokkuvõte toimunust. Kohtumiseni 17. juunil Vasalemmas, kus leiab aset Olerex EMV III etapp.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – Laitse rallikrossimelu (3. juuni)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja teine etapp Laitse Rallypargis Harjumaal (3. juuni 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti MV teine etapp hoidis põnevust viimaste meetriteni

Täna toimus Harjumaal Laitse Rallypargis rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja teine etapp, kus võeti mõõtu viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 43 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Taas tuli tunnistada, et rallikross on spordiala, mis pakub närvikõdi viimaste meetriteni.

Supercar

Kulbilohus toimunud avaetapil juba treeningsõidul auto lõhkunud ja seetõttu kogu etapi vältel ebaõnnestunud Seido Nõmmküla näitas täna Laitses kohe algusest saati head minekut. Kui eelringides said protokolli kirja teised-kolmandad kohad, ületas ta finaalis finišijoone kõige stabiilsema sõitjana esimesena. Seevastu Priit Karjus, kes täna oli kõikides eelsõitudes püüdmatu, koges finaalis tehnilist ebaõnne, mistõttu läbis kõik kuus ringi rahulikult kulgedes. Eelsõitudes alles hoogu kogunud Raini Roomets üllatas finaalis publikut ja sõitis end juba teist etappi järjest hõbedale. Vaatamata tehnika altvedamisele sõitis Andri Õun sel korral välja poodiumi kolmandale kohale, kuigi alates esimeset eelsõidust oli võistlusautol töös vaid kolm silindrit.

Supercar klassi esikolmik:

1. Seido Nõmmküla, Eesti (Mitsubishi Lancer Evo)
2. Raini Roomets, Eesti (Škoda Fabia)
3. Andri Õun, Eesti (Ford Fiesta)

Touringcar

Kuigi eelsõitudes pakkusid kõige rohkem närvikõdi möödunud hooaja esikolmiku – Kalmer Vahti, Siim Sündema ja Margo Soometsa jõukatsumised, jäi Soomets poolfinaalis raja äärde ja löögile pääses treeningsõidul auto katusele pööranud Einar Valdmaa. Valdmaa tegi finaalis lausa niivõrd kõva sõidu, et Vaht, kellele Laitse raja kiirus on alati väikeseks komistuskiviks olnud, jäi Valdmaast maha koguni 4 sekundit. Möödunud etapil kõik sõidud võitnud Vaht suutis kolmandaks jäänud Sündemad aga omakorda edaestada pea sama pika edumaaga.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Einar Valdmaa, Eesti (Ford Fiesta)
2. Kalmer Vaht, Eesti (Lada)
3. Siim Sündema, Eesti (BMW 318)

Super1600 ja Junior1600

Kindla esikoha selles klassis võttis Janno Ligur, võites kõik kolm eelsõitu, oma poolfinaali ja lõpuks ka finaali. Edasi läksid kohavõitlused juba pingelisemaks. Avaetapilt kõrvale jäänud Janno Õis oli eelsõitudes domineeriv, võttes võidu ka poolfinaalis. Finaalis eksis mees aga trajektoorivalikult, mis tõi kaasa kokkupõrke kaasvõistleja, rajapiirde ja lõpuks muldvalliga. Õisi eksimus tekitas soodsa võimaluse Siim Salurile positsiooni parandamiseks, mille ta ka edukalt ära kasutas, ületades finišijoone teisena. Kulbilohus toimunud avaetapil teisele kohale sõitnud Mihkel Varul pidi sel korral leppima kolmanda kohaga, mille tõi stabiilne ja tasakaalukas sõit. Kõige suurem üllataja selles klassis oli uue autoga rajale tulnud Gleb Bogdanov, kes kokkuvõttes küll poodiumile ei jõudnud, aga näiteks esimeses eelsõidus finišeerus kohe Liguri järel.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Janno Ligur, Eesti (Škoda Fabia)
2. Siim Saluri, Eesti (Citroen C2)
3. Mihkel Varul, Eesti (Peugeot 206)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Marko Andreas Muru, Eesti (Honda Civic)
2. Martin Juga, Eesti (Lada)

Crosskart Xtreme

Kõige kiiremate sõidukite klassis hakkas esikolmik välja kujunema juba eelsõitudel, kus Eero Nõgene, Raul Orav ja Sven Kokla omavahel kordamööda kohti jagasid. Sel korral tegid siin kaasa ka Soome sõitjad, aga suuremat sõnaõigust neile ei antud. Siiski, vaatamata võrdlemisi kindlale esikolmikule olid vahed läbi kogu võistlusklassi tänase etapi arvestuses kõige väksemad.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Eero Nõgene, Eesti
2. Raul Orav, Eesti
3. Sven Kokla, Eesti

Laitses peetud teise etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1402972

Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 17. juunil Harjumaal, Vasalemmas.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Supercar klassi finaalsõit.

Loe edasi

EMV II etapp Laitses – LIVE AJAD & INFO

VAJUTA SIIA: LIVE AJAD OTSE LAITSEST

Vahetult pärast sõidu lõppu lähevad tulemused üles siia: https://speedhive.mylaps.com/Events/1402972

————–
AJAKAVA

————–
8.00 – 9.30 Vabatreening
10.00 ALGAB VÕISTLUS: I eelsõit
11.30 II eelsõit
12.45 – 13.05 AUTOGRAMMIDE JAGAMINE BOKSIALAS
13.15 III eelsõit
14.50 POOLFINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

FINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

AUTASUSTAMINE
————–

Pilet: 10 €
Alla 12-aastased lapsed: TASUTA

ASUKOHAKAART: http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2017-2-etapp/

Laitse stardinimekiri: http://autosport.ee/rk/?page=27&race_id=386&

Hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/eesti-meistrivoistluste-oodatav-stardinimekiri-2017/
Verivärske Crosskart Xtreme klassi hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/xtremekartid-ullatasid-rallikrossi-eesti-mv-treeningpaeval/

Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Facebooki lehel: https://www.facebook.com/Rallikross/
Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Instagrami lehel: https://www.instagram.com/rallikross/ (täägi oma pildid: @rallikross ja #rallikross)

Loe edasi

GALERII: Olerex EMV rallikrossis – Laitse

Laupäeval, 13.augustil sõideti Harjumaal, LaitseRallyPargis Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis eelviimane ehk kuues etapp.

Fotod: Piret Jaani

Loe edasi

VIDEOD: Laitse etapi finaalid ning kokkuvõte

13.augustil peeti Harjumaal, LaitseRallyPargis Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis kuues etapp.

Videod: Mark Szerenyi/Rallycross.HU

Highlights

SuperCar

Super1600/Junior1600

TouringCar

Loe edasi

VIDEOD: Laitse etapi kõrghetked ning finaalide videod

Kõrghetked

SuperCar

SuperCar finaali video Youtube’i vahendusel vaata SIIT

Super1600

Super1600 finaali video Youtube’i vahendusel vaata SIIT

TouringCar

TouringCar finaali video Youtube’i vahendusel vaata SIIT

Videod: Mark Szerenyi/Rallycross.HU

Loe edasi

Laitses toimunud rallikrossi teine etapp tõi kaasa üllatusi

Olerex Eesti Meistrivõistlused rallikrossis teine etapp toimus möödunud nädalavahetusel, 4.juunil LaitseRallyPargis. Päikesepaisteline, kuid tuuline ilm meelitas kohale siiski omajagu pealtvaatajaid. Kõigi võistlusklasside peale oli kokku 34 võistlejat: klassis SuperCar 5, klassides Super1600 ja Junior1600 kokku 17 ning klassis TouringCar 12.

SuperCar klassis võistlejatele kujunes võistluspäev ilma poolfinaalideta. Eelsõitudes ning finaalides sõitsid alati ühes sõidus Ricardo Bortkevitš(Mitsubishi Lancer Evo), Raini Roomets(Ford Fiesta), Priit Karjus(Mitsubishi Lancer Evo) ning Oliver Oberg(Subaru Impreza). Andri Õuna tehnika(Ford Fiesta) lõpetas koostöö juba hommikul. Finaalis tegi hea stardi Ricardo Bortkevitš, kes tagas endale ka esimese koha. Teise-kolmanda koha pärast oli tihe rebimine Priit Karjuse ja Raini Roometsa vahel, kuid siiski võttis teise koha Karjus ning kolmandaks tuli Roomets.

Ricardo Bortkevitš:”Finaalis startisin esimeselt kohalt, kuid kuna finaali võit oli meile oluline, siis seal sai ka endast ja autost maksimum võetud, mida näitavad ka ringiajad. Raja kohta oskan öelda nii palju, et rada oli väga äge. Laitses sai esimest korda võisteldud ning jäin väga rahule – eriti raja hooldajate ja võistluse korraldajatega(näiteks startides oli rada puhtaks tehtud). Kogu üritus jättis väga professionaalse mulje. Rallikross ei ole ühemehe ala, see on meeskondlik ala ning ilma hea meeskonnata pole siin midagi teha, seega suured tänud ka Sten Oja Motorspordile, kes oli auto väga hästi ettevalmistanud.”

Raini Roomets

Raini Roomets

Super1600/Junior1600 klassis näitasid võistlejad kiireid sõite ning aegu. Super1600 esimesest poolfinaalist pääsesid edasi Sami-Matti Trogen(Ford Ka), Arvo Kask(VW Golf II) ja Janno Ligur(Škoda Fabia), teisest Siim Saluri(Citroen C2), Mihkel Varul(Peugeot 206) ning Mirko Usin(Lada Samara). Finaalis kindlalt kuni viimase ringini sõitis eesotsas Siim Saluri, kuid olenemata sellest, et Janno Ligur startis finaalis viimasest(kolmandast) reast, suutis ta vahet pidevalt vähendada. Ligur võttis ka etapi võidu, läbides joker lap’i alles viimasel ringil ning edastades Salurit 3,1 sekundiga. Kolmandale kohale platseerus Mihkel Varul.

Junior1600 esikolmik kujunes järgmiselt: esimesel kohal Sami-Matti Trogen(Ford Ka), teisel Marko Andreas Muru(Honda Civic) ning kolmandal Georg Orr(Peugeot 206).

M.Varul, S.Saluri, S.-M. Trogen, J.Ligur

M.Varul, S.Saluri, S.-M. Trogen, J.Ligur

Janno Ligur:”Milline võidusõit! Täna toimus Laitse Rallypark’is EMV 2. etapp. Päev algas meie jaoks väga hästi, kahe esimese eelsõidu võiduga. Kolmandas eelsõidus teisel ringil hakkas autot kimbutama mootoriprobleemid ning otsustasin sõidu katkestada, et mootorit säästa. Poolfinaaliks ei leidnud meeskond probleemi üles ning tuli startida tõrkuva mootoriga. Poolfinaali suutsin lõpetada kolmandana ning leidsime lahenduse ka probleemile. Finaaliks saime auto jälle 100% töötama ja läksime finaali starti sõidust maksimumi võtma. Startisin 5. positsioonilt, start õnnestus väga hästi, peale esimest kurvi olin juba jõudnud 2. positsioonile. Õige jokkeri taktika ning head ringiajad tõid võidu! Tänan kõiki meeskonna liikmeid(ka neid kes pildile ei jõudnud) ja kõiki toetajaid!”

Mihkel Varul:”Laitse krossirajal sõitsin esimest korda ja seetõttu ei teadnud mis mind ees ootab. Rada meeldis mulle, sest oli kiire ja huvitav. Päeva tegi põnevaks veel seegi, et esimesest eelsõidust alates said kõik stardid kuni finaalideni välja sõidetud koos „euroopameeste“ Siim Saluri ja Janno Liguriga. Tugevate sõitjatega koos võisteldes tulevad paremini välja ka oma nõrgemad kohad ning on mida järgmistel etappidel paremini teha. Auto pidas hästi vastu, mehaanikute tööks jäi peamiselt klaaside puhastamine, rehvide vahetus ja tankimine . Kokkuvõttes oli põnev võistluspäev, mis tõi ka head punktilisa. Hetkel olen meeste üldarvestuses heal positsioonil ja loodan, et saan seda kohta kaitsta ka juba kahe nädala pärast toimuval Misso etapil.”

Klassis TouringCar kujunes päev eriti põnevaks, kuna stardis oli kokku 12 võistlejat. Võistluspäev pakkus pealtvaatajatele pidevat närvikõdi. Taas saadi näha antud klassis ka poolfinaale, kust finaali pääsesid Margo Soomets(BMW 318), Kalmer Vaht(Lada 2101), Alo Hintser(BMW 318), Ruve Veski(BMW 120), Siim Sündema(BMW 318) ning Marten Teppan(BMW E36 Compact). Finaali vältel näitas head minekut Siim Sündema, kes platseerus Laitses toimunud etapil poodiumi esimesele astmele, teise koha sai Margo Soomets. Kolmanda koha nimel käis võitlus Kalmer Vahu ning Marten Teppani vahel, kuid lõpuks pidi Vaht tunnistama Teppani paremust.

IMG_0986

Siim Sündema:”Hommik algas hästi, trennis sain tunde kätte ja õnnestus esimene eelsõidu voor võita. Teises eelsõidus purunes õlitoru, mille tulemusena lendas õli väljalaskele ning auto läks põlema. Õnneks kustusid leegid kiiresti ning kolmandaks eelsõiduks oli auto jälle lahinguvalmis. Vähemalt nii me arvasime, siis hakkas probleeme tekitama käigukast, mida päris õigesti õhtuni välja tööle saada ei õnnestunudki. Poolfinaali võidust jäi lahutama oma sõiduviga. Finaali stardist väga hästi minema ei saanud, aga valisin teadlikult trajektooriks väliskurvi kuna eeldasin, et sees mulle ruumi ei teki ja ainus võimalus korralik tulemus teha on väljast riskida, oli õnne!! Julgelt pool sellest võidust on mehaanikute võit!”

Kõikide klasside tulemused on nähtavad SIIN

Marico Racing FB lehelt tehti võistluselt otseülekanne autasustamisest:

Olerex Eesti Meistrivõistlused rallikrossis 2016. aasta hooaeg jätkub kolmanda etapiga juba kahe nädala pärast, 18.juunil Misso rallikrossirajal.

 

 

Loe edasi

Olerex Eesti Meistrivõistlused rallikrossis 2016: Laitse

Loe edasi

Olerex EMV rallikrossis etapp taas Laitses

Juba homme, 4.juunil alustab teise etapiga Olerex Eesti Meistrivõistlused rallikrossis, mil sõidetakse Harjumaal, LaitseRallyPark’s. Viimati võisteldi rallikrossi võistluse raames Laitses 2011.aasta septembris.

Laitse rallikross 2011 Foto: Pille Russi/rallifotod.eu

Laitse etapile on registreerunud võistlejaid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ning Soomest. Kokku on võistlejaid 37: klassis SuperCar 5, klassides Super1600 ja Junior1600 kokku 19, millest 6 on noored ning klassis TouringCar 13. Eelregistreerunute nimekiri on nähtav SIIN

Lisaks sel korral on muudetud poolfinaalide ning finaalide järjekordasid: alustades SuperCar klassiga, seejärel klass TouringCar ning siis omakorda Super1600/Junior1600(Link: Bulletään nr.1)

Punktitabel pärast esimest etappi on leitav alamrubriigist TULEMUSED.

Võistluse ajakava/info leiab rallikrossi kodulehelt alamrubriigist VÕISTLUSED.

Laitse rallikrossist aastal 2011 juttu alates 12:15.

Kohtume juba homme Laitses, sest rallikross on äge!

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid