VIDEOKOKKUVÕTE: Olerex EMV 2018 – I etapp Kulbilohus

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 – hooaja avaetapp Kulbilohus Tartumaal (5. mai 2018).

Loe edasi

GALERII: Olerex EMV 2018 – I etapp – Kulbilohu rallikrossimelu (5. mai)

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 – hooaja avaetapp Kulbilohus Tartumaal (5. mai 2018). Fotod jäädvustasid Piret Jaani ja Marko Leesi.

Loe edasi

GALERII: Olerex EMV 2018 – I etapp Kulbilohus (5. mai)

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 – hooaja avaetapp Kulbilohus Tartumaal (5. mai 2018). Fotod jäädvustasid Marko Leesi ja Piret Jaani.

Loe edasi

VIDEOD: Intervjuud avaetapi võitjatega

Andri Õun (Supercar)

Andre Kurg (Super1600)

Margo Soomets (Touringcar)

Toni Reunanen (Crosskart Xtreme)

Foto: Margo Soomets – Touringcar klassi võitja (Foto: Rallikross.ee / Marko Leesi)

Loe edasi

Rallikrossi meistrivõistluste avaetapil lasti korralikult auru välja

Täna toimus Tartumaal Kulbilohus Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 sarja avaetapp. 48 osalejat panid jõuvahekordi paika neljas võistlusklassis, millest kahel olid juures ka juuniorklassid. Kui möödunud hooaeg algas pigem tasa ja targu, siis nüüd oli näha, et sõitjad on sarja avapauku läbi kogu talve juba pikisilmi oodanud ning rajale pääsedes end tagasi ei hoitud.

Supercar

Nelikveoliste klassis tegi täna jõulise eest ärasõidu kolmandat Eesti meistritiitlit jahtiv Andri Õun. Õun, kes möödunud hooajal oli sageli kimpus tehnika pidamisega, sai sel korral oma masinast maksimumi võtta ning tulemus ühtegi küsimust õhku ei jäänud – ülekaalukas võit nii eelringides kui ka finaalis. Teisele kohale sõitis läbi terve võistluspäeva teisi aegasid näidanud Ain Laiverik. Kolmandana ületas finišijoone möödunud aasta pronksimees Seido Nõmmküla ning võib öelda, et seda ka mõnevõrra üllatuslikult: eelringides jätsid tehnilised viperused ta viimasele positsioonile ning finaalis tuli valestardi eest läbida ka kaks jokkerit.

Supercar klassi esikolmik:

1. Andri Õun (Ford Fiesta)
2. Ain Laiverik (Mitsubishi Lancer Evo)
3. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)

Super1600 ja Junior1600

Esiveoliste klassis andis hooajale võimsa alguse Andre Kurg, kes ületas kõikides eelsõitudes finišijoone esimesena. Finaalis võttis stardis aga liidripositsiooni eelsõitude järel teist kohta hoidev Janno Õis, kes alustas teravalt ja püsis Kurel ees päris mitu ringi. Tugev töö ja vastase survestamine viisid Kure aga sihile ning finaalsõidu teises pooles võitles ta endale esikoha tagasi. Kui eelreingides näitasid kiireid aegu ka Gleb Bogdanov, Riho Loit, Georg Orr ja Mihkel Varul, siis finaalis suutis selle tulemuseks vormistada just möödunud hooaja pronks Varul, kes võttis avaetapilt kolmanda koha.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Andre Kurg (Škoda Fabia)
2. Janno Õis (Honda Civic)
3. Mihkel Varul (Peugeot 206)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Armin Marlon Mängel (Volkswagen Golf)
2. Laur Johannes (Honda CRX)
3. Robin Altosaar (Lada Samara)

Touringcar

Tagaveoliste klassi kaks esimest eelsõitu pakkusid täna pealtvaatajatele korralikku närvikõdi, kui Margo Soomets ja Rommi Pukk pidasid esikoha nimel maha pingelised lahingud, kus esimesest väljus võitjana Pukk ning teisest Soomets.

Kui kolmandas eelsõidus Pukki hoog korraks rauges, siis finaalis, vaatamata valestardi eest karistuseks saadud kahele jokkerringile, lõpetas Pukk Soometsa järel teisel kohal. Soomets, kelle möödunud hooaeg oli pidevate tehniliste probleemide tõttu võrdlemisi kurb, andis täna uuele hooajale ülivõimsa alguse ning oli näha, et mees on ka ise rahul. Kolmandale kohale sõitis eelsõitudes alles hoogu kogunud Andrus Karu. Viiekordne Eesti meister Kalmer Vaht, kelle jaoks Kulbilohu on kodurada, pidi täna aga tõdema, et konkurentide tehnika on silmnähtavalt kaugemale arendatud kui Vahti juba ikoonilises staatuses olev punane Lada ning sellest ka tulemuseks neljas koht.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Margo Soomets (Ford Fiesta)
2. Rommi Pukk (BMW 120)
3. Andrus Karu (Citroen DS3)

Crosskart Xtreme ja Crosskart Xtreme Junior

Krosskartide sõit sai täna täiesti uue lennu, kui sarjaga liitus soomlane Toni Reunanen. Kui eelsõitudes Reunanen teistele sõnaõigust ei andnud, siis poolfinaalis õnnestus hea stardi teinud Ruve Veskil soomlast pea pool sõitu edestada. Veski küsitav hetk jokkeri läbimiseks andis Reunanenile aga liidrikoha tagasi ning ka finaal kulges põhjanaabri taktikepi all. Teiseks tuli alles poolfinaalis hea hoo üles saanud Alar Palla.

Kolmandaks võitles end Sven Kokla, kes on võrreldes möödunud hooajaga silmnähtavalt kiirust juurde saanud. Äramärkimist väärib siinkohal kindlasti ka Kenneth Pohl, kes tegi kõik endast oleneva Reunaneni kinni püüdmiseks, kuid kellele võibolla ka liigne kihk lõpuks kätte maksis. Mees jättis aga kõik rajale ning pealtvaatajad on kindlasti rahul. Samuti tegi vinge sõidu juunior Joosep Ralf Nõgene, kes ainsa juuniorina ka koos täiskasvanutega finaali pääses.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Toni Reunanen
2. Alar Palla
3. Sven Kokla

Crosskart Xtreme Junior klassi esikolmik:

1. Joosep Ralf Nõgene
2. Sander Sepp

Kulbilohus peetud esimese etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1519143

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste teine etapp toimub 19. mail LaitseRallyPark rallikrossirajal: http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2018-2-etapp/

Foto: Crosskart Xtreme (Rallikross.ee / Marko Leesi).

Loe edasi

LIVE AJAD, TULEMUSED & INFO – EMV 1. etapp Kulbilohus

Võistlejate nimekiri: http://rallikross.ee/registreerimine-emv-avaetapile-on-taies-hoos/
LIVE ajavõtt: http://mylaps.ee/online
Tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1519143

KULBILOHU ASUKOHAKAART: http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2018-1-etapp/

VÕISTLUS ALGAB KELL 10.00:

1. ja 2. eelsõit
Autogrammide jagamine boksialal (~20 min)
3. eelsõit
POOLFINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Crosskart Xtreme (sh Crosskart Xtreme Junior)
– Supercar
FINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Crosskart Xtreme (sh Crosskart Xtreme Junior)
– Supercar
AUTASUSTAMINE

Pileti hind 10 €, mille saab soetada kohapeal (NB! Tasumine ainult sularahas).
Alla 12-aastastele (kaasa arvatud) tasuta.

Parkimine: Tasuta. Järgi parkimiskorraldaja juhiseid.
Toitlustus: Soe söök, külm jook, jäätis.

Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Facebooki lehel – https://www.facebook.com/Rallikross/ – ja Instagramis – https://www.instagram.com/rallikross/ (täägi oma pildid: @rallikross ja #rallikross).

———-

Rallikross on autode võidusõit, mida sõidetakse segakattega ringrajal. Ühisstardist rajale minevate autode võimsus ulatub 600 hobujõuni ja võimsaimate masinate kiirendus 0-100 km/h on 1,9 sekundit – see on rohkem võimsust kui WRC autodel ja parem kiirendus kui F1 autodel. Võistluse võitmiseks tuleb sõitjatel konkureerida kolmes eelsõidus, pääseda poolfinaali ning sealt edasi finaali.

EESTI MEISTRID 2017:
Supercar (nelikveolised) – Andri ÕUN
Super1600 (esiveolised) – Janno LIGUR
Junior1600 (esiveolised) – Marko Andreas MURU
Touringcar (tagaveolised) – Kalmer VAHT
Crosskart Xtreme (krosskardid) – Eero NÕGENE

Loe edasi

Registreerimine EMV avaetapile on lõppenud! 48 osalejat.

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 avaetapile on registreerunud 48 sõitjat neljas erinevas võistlusklassis, millest kahel on juures ka juuniorklassid. Juuniorklassi sõitjad võistlevad suurema kogemuse saamiseks koos täiskasvanutega, kuid punktiarvestust peetakse neil eraldi.

  • Kõige suurem on osavõtjate arv esiveoliste klassis, kus rajal kokku 17 sõitjat.
  • Järgneb tagaveoliste klass 14 osalejaga.
  • Krosskartides on hetkeseisuga 12 registreerunut.
  • Kõige väiksem on konkurents nelikveoliste klassis, kus kirjas 5 sõitjat.

Super1600

  1. Gleb Bogdanov (Yellow Racing)
  2. Arvo Kask (Reinsalu Sport)
  3. Andre Kurg (Reinsalu Sport)
  4. Erki Lind (Reinsalu Sport)
  5. Riho Loit (Reinsalu Sport)
  6. Arnis Odins (TT Motorsport)
  7. Sven Oras (Yellow Racing)
  8. Georg Orr (Ligur Racing)
  9. Tõnu Peek (Ligur Racing)
  10. Tanel Raudsepp (Yellow Racing)
  11. Lauri Vadi (Yellow Racing)
  12. Mihkel Varul (Ligur Racing)
  13. Janno Õis (Vändra TSK)

Junior 1600

  1. Robin Altosaar (Lepp Motors)
  2. Laur Johannes (Yellow Racing)
  3. Martin Juga (Queks Racing)
  4. Armin-Marlon Mängel (Vändra TSK)

Touringcar

  1. Andreas Aruaas (-)
  2. Jüri Azarov (Vändra TSK)
  3. Alo Hintser (Yellow Racing)
  4. Andrus Karu (Yellow Racing)
  5. Stein Karu (Samsonas Motorsport)
  6. Martti Mänd (Kaur Motorsport)
  7. Rommi Pukk (Ligur Racing)
  8. Tiit Reinaas (Yellow Racing)
  9. Kajus Samsonas (Samsonas Motorsport)
  10. Vytautas Samsonas (Samsonas Motorsport)
  11. Margo Soomets (Ligur Racing)
  12. Siim Sündema (Tikkri Motorsport)
  13. Kalmer Vaht (Erki Sport)
  14. Silver Viilas (Yellow Racing)

Crosskart Xtreme

  1. Beate Klipa (Biedrība Latvijas Autombiļu Federācija)
  2. Sven Kokla (CKR Estonia)
  3. Vahur Mäesalu (Reinsalu Sport)
  4. Eero Nõgene (CKR Estonia)
  5. Alar Palla (CKR Estona)
  6. Kenneth Pohl (CKR Estonia)
  7. Tõnis Raide (-)
  8. Toni Reunanen (Reinsalu Sport)
  9. Toomas Sepp (ALM Motorsport)
  10. Ruve Veski (Elea Racing)

Crosskart Xtreme Junior

  1. Joosep Ralf Nõgene (CKR Estonia)
  2. Sander Sepp (CKR Estonia)

Supercar

  1. Ameriico Jõffert (Erki Sport)
  2. Ain Laiverik (Printsport)
  3. Seido Nõmmküla (Lepp Motors)
  4. Raini Roomets (Lepp Motors)
  5. Andri Õun (Reinsalu Sport)
Loe edasi

Kes on Liivimaa parim ratsanik? EMV treeningpäev 2018.

Möödunud nädalavahetusel toimus Tartmaal Kulbilohu rallikrossirajal Olerex Eesti meistrivõistluste treeningpäev. Koos autoga oli kohale tulnud 39 sõitjat Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Võrreldes möödunud hooaja eelse treeningpäevaga on seda 15ne võrra rohkem – tol korral oli kohal 24 sõitjat, kõik Eestist. Ülevaate kõikide sõitjate tulemustest leiad SIIT. Möödunud aasta tulemustega saad neid võrrelda SIIN. Kes aga pikki numbrijadasid lapata ei viitsi, sellele järgnev kokkuvõte.

Krosskartidest kiireimaid ei ole

Nagu möödunud hooajal, oli ka sel korral kõige kiirem sõitja rajal Crosskart Xtreme klassi esindaja. Võrreldes möödunud hooajaga tuli tänavu aga 0,77 sekundit ajaparandust.

2018: Eero Nõgene (Eesti meister 2017) – parim ring 41,123 sek
2017: Kenneth Pohl – parim ring 41,893 sek

Kenneth Pohla aja sõitsid sel korral üle ka varjunime all Stig sõitnud roolikeeraja (41,619 sek) ning möödunud hooaja pronksimees Ruve Veski, kes lihvis eelmise hooaja treeningajast maha lausa 1,469 sekundit (41,850 sek).

Kahjuks jäi mõõtmata möödunud aasta hõbeda – Raul Orava sõit, kes treeningpäeval rajale ei tulnud. Veel ühe kiire mehe olemasolu oleks krosskartide rekordipurustusi isegi võibolla veelgi kõrgemale surunud.

Supercar klassil oli hea lennuilm

Kui kahekordne Eesti meister (2016 ja 2017) Andri Õun parandas parimat ringiaega võrreldes möödunud hooajaga 1,07 sekundiga (43,535 vs 44,605), siis tõelise välgunoolena kihutas rajal hoopis leedukas Martynas Samsonas, kes sõitis Eero Nõgene järel välja teise aja: 41,507 sek (-0,384 sek). Samsonast ja Õuna jäi lahutama aga lausa 2,028 sekundit. Ka siin polnud muidugi koosseis täielik, sest treeningult olid puudu kaks möödunud aasta poodiumimeest – Priit Karjus (2017 hõbe) ja Seido Nõmmküla (2017 pronks).

Super1600 klass tõstis panuseid

Kõige kiirem esiveoline oli laupäeval Arvo Kask (43,592 sek), kes ületas möödunud aasta kiireimat – juunior Marko Andreas Muru 2,217 sekundiga (45,809 sek). Muru ajast rebisid sel korral ettepoole ka Andre Kurg (44,405 sek), uus tulija Karl Martin Volver (44,993 sek), Tõnu Peek (45,054 sek) ja Janno Õis (45,360 sek). Möödunud hooaja Junior1600 klassi meister Muru, kes oli treeningpäeval rajal uue masinaga, oli sel korral aga tibake aeglasem, sõites välja aja 45,716 sekundit.

Touringcar klassi hoog tõusuteel

Ka tagaveolised olid treeningpäeval oluliselt kiiremad kui möödunud aastal. Esikohale sõitis end laupäeval leedukas Vytautas Samsonas ajaga 44,540 sekundit, mis on möödunud aasta Rain Lellepi ajast 1,51 sekundit kiirem (46,050 sek). Samsonasel oli kohe kannul vana tegija Rommi Pukk (44,639 sek), kes oli rajal käresinise moodsa BMW-ga. Kolmanda aja sõitis välja möödunud hooaja pronksimees Siim Sündema (45,208 sek), kes oli rajal samuti uue masina – Ford Fiestaga. Möödunud hooaja treeningpäevaga parandas Sündema oma aega aga 2,732 sekundit.

2017. aasta Eesti meister Kalmer Vaht tegi jätkuvalt ülimalt stabiilset sõitu – kui möödunud hooajal oli tema ajaks 46,177 sekundit, siis tänavu sõitis ta välja aja 46,173 sekundit. Kui aga eelmisel aastal sai ta selle ajaga kolme kiireima mehe hulka, siis nüüd andis see aeg talle oma klassis vaid 7. positsiooni.

Kuidas realiseeritakse treeningutel tehtu või tegemata jäetu aga võistlustingimustes, seda saab näha juba sellel nädalavahetusel Kulbilohus, kui toimub Olerex Eesti meistrivõistluste avaetapp.

Foto (Marko Leesi): Vytautas Samsonas ees (Touringcar) ja Martynas Samsonas järel (Supercar).

 

Loe edasi

GALERII: Olerex EMV 2018 – Treeningpäev – Kulbilohu (21. aprill)

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 – hooaja treeningpäev Kulbilohus Tartumaal (21. aprill 2018). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

Treeningpäev – LISAINFO

21. aprillil (laupäev) toimub Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal treeningpäev, mis suunatud kõigile, kes plaanivad saabuval hooajal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõsitluste sarjas kaasa teha.

9.30 Avatakse sekretariaat
10.00 – 14.00 Tehniline ülevaatus
11.00 Osalejate koosolek
Treeningsõidud algavad vahetult peale koosoleku lõppu.

Lisainfo:

  1. EALi registreerimisnumber treeningpäevale: 21041
  2. Kulbilohu rallikrossiraja asukohakaart: http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2018-1-etapp/
  3. Osavõtt treeningsõitudest: 20 € (tasumine kohapeal sularahas)
  4. Eelregistreerimine: ei ole vajalik
Loe edasi

Hooajaeelne treeningpäev kulbilohus: 21. aprill

21. aprillil (laupäev) toimub Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal treeningpäev, mis suunatud kõigile, kes plaanivad saabuval hooajal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõsitluste sarjas kaasa teha.

9.30 Avatakse sekretariaat
10.00 – 14.00 Tehniline ülevaatus
11.00 Osalejate koosolek
Treeningsõidud algavad vahetult peale koosoleku lõppu.

Loe edasi

Olerex EMV rallikrossis 2018 – kalender on kinnitatud!

21. aprill = treeningpäev @ KULBILOHU rallikrossirada
5. mai = 1. etapp @ KULBILOHU rallikrossirada
19. mai = 2. etapp @ LAITSERALLYPARK
2. juuni = 3. etapp @ KEHALA RING
7.  juuli = 4. etapp @ MISSO rallikrossirada
4. august = 5. etapp @ KEHALA RING
11. august = 6. etapp @ VASALEMMA rallikrossirada
8. september = 7. etapp @ KULBILOHU rallikrossirada

Loe edasi

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused läbivad 2018. aastal uuenduste kuuri

Rallikross, mille Eesti meistriteks krooniti käesoleval aastal Andri Õun (Supercar), Janno Ligur (Super1600), Marko Andreas Muru (Junior1600), Kalmer Vaht (Touringcar) ja Eero Nõgene (Crosskart Xtreme), on kinnitanud ja välja hõiganud järgmise hooaja Olerex Eesti meistrivõistluste kalendri. Kokku peetakse tiitlivõitjate väljaselgitamiseks seitse etappi:

1. etapp – 5. mai – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)
2. etapp – 19. mai – LaitseRallyPark (Harjumaa)
3. etapp – 2. juuni – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
4. etapp – 7. juuli – Misso rallikrossirada (Võrumaa)
5. etapp – 4. august – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
6. etapp – 11. august – Vasalemma rallikrossirada (Harjumaa)
7. etapp – 8. september – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)

Maiuspalaks fännidele on järgmisel hooajal plaanitud ka mitu olulist muudatust, mis teevad sõidud jõulisemaks, võistluspäeva intensiivsemaks ja seega kogu sarja pealtvaatajatele kaasahaaravamaks.

Stardis viis autot

Kui seni on sarja üldjuhend eelsõitudes teoreetiliselt viie auto ühisstarti lubanud, siis reaalsuses on maksimumiks jäänud neli. Nüüd aga tehakse asi teoks ning rajad, millel vähegi laiust jagub (Kulbilohu, Laitse ja Kehala), hakkavad eelsõitudes stardisirgele mahutama kõrvuti viite autot.

„Ühe auto lisandumine stardirivvi nõuab sõitjatelt rohkem täpsust ning muudab kohavõitluse intensiivsemaks. Küljepeeglite vahe stardis on reaalselt paar sentimeetrit ning see ei anna eksimisele palju ruumi. Samuti tähendab see, et näeme kogu sõidu jooksul rohkem võitluspaaride tekkimist ning kuna niivõrd tihedal stardirivil on suurem osakaal ka õnnel, siis võib juhtuda, et mõni favoriit peab nägema tõsist vaeva, et nelja ringi jooksul stardis kaotatud koht tasa teha. See aga toob kindlasti pealtvaatajatele juurde emotsioone ja vaatemängu,“ kommenteerib suurimat muudatust Eesti Rallikrossi Komitee esimees Valdur Reinsalu.

Jokkerringid lühemaks

Jokkerring, mis on tavaringist pikem ning mille sõitja peab läbima oma valitud hetkel iga sõiduvooru jooksul ühe korra, toob mängu palju lisapõnevust – hästi valitud taktika võib anda sõitjale konkurentide ees tubli eelise ning ka vastupidi – valesti ajastatud jokkerringi läbimine võib käest viia kõik trumbid.

„Jokkerring on üks nendest asjadest, mis teeb rallikrossist rallikrossi – faktor, mis lisab sõitu ootamatusi ning nõuab lisaks heale kiirusele ka teravat taktikalist mõtlemist. Kuna jokkerringi läbitakse sageli ühekaupa ning seal ei ole ka kitaste olude tõttu häid möödumisvõimalusi, võib öelda, et jokkeril on olemas optimaalne pikkus – liialt pikk jokker jätab sõitja üksinda uitama ning vähendab rallikrossi võitluslikku olemust. On oluline, et jokker lisaks mängu natuke kontrollimatust, aga samas, et jokkerringi läbimisest ei saaks asja iseeneses,“ kommenteerib Reinsalu.

Tänase seisuga vaadatakse ümber jokkerringide pikkused kahel rajal – Laitses ja Kehalas.

Sõitude vahed lühemaks

Rallikrossi võistluspäev algab pealtvaatajate jaoks kell 10 ja lõppeb pealelõunal kella 15 ja 16 vahel, mis teeb fännile 5-6 tundi raja ääres. Võimsama emotsiooni tekitamiseks soovime sõitude vahed lühemaks teha ning sellega ka kogu päevale varem joone alla tõmmata – alles jääb vaid üks pikem paus, milleks on paarikümneminutiline autogrammisessioon II ja III eelsõidu vahel.

„Kuna osavõtjate arv liigub tõusvas joones, aga võistluspäeva enam väga pikemaks venitada ei kannata, oleme otsinud võimalusi sõitude kiiremaks läbiviimiseks. Üks oluline lahendus sellele on, et sõidu lõpetajad peavad saama rajalt kiiresti maha sõita. Teine arengukoht peitub meeskonna enda koostöös, et nii korraldusmeeskond kui ka kohtunikud ja ajavõtja oleksid ühe sõidu lõppedes valmis kohe uue sõidu peale laskma. Kulbilohu raja mahasõiduprobleem on meil nüüd lahendatud ning samuti oleme jõudnud kokkulepeteni kohtunike ja ajavõtjaga – uuel hooajal saavad võistluspäevad olema tuntavalt tempokamad,“ lisab Reinsalu.

Loe edasi

Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018: uue hooaja eelkalender

Loe edasi

VIDEOMEENUTUS: Olerex Eesti MV 2017 – finaaletapp (VII) Kulbilohus (9. september)

Laupäeval peeti Kulbilohu rallikrossirajal Elvas rallikrossi Eesti meistrivõistluste finaaletapp. Teie ees lühike videokokkuvõte toimunust. Kohtumiseni järgmisel hooajal!

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – Kulbilohu rallikrossimelu vol2 (9. september)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja seitsmes etapp Kulbilohu ralikrossirajal Elvas (9. september 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – finaaletapp (VII) Kulbilohus (9. september)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja seitsmes etapp Kulbilohu rallikrossirajal Elvas (9. september 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste finaaletapil jäeti kõik rajale

Täna toimus Elva lähistel Kulbilohus rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja finaaletapp, kus võeti mõõtu viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 46 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval hooajal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Kui päeva algas ülimalt libedaks sadanud rajal pigem ettevaatlikult, siis juba viimasteks eelsõitudeks kuivanud kate lasi piloodid võidu kihutama viimase riski peale, sest kaotada polnud enam midagi, kuid võita oli palju.

Supercar

Kahes esimeses eelsõidus vahetasid nelikveoliste klassis juhtpositsioone Ricardo Bortkevitš ja Priit Karjus, kus Bortkevitš võitis esimese ja Karjus teise eelsõidu. Kolmandas eelsõidus lendas aga Bortkevitš hüppel Raini Roometsaga kokku ning sellega olid tema sõidud sõidetud. Seesama kokkupõrge tekitas ühtlasi rajal sedavõrd suure mäsu, et taaskord tehnikaga maadlev, Eesti meistritiitlit kaitsev Õun jõudis rajal tiksudes Karjuse järel finišisse teisena. Finaaliks sõiduki paremasse korda saanud Õun andis viimases sõidus aga Karjusele tõsise lahingu – veel vahetult enne finišijoont lendas Karjust jälitav Õun kurvist läbi vaid kahel rattal ning ruudulise lipu alt sõideti läbi väga tihedalt üksteise kannul. Kolmandale kohale pusis välja terve päeva jooksul tihedalt rajaäärseid betoonpaneele lihvinud Seido Nõmmküla.

Supercar klassi esikolmik:
1. Priit Karjus (Mitsubishi Lancer Evo)
2. Andri Õun (Ford Fiesta)
3. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)

Touringcar

Tagaveoliste klassis oli sel korral oodata võimsat lahingut juhtpositsioonil oleva Einar Valdmaa ning meistritiitlit kaitsva Kalmer Vahti vahel. Kahjuks sarnaselt hooaja avaetapile, mis peeti samuti Kulbilohus, Valdmaa oma masinat ja sõitu heasse minekusse ei saanud ning nii võttis Vaht võidu kahes eelsõidus kolmest, poolfinaalides ning ka finaalis. Läbi kogu hooaja Vahti ja Valdmaa võidukihutamist nõelanud Sündema, kes eelsõitudes väga head kiirust üles ei saanud, võttis finaalis nii endast kui masinast maksimumi ja ületas finišijoone teisena. Kolmandale kohale sõitis üllatuslikult aga leedukas Vytautas Samsonas, kes oli läbi kõikide eelsõitude pigem pingerivi tagumises otsas. Poolfinaalis sai mees aga käe hästi mängima ja nii õnnestuski juba finaalis välja sõita poodiumile. Äramärkimist tasuvad kindlasti ka Simo Viilas, Jüri Azarov, Margo Soomets, Tiit Reinaas ja Raido Notton, kes kõik näitasid läbi kogu päeva suutlikkust teha tempot ja konkureerida poodiumile, kuid kahjuks finaalides seda enam realiseerida ei suutnud.

Touringcar klassi esikolmik:
1. Kalmer Vaht (Lada VFTS)
2. Siim Sündema (BMW 318)
3. Vytautas Samsonas, Leedu (Volkswagen Polo)

Super1600 ja Junior1600

Esiveoliste klassis jäid sel korral kõrvale Janno Ligur ja Siim Saluri, kes eelmise etapiga endale juba vastavalt meistritiitli ja hõbeda kindlustanud. Eelsõitudes oli konkurents ja kohtade vahetamine niivõrd tihe, et ennustada kellegi domineerimist poolfinaalides ja finaalis oli väga keeruline. Potentsiaalseid poodiumikohti jagasid omavahel koguni kuus meest, kuid poolfinaalis tegid ülimalt võimsad sõidud Tõnu Peek ja Arvo Kask, kes kumbki enam kaasvõistlejatele sõnaõigust ei jätnud. Peek sai lausa hakkama sellise etteastega, et võitis oma poolfinaali vaatamata valestardi eest karistuseks saadud kahe jokkerringi läbimisele. Sellega oli uus tempolatt seatud. Finaal algas Peeki ja Kase väga tulise võitlusega, kuid pärast ühe ringi läbimist lõpetas Peek võistluse murupeenral, jättes Kase uhkes üksindluses sõitu domineerima. Teisena jõudis finišisse läbi kogu hooaja tagasihoidlikumat tulemust teinud Riho Loit ning kolmandana sel hooajal esimest korda rajale jõudnud Erki Lind.

Noortel oli täna aga pidupäev, sest rajal oli koguni neli võistlejat, kellede hulgast kõige kaugemale – täismeeste klassi poolfinaalini (kellega koos noored ka sõidavad) jõudsid Armin-Marlon Mängel ja Martin Juga. Mängelil õnnestus seal saavutada ka kõrgem koht. Sarja üldliider Marko Andreas Muru pidi rikke tõttu võistluse lõpetama juba peale esimest eelsõitu. Teine uus sõitja, Laur Johannes, kasutas Muru antud head võimalust ning lõpetas võistluspäeva kolmandana.

Super1600 klassi esikolmik:
1. Arvo Kask (Ford Ka)
2. Riho Loit (Honda Civic)
3. Erki Lind (Toyota Corolla)

Junior1600 klassi järjestus:
1. Armin-Marlon Mängel (Volkswagen Golf)
2. Martin Juga (Lada Samara)
3. Laur Johannes (Honda CRX)

Crosskart Xtreme

Krosskartides tegid rekordarv osalejaid, keda oli stardijoone taga üksteist, finaaletapil korralikku möllu. Poolfinaalides läks rebimine niivõrd tihedaks, et esimest korda Eesti rallikrossi võidusõiduajaloos keerati üks krosskart koguni katusele. Sten Ojale aga kogu selle sagimise käigus keegi vastu ei saanud ning temale kuulusid võidud nii eelsõitudes, poolfinaalis kui ka finaalis. Kaks ülejäänud poodiumikohta käisid eelsõitudes käest kätte Ruve Veski, Sven Kokla ja Eero Nõgene vahel. Poolfinaalides liitusid auhinnalistele kohtadele sõitjate rivistuga ka Tõnis Raide ja Kenneth Pohl. Finaalis võitleski end teiseks väga agressiivse ja julge sõidustiiliga Pohl, keda lahutas Ojast vaid pool sekundit. Kolmandaks tuli eelsõitudes stabiilset sõitu näidanud Ruve Veski.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:
1. Sten Oja
2. Kenneth Pohl
3. Ruve Veski

Kulbilohus peetud finaaletapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1454698

Sellega on rallikrossi Eesti meistrivõistluste sari käesolevaks hooajaks lõppenud. Õige pea kuulutatakse välja ka Eesti meistrid hooaja üldarvestuses.

Loe edasi

EMV finaaletapp Kulbilohus – LIVE AJAD & INFO

VAJUTA SIIA: LIVE AJAD OTSE KULBILOHUST

Vahetult pärast sõidu lõppu lähevad tulemused üles siia: https://speedhive.mylaps.com/Events/1454698

————–
AJAKAVA

————–
8.00 – 9.30 Vabatreening
10.00 ALGAB VÕISTLUS: I eelsõit
11.30 II eelsõit
12.45 – 13.05 AUTOGRAMMIDE JAGAMINE BOKSIALAS
13.15 III eelsõit
14.50 POOLFINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

FINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

AUTASUSTAMINE & TÖÖRIISTAMARKETI AUHINNALOOSID PEALTVAATAJATELE
————–

Pilet: 10 € (ainult sularahas)
Alla 12-aastased lapsed: TASUTA

ASUKOHAKAART:http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2017-7-etapp/

Kulbilohu stardinimekiri: http://autosport.ee/rk/?page=27&race_id=391

Hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/eesti-meistrivoistluste-oodatav-stardinimekiri-2017/
Verivärske Crosskart Xtreme klassi hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/xtremekartid-ullatasid-rallikrossi-eesti-mv-treeningpaeval/

Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Facebooki lehel: https://www.facebook.com/Rallikross/
Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Instagrami lehel: https://www.instagram.com/rallikross/ (täägi oma pildid: @rallikross ja #rallikross)

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – SIIM SALURI: „Auto nägi isegi põhja alt väga kena välja.“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Hooaja eelviimase etapi ehk “poolfinaali” eel anname sõna kõige uhkema masinapargiga sõitjale Eestis, kes pole läbinud võistlustel mitte ühtegi meetrit, pidamata silmas oma kõige suuremat eesmärki – jõuda välja Euroopa tippu. Siim Saluri on mees, kes seisab küll kahe jalaga maapeal, kuid unistab suurelt ning on valmis oma eesmärkideni jõudmiseks ka igal sammul panustama.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Rallikrossifännid on saanud sinu tegemistel silma peal hoida alates 2012. aastast, kui liitusid rallikrossi Eesti meistrivõistluste sarjaga. Kus ja millega sõitsid enne 2012. aastat ning kuidas üldse tehnikaspordini jõudsid?

Esimest korda istusin autorooli vist 9-10-aastaselt, isa süles. Esimese võistlusstardi tegin 14-aastaselt Žiguli 01 roolis noorterallil „Koolisügis“. Isa (Rein Saluri) istus kõrval ja luges kaarti 🙂 Aga rallikross on mind alati huvitanud ja tegin sellega algust juba noorena. Tol ajal jäid asjad siiski rahaliste vahendite taha ning nii sattusidki valikusse erinevad rahvaspordialad – sõitsin rahvarallisid, sprinte ja jääradasid, mis olid minu lemmikud. Sõiduvahenditeks olid erinevad esiveolised autod. Mida rohkem sõitsin, seda rohkem sai ka fintantsi alla pandud ning ühel hetkel hakkasimegi mõtlema uuesti rallikrossi peale. 2011. aastal alustasime Reinsalu Spordiga Peugeot 206 ehitust ning võtsime sihiks Eesti meistrivõistluste sarja Super1600 võistlusklassi.

Sinu tollane esimene auto Peugeot 206, millega täna sõidab Mihkel Varul, läks konkurentide sõnutsi päris korralikult edasi. Kuid juba järgmisel hooajal olid stardis masinaga, millega sõidad Eesti sarja tänaseni – Citroen C2. Millest sedavõrd kiire masinavahetus?

Peugeot’i ehitasime kohe algselt nii, et sellega saaks Euroopa meistrivõistlustel osaleda, mis sai samuti kohe alguses eesmärgiks seatud. Eesti meistrivõistluste sarja plaanisime hüppelauaks – ajasime siin hoo üles ja sihtisime punktiarvestuses võimalikult kõrget kohta. Peagi jõudsime aga arusaamisele, et Euroopa meistritõvitlustel osalemine nõuab konkreetsemat lähenemist ja paremat süsteemi. Osa sellest plaanist nägi ette ka uue auto soetamist, milleks valisimegi Citroen C2 masina. Tegemist oli ralli maailmameistrivõistluste Junior WRC klassi autoga, mille soetasime Slovakkiast Martin Prokopi lähikondlaste käest. Ma ei tea, et see auto oleks sõitnud MMil, aga kindlasti oli sellega sõidetud kohalikke asfaldisprinte ja –rallisid.

Edasi läks kaks aastat aega, misjärel oli Siim Saluril taas üks uus auto juures – Renault Twingo, mille soetasid vaid välisvõistluste tarbeks.

Peale esimest täispikka hooaega, kui olime kõik üheksa EM-etappi Citroeniga sõitnud, saime taaskord aru, et konkurents on tugev ning meie võimaluste suurendamiseks vajame midagi head ja kindlat, millel oleks mitmeks aastaks kõik võimalused tagatud. Jätsime igasugused vaheetapid ära jätta ja otsustasime hoobilt päris suure tüki hammustada, mis ei olnud kohe kindlasti kerge. Nii, nagu on praegu, oli ka tol ajal üks parimaid meeskondi Set Promotion koos Kalle ja Jussi Pinomäkiga. Nad on olnud alati Euroopa meistrivõistlustel tippkonkurentsis ja seega sai valitud koostöö just nendega. Tellisime tuttuue auto – kere ja kõik, mitte ühtegi vana juppi. Renault’i suutlikkuses pole ma kunagi kahelnud ja usun, et auto on siiani üks parimaid.

Auto hooldamisel ja uuendamisel teen Set Promotioniga koostööd tänaseni. Auto käib nii hooaegade vahel kui mõnikord ka hooajasiseste pikemate pauside ajal nende juures timmimisel ja uuendamisel. Eestis hooldab masinat aga Team Brandex, kes teeb samuti ka võistlustevahelisi hooldusi. Samad mehed käivad juba algusest peale koos minu ja Renault’iga ka võidusõitudel kaasas.

Selline masinapark võis vist ajada konkurendid kadedaks küll? 🙂

Ma ei oska öelda kui palju see Eestis midagi mõjutab, sest siin ma Renault’iga veel sõitnud ei ole. Euroopas aga vaevalt kellelgi millelegi säärasele aega mõelda on – kõik tegelevad millimeetrite timmimise ja tuhandike maha lihvimisega.

Oled mõne nendest kolmest masinast korralikumalt katusele ka keeranud?

Kõik kolm olen korra katusele keeranud 🙂

Peugeot läks 2012. aastal Piirojal toimunud etapi finaalis – olin juhtimas ning panin nii raju hooga tagumisse laugesse kurvi sisse, et sealt enam välja ei tulnudki. Hakkasin vist natuke lõikama, panin ninaga kummivalli ja edasi juba katusele.

Citroen läks 2013. aastal Saksamaal esimeses kurvis, kohe esimeses eelsõidus. Seal oli mingit sigimist-sagimist ja lõikasin liialt palju sisse ning katusel ma olingi. Selle lennu algusest on pilt ka olemas – auto nägi isegi põhja alt ikka väga kena, võib isegi öelda, et ideaalne välja 🙂

Renault’i keerasin katusele 2015. aastal Prantsusmaal, kus kaldusin paar kurvi enne finišit ideaaltrajektoorist kõrvale. Taguots läks kruusa peale, mispeale keeras masin kohe teistpidi külje ette. Lendasin sealt edasi liivaosale, kus viskas kiirelt üle katuse.

Nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal sain auto ilusti korda ja võistlus läks edasi.

Milline on su parim tulemus senise 5 aasta jooksul nii Eestis kui välisvõistlustel?

Eestis mõned võidud on, aga ühtegi neist esile ei oskakski tuua. EMil kindlasti möödunud aasta etapp Rootsis, kus pääsesin finaali.

Aga jättes kõrvale kohad ja tulemuse võistluste lõpuprotokollis, siis millist sõitu või hetke mõne sõidu jooksul näed oma suurima võiduna?

Hea küsimus. Suurimad võidud on ikka need, mis lähevad kirja ka protokolli, aga üks võidurõõmu tekitanud moment tuleb meelde 2015. aastast Saksamaalt. Olin kolme eelsõidu kokkuvõttes üsna poolfinaali piiripeal ning oli selge, et neljas eelsõit saab otsustavaks. Neljandas eelsõidus edestasin minule järgnenud Janis Baumanist 0,002 sekundiga. Sain temast selle tulemusena ühe punkti rohkem ja see üks punkt tõstis mind ka viimase mehena poolfinaali.

Poolfinaalis tekkis muidugi kohe esimese kurvis intsident ja sinna ma ka jäin, seega suures plaanis sellest võidust väga abi ei olnud 🙂

Millist hetke meenutad aga kõige mustemates toonides?

Kohe esimesel Võrumaa etapil Missos läks uue Peugeot’i mootor katki. Seal oli mingi segane olukord ja omajagu kokkupõrkeid ka, mille tulemusena purunes radikas. Kõik see viis lõpuks omakorda mootori järeleandmiseni välja. Järgmisel Hipodroomi etapil osalemine jäi ära ning selle asemel tuli ette võtta uue mootori ehitus.

Oled sel hooajal näidanud Euroopa meistrivõistluste iga aastaga tohutult kasvavas konkurentsis häid aegu, võttes kõikidel etappidel eelsõitudes kohti esikümnes ning pääsedes hooaja avaetapil ka poolfinaali. Edenemine finaali jäi tol korral vaid ühe koha ja ca 2,5 sekundi kaugusele. Millise hinnangu annad seni sõidetud kolmele välisetapile?

Portugalis oli väga kindel siht võidelda end välja poolfinaali. Olin kolme eelsõidu järel eesmärgile päris lähedal, aga neljandas sõidus oli vaja poolfinaalikoha saavutamiseks ikkagi riskida. Tegin selle ära. Poolfinaalis tuli samuti hea sõit, aga finaali pääsemiseks sellest kahjuks ei piisanud. Samas midagi kriitilist selles võistluses ei olnud.

Belgias rikkus kogu asja ära ära teise eelsõidu esimese kurvi intsident, kus põrkasin võistlusolukorras kokku kõigepealt ühe konkurendiga, pärast mida sain kohe teiselt veel paugu otsa. Teha polnud midagi. Nelja eelsõidu peale piisavalt punkte kokku ei tulnud ning jäin esimesena poolfinaalist välja.

Rootsis oli sõidu poolest kõik väga hea. Kahjuks lõpetas üks andur viimase eelsõidu eel koostöö ja seda polnud võimalik alles jäänud mõne minuti jooksul enam tuvastada. Etapi kokkuvõttes sain tulemuseks null punkti ja vot see oli küll masendav.

Auto on sul korralik ning kõrvalt vaadates tundub ka nii testimist kui ka treeningut olevat piisavalt. Mis sind veel tipust lahutab – kas tuleb lihtsalt n-ö oma aeg ära oodata?

Ma usun, et midagi väga keerulist mind esikuuikust ei lahutagi. Võistlustel on tihtipeale sajandike mäng – otsest lahendust, kuidas selle käigus veel natuke aega võita, pole võimalik ette ära teha. See kõik peab tulema käigult.

Mis teistimisse puutub, siis tavaliselt teeb Set Promotion kõik testimised hooaja alguses, kus saab üle pika aja jälle käe soojaks. Kõik muutused ja uuendused viiakse läbi just testides, kus saab uue olukorraga ka kohaneda. Selle hooaja alguses läbisin näiteks kahe päeva jooksul 180 testikilomeetrit ning Set tegi omalt poolt veel ülejäänud 3 päeva jooksul ca 300 km lisaks. Lisaks on võimalus osaleda testimistel veel hooaja keskel, kui sõitude vahel natuke pikemad pausid. Endal tuleb testimisi selle hooaja jooksul praeguseks vähemalt 250 km ning midagi koguneb veel arvatavasti juurde ka.

Kui nüüd autoroolist natuke kaugemale minna, siis proovin ennast ikka alati vormis hoida – üldfüüsiline treening on suuremal või väiksemal määral loomulik osa võistlusettevalmistusest. Vahetevahel satun ka hobikardiga sõitma. Endal on ka tegelikult kart olemas, aga sellega pole küll enam ammu sõitnud. Väike unistus on, et oleks meil ilusad talved, siis tahaks oma autoga rohkem jäärajal ka käia. Seda pole nüüd enam ka mitu aastat teha saanud.

Kui suur meeskond sinu tegemisi toetab?

Mul on neli põhimeest, kes tegutsevad kahe auto peale kokku. Aga neid, kes on mu autoga üldse vähemal või rohkemal määral seotud, on kindlasti üle kahekümne. Siia alla lähevad siis ka kõik varuosade tellimused, erilahendused, Set Promotioni inimesed ja teised.

Millised rajad kuuluvad sinu lemmikute hulka?

Eestis meeldib võibolla just Laitse. Samas nõuab Elva rada alati suurt pingutust, et ringiaega vähemaks lihvida, mis teeb Kulbilohu sõidud päris huvitavaks. Kehala uus rada on ka viimasepeal äge. Arvan, et seal tulevad edaspidi vägevad võidusõidud.

Euroopas kuuluvad kolme lemmiku hulka Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa: Höljese rada Rootsis meeldib sõitjatest enamikule, Saksamaa Buxtehude’is on huvitav esimene kurv, kus on võimalik võita või kaotada ja Loheac’i rada Prantsusmaal on superkiire ning väga asfaldirohke.

On Sul maailma esisõitjatest ka mõni lemmik, kelle sõite suurema huviga jälgid?

Minu lemmikuks on Mattias Ekström, kes sõidab kahte tüüpi võidusõitu erinevate autodega ja on mõlemas sarjas samaaegselt maailma tipus. Super1600 klassis otsest lemmikut ei ole, kuid mulle meeldib kogu esikümme. See, kui tõsiselt nad võistlustesse suhtuvad, on muljetavaldav.

Eestis kedagi nimeliselt välja tuua ei oska, aga Touringcar klassi sõite on väga põnev jälgida. Kogu tagaveoliste võistlusklass on kõvasti arenenud ja tõusuteel.

Millises seisus on sinu hinnangul Eesti rallikross ja mis oleks järgmised sammud, mida teha, et rallikrossi populaarsust veelgi suurendada?

Eks nii kiita kui ka vinguda saab alati. Otseselt midagi muuta või paremaks teha on raske, sest kõigepealt peavad võistlejad sellega kaasa tulema. Pole mõtet luua süsteemi, kus mingis küsimuses on pooldajaid ainult käputäis sõitjatest. Samas ei tohiks ka istuma ja lootma jääda, et miski läheb iseenesest paremaks. Hetkel on ikka ideaaliks sarnaneda Euroopa meistrivõistlustega. Ja kui meil oleks veel rohkem sõitjaid, siis võiksid võistlused toimuda tulevikus juba kahel päeval. Meie rallikrossi moto võikski olla, et kes siin sõidab, saab harjutada tulevikus Euroopas võistlemiseks. Ja need sõitjad ei pea olema ainult Eestist, vaid võiksid olla just Euroopast või isegi muust maailmajaost.

Foto: Siim Saluri ja tema kannul Mihkel Varul, Saluri esimese autoga (foto: Marko Leesi)

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid