Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018: uue hooaja eelkalender

Loe edasi

VIDEOMEENUTUS: Olerex Eesti MV 2017 – finaaletapp (VII) Kulbilohus (9. september)

Laupäeval peeti Kulbilohu rallikrossirajal Elvas rallikrossi Eesti meistrivõistluste finaaletapp. Teie ees lühike videokokkuvõte toimunust. Kohtumiseni järgmisel hooajal!

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – Kulbilohu rallikrossimelu vol2 (9. september)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja seitsmes etapp Kulbilohu ralikrossirajal Elvas (9. september 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – finaaletapp (VII) Kulbilohus (9. september)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja seitsmes etapp Kulbilohu rallikrossirajal Elvas (9. september 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste finaaletapil jäeti kõik rajale

Täna toimus Elva lähistel Kulbilohus rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja finaaletapp, kus võeti mõõtu viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 46 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval hooajal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Kui päeva algas ülimalt libedaks sadanud rajal pigem ettevaatlikult, siis juba viimasteks eelsõitudeks kuivanud kate lasi piloodid võidu kihutama viimase riski peale, sest kaotada polnud enam midagi, kuid võita oli palju.

Supercar

Kahes esimeses eelsõidus vahetasid nelikveoliste klassis juhtpositsioone Ricardo Bortkevitš ja Priit Karjus, kus Bortkevitš võitis esimese ja Karjus teise eelsõidu. Kolmandas eelsõidus lendas aga Bortkevitš hüppel Raini Roometsaga kokku ning sellega olid tema sõidud sõidetud. Seesama kokkupõrge tekitas ühtlasi rajal sedavõrd suure mäsu, et taaskord tehnikaga maadlev, Eesti meistritiitlit kaitsev Õun jõudis rajal tiksudes Karjuse järel finišisse teisena. Finaaliks sõiduki paremasse korda saanud Õun andis viimases sõidus aga Karjusele tõsise lahingu – veel vahetult enne finišijoont lendas Karjust jälitav Õun kurvist läbi vaid kahel rattal ning ruudulise lipu alt sõideti läbi väga tihedalt üksteise kannul. Kolmandale kohale pusis välja terve päeva jooksul tihedalt rajaäärseid betoonpaneele lihvinud Seido Nõmmküla.

Supercar klassi esikolmik:
1. Priit Karjus (Mitsubishi Lancer Evo)
2. Andri Õun (Ford Fiesta)
3. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)

Touringcar

Tagaveoliste klassis oli sel korral oodata võimsat lahingut juhtpositsioonil oleva Einar Valdmaa ning meistritiitlit kaitsva Kalmer Vahti vahel. Kahjuks sarnaselt hooaja avaetapile, mis peeti samuti Kulbilohus, Valdmaa oma masinat ja sõitu heasse minekusse ei saanud ning nii võttis Vaht võidu kahes eelsõidus kolmest, poolfinaalides ning ka finaalis. Läbi kogu hooaja Vahti ja Valdmaa võidukihutamist nõelanud Sündema, kes eelsõitudes väga head kiirust üles ei saanud, võttis finaalis nii endast kui masinast maksimumi ja ületas finišijoone teisena. Kolmandale kohale sõitis üllatuslikult aga leedukas Vytautas Samsonas, kes oli läbi kõikide eelsõitude pigem pingerivi tagumises otsas. Poolfinaalis sai mees aga käe hästi mängima ja nii õnnestuski juba finaalis välja sõita poodiumile. Äramärkimist tasuvad kindlasti ka Simo Viilas, Jüri Azarov, Margo Soomets, Tiit Reinaas ja Raido Notton, kes kõik näitasid läbi kogu päeva suutlikkust teha tempot ja konkureerida poodiumile, kuid kahjuks finaalides seda enam realiseerida ei suutnud.

Touringcar klassi esikolmik:
1. Kalmer Vaht (Lada VFTS)
2. Siim Sündema (BMW 318)
3. Vytautas Samsonas, Leedu (Volkswagen Polo)

Super1600 ja Junior1600

Esiveoliste klassis jäid sel korral kõrvale Janno Ligur ja Siim Saluri, kes eelmise etapiga endale juba vastavalt meistritiitli ja hõbeda kindlustanud. Eelsõitudes oli konkurents ja kohtade vahetamine niivõrd tihe, et ennustada kellegi domineerimist poolfinaalides ja finaalis oli väga keeruline. Potentsiaalseid poodiumikohti jagasid omavahel koguni kuus meest, kuid poolfinaalis tegid ülimalt võimsad sõidud Tõnu Peek ja Arvo Kask, kes kumbki enam kaasvõistlejatele sõnaõigust ei jätnud. Peek sai lausa hakkama sellise etteastega, et võitis oma poolfinaali vaatamata valestardi eest karistuseks saadud kahe jokkerringi läbimisele. Sellega oli uus tempolatt seatud. Finaal algas Peeki ja Kase väga tulise võitlusega, kuid pärast ühe ringi läbimist lõpetas Peek võistluse murupeenral, jättes Kase uhkes üksindluses sõitu domineerima. Teisena jõudis finišisse läbi kogu hooaja tagasihoidlikumat tulemust teinud Riho Loit ning kolmandana sel hooajal esimest korda rajale jõudnud Erki Lind.

Noortel oli täna aga pidupäev, sest rajal oli koguni neli võistlejat, kellede hulgast kõige kaugemale – täismeeste klassi poolfinaalini (kellega koos noored ka sõidavad) jõudsid Armin-Marlon Mängel ja Martin Juga. Mängelil õnnestus seal saavutada ka kõrgem koht. Sarja üldliider Marko Andreas Muru pidi rikke tõttu võistluse lõpetama juba peale esimest eelsõitu. Teine uus sõitja, Laur Johannes, kasutas Muru antud head võimalust ning lõpetas võistluspäeva kolmandana.

Super1600 klassi esikolmik:
1. Arvo Kask (Ford Ka)
2. Riho Loit (Honda Civic)
3. Erki Lind (Toyota Corolla)

Junior1600 klassi järjestus:
1. Armin-Marlon Mängel (Volkswagen Golf)
2. Martin Juga (Lada Samara)
3. Laur Johannes (Honda CRX)

Crosskart Xtreme

Krosskartides tegid rekordarv osalejaid, keda oli stardijoone taga üksteist, finaaletapil korralikku möllu. Poolfinaalides läks rebimine niivõrd tihedaks, et esimest korda Eesti rallikrossi võidusõiduajaloos keerati üks krosskart koguni katusele. Sten Ojale aga kogu selle sagimise käigus keegi vastu ei saanud ning temale kuulusid võidud nii eelsõitudes, poolfinaalis kui ka finaalis. Kaks ülejäänud poodiumikohta käisid eelsõitudes käest kätte Ruve Veski, Sven Kokla ja Eero Nõgene vahel. Poolfinaalides liitusid auhinnalistele kohtadele sõitjate rivistuga ka Tõnis Raide ja Kenneth Pohl. Finaalis võitleski end teiseks väga agressiivse ja julge sõidustiiliga Pohl, keda lahutas Ojast vaid pool sekundit. Kolmandaks tuli eelsõitudes stabiilset sõitu näidanud Ruve Veski.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:
1. Sten Oja
2. Kenneth Pohl
3. Ruve Veski

Kulbilohus peetud finaaletapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1454698

Sellega on rallikrossi Eesti meistrivõistluste sari käesolevaks hooajaks lõppenud. Õige pea kuulutatakse välja ka Eesti meistrid hooaja üldarvestuses.

Loe edasi

EMV finaaletapp Kulbilohus – LIVE AJAD & INFO

VAJUTA SIIA: LIVE AJAD OTSE KULBILOHUST

Vahetult pärast sõidu lõppu lähevad tulemused üles siia: https://speedhive.mylaps.com/Events/1454698

————–
AJAKAVA

————–
8.00 – 9.30 Vabatreening
10.00 ALGAB VÕISTLUS: I eelsõit
11.30 II eelsõit
12.45 – 13.05 AUTOGRAMMIDE JAGAMINE BOKSIALAS
13.15 III eelsõit
14.50 POOLFINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

FINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

AUTASUSTAMINE & TÖÖRIISTAMARKETI AUHINNALOOSID PEALTVAATAJATELE
————–

Pilet: 10 € (ainult sularahas)
Alla 12-aastased lapsed: TASUTA

ASUKOHAKAART:http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2017-7-etapp/

Kulbilohu stardinimekiri: http://autosport.ee/rk/?page=27&race_id=391

Hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/eesti-meistrivoistluste-oodatav-stardinimekiri-2017/
Verivärske Crosskart Xtreme klassi hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/xtremekartid-ullatasid-rallikrossi-eesti-mv-treeningpaeval/

Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Facebooki lehel: https://www.facebook.com/Rallikross/
Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Instagrami lehel: https://www.instagram.com/rallikross/ (täägi oma pildid: @rallikross ja #rallikross)

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – SIIM SALURI: „Auto nägi isegi põhja alt väga kena välja.“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Hooaja eelviimase etapi ehk “poolfinaali” eel anname sõna kõige uhkema masinapargiga sõitjale Eestis, kes pole läbinud võistlustel mitte ühtegi meetrit, pidamata silmas oma kõige suuremat eesmärki – jõuda välja Euroopa tippu. Siim Saluri on mees, kes seisab küll kahe jalaga maapeal, kuid unistab suurelt ning on valmis oma eesmärkideni jõudmiseks ka igal sammul panustama.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Rallikrossifännid on saanud sinu tegemistel silma peal hoida alates 2012. aastast, kui liitusid rallikrossi Eesti meistrivõistluste sarjaga. Kus ja millega sõitsid enne 2012. aastat ning kuidas üldse tehnikaspordini jõudsid?

Esimest korda istusin autorooli vist 9-10-aastaselt, isa süles. Esimese võistlusstardi tegin 14-aastaselt Žiguli 01 roolis noorterallil „Koolisügis“. Isa (Rein Saluri) istus kõrval ja luges kaarti 🙂 Aga rallikross on mind alati huvitanud ja tegin sellega algust juba noorena. Tol ajal jäid asjad siiski rahaliste vahendite taha ning nii sattusidki valikusse erinevad rahvaspordialad – sõitsin rahvarallisid, sprinte ja jääradasid, mis olid minu lemmikud. Sõiduvahenditeks olid erinevad esiveolised autod. Mida rohkem sõitsin, seda rohkem sai ka fintantsi alla pandud ning ühel hetkel hakkasimegi mõtlema uuesti rallikrossi peale. 2011. aastal alustasime Reinsalu Spordiga Peugeot 206 ehitust ning võtsime sihiks Eesti meistrivõistluste sarja Super1600 võistlusklassi.

Sinu tollane esimene auto Peugeot 206, millega täna sõidab Mihkel Varul, läks konkurentide sõnutsi päris korralikult edasi. Kuid juba järgmisel hooajal olid stardis masinaga, millega sõidad Eesti sarja tänaseni – Citroen C2. Millest sedavõrd kiire masinavahetus?

Peugeot’i ehitasime kohe algselt nii, et sellega saaks Euroopa meistrivõistlustel osaleda, mis sai samuti kohe alguses eesmärgiks seatud. Eesti meistrivõistluste sarja plaanisime hüppelauaks – ajasime siin hoo üles ja sihtisime punktiarvestuses võimalikult kõrget kohta. Peagi jõudsime aga arusaamisele, et Euroopa meistritõvitlustel osalemine nõuab konkreetsemat lähenemist ja paremat süsteemi. Osa sellest plaanist nägi ette ka uue auto soetamist, milleks valisimegi Citroen C2 masina. Tegemist oli ralli maailmameistrivõistluste Junior WRC klassi autoga, mille soetasime Slovakkiast Martin Prokopi lähikondlaste käest. Ma ei tea, et see auto oleks sõitnud MMil, aga kindlasti oli sellega sõidetud kohalikke asfaldisprinte ja –rallisid.

Edasi läks kaks aastat aega, misjärel oli Siim Saluril taas üks uus auto juures – Renault Twingo, mille soetasid vaid välisvõistluste tarbeks.

Peale esimest täispikka hooaega, kui olime kõik üheksa EM-etappi Citroeniga sõitnud, saime taaskord aru, et konkurents on tugev ning meie võimaluste suurendamiseks vajame midagi head ja kindlat, millel oleks mitmeks aastaks kõik võimalused tagatud. Jätsime igasugused vaheetapid ära jätta ja otsustasime hoobilt päris suure tüki hammustada, mis ei olnud kohe kindlasti kerge. Nii, nagu on praegu, oli ka tol ajal üks parimaid meeskondi Set Promotion koos Kalle ja Jussi Pinomäkiga. Nad on olnud alati Euroopa meistrivõistlustel tippkonkurentsis ja seega sai valitud koostöö just nendega. Tellisime tuttuue auto – kere ja kõik, mitte ühtegi vana juppi. Renault’i suutlikkuses pole ma kunagi kahelnud ja usun, et auto on siiani üks parimaid.

Auto hooldamisel ja uuendamisel teen Set Promotioniga koostööd tänaseni. Auto käib nii hooaegade vahel kui mõnikord ka hooajasiseste pikemate pauside ajal nende juures timmimisel ja uuendamisel. Eestis hooldab masinat aga Team Brandex, kes teeb samuti ka võistlustevahelisi hooldusi. Samad mehed käivad juba algusest peale koos minu ja Renault’iga ka võidusõitudel kaasas.

Selline masinapark võis vist ajada konkurendid kadedaks küll? 🙂

Ma ei oska öelda kui palju see Eestis midagi mõjutab, sest siin ma Renault’iga veel sõitnud ei ole. Euroopas aga vaevalt kellelgi millelegi säärasele aega mõelda on – kõik tegelevad millimeetrite timmimise ja tuhandike maha lihvimisega.

Oled mõne nendest kolmest masinast korralikumalt katusele ka keeranud?

Kõik kolm olen korra katusele keeranud 🙂

Peugeot läks 2012. aastal Piirojal toimunud etapi finaalis – olin juhtimas ning panin nii raju hooga tagumisse laugesse kurvi sisse, et sealt enam välja ei tulnudki. Hakkasin vist natuke lõikama, panin ninaga kummivalli ja edasi juba katusele.

Citroen läks 2013. aastal Saksamaal esimeses kurvis, kohe esimeses eelsõidus. Seal oli mingit sigimist-sagimist ja lõikasin liialt palju sisse ning katusel ma olingi. Selle lennu algusest on pilt ka olemas – auto nägi isegi põhja alt ikka väga kena, võib isegi öelda, et ideaalne välja 🙂

Renault’i keerasin katusele 2015. aastal Prantsusmaal, kus kaldusin paar kurvi enne finišit ideaaltrajektoorist kõrvale. Taguots läks kruusa peale, mispeale keeras masin kohe teistpidi külje ette. Lendasin sealt edasi liivaosale, kus viskas kiirelt üle katuse.

Nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal sain auto ilusti korda ja võistlus läks edasi.

Milline on su parim tulemus senise 5 aasta jooksul nii Eestis kui välisvõistlustel?

Eestis mõned võidud on, aga ühtegi neist esile ei oskakski tuua. EMil kindlasti möödunud aasta etapp Rootsis, kus pääsesin finaali.

Aga jättes kõrvale kohad ja tulemuse võistluste lõpuprotokollis, siis millist sõitu või hetke mõne sõidu jooksul näed oma suurima võiduna?

Hea küsimus. Suurimad võidud on ikka need, mis lähevad kirja ka protokolli, aga üks võidurõõmu tekitanud moment tuleb meelde 2015. aastast Saksamaalt. Olin kolme eelsõidu kokkuvõttes üsna poolfinaali piiripeal ning oli selge, et neljas eelsõit saab otsustavaks. Neljandas eelsõidus edestasin minule järgnenud Janis Baumanist 0,002 sekundiga. Sain temast selle tulemusena ühe punkti rohkem ja see üks punkt tõstis mind ka viimase mehena poolfinaali.

Poolfinaalis tekkis muidugi kohe esimese kurvis intsident ja sinna ma ka jäin, seega suures plaanis sellest võidust väga abi ei olnud 🙂

Millist hetke meenutad aga kõige mustemates toonides?

Kohe esimesel Võrumaa etapil Missos läks uue Peugeot’i mootor katki. Seal oli mingi segane olukord ja omajagu kokkupõrkeid ka, mille tulemusena purunes radikas. Kõik see viis lõpuks omakorda mootori järeleandmiseni välja. Järgmisel Hipodroomi etapil osalemine jäi ära ning selle asemel tuli ette võtta uue mootori ehitus.

Oled sel hooajal näidanud Euroopa meistrivõistluste iga aastaga tohutult kasvavas konkurentsis häid aegu, võttes kõikidel etappidel eelsõitudes kohti esikümnes ning pääsedes hooaja avaetapil ka poolfinaali. Edenemine finaali jäi tol korral vaid ühe koha ja ca 2,5 sekundi kaugusele. Millise hinnangu annad seni sõidetud kolmele välisetapile?

Portugalis oli väga kindel siht võidelda end välja poolfinaali. Olin kolme eelsõidu järel eesmärgile päris lähedal, aga neljandas sõidus oli vaja poolfinaalikoha saavutamiseks ikkagi riskida. Tegin selle ära. Poolfinaalis tuli samuti hea sõit, aga finaali pääsemiseks sellest kahjuks ei piisanud. Samas midagi kriitilist selles võistluses ei olnud.

Belgias rikkus kogu asja ära ära teise eelsõidu esimese kurvi intsident, kus põrkasin võistlusolukorras kokku kõigepealt ühe konkurendiga, pärast mida sain kohe teiselt veel paugu otsa. Teha polnud midagi. Nelja eelsõidu peale piisavalt punkte kokku ei tulnud ning jäin esimesena poolfinaalist välja.

Rootsis oli sõidu poolest kõik väga hea. Kahjuks lõpetas üks andur viimase eelsõidu eel koostöö ja seda polnud võimalik alles jäänud mõne minuti jooksul enam tuvastada. Etapi kokkuvõttes sain tulemuseks null punkti ja vot see oli küll masendav.

Auto on sul korralik ning kõrvalt vaadates tundub ka nii testimist kui ka treeningut olevat piisavalt. Mis sind veel tipust lahutab – kas tuleb lihtsalt n-ö oma aeg ära oodata?

Ma usun, et midagi väga keerulist mind esikuuikust ei lahutagi. Võistlustel on tihtipeale sajandike mäng – otsest lahendust, kuidas selle käigus veel natuke aega võita, pole võimalik ette ära teha. See kõik peab tulema käigult.

Mis teistimisse puutub, siis tavaliselt teeb Set Promotion kõik testimised hooaja alguses, kus saab üle pika aja jälle käe soojaks. Kõik muutused ja uuendused viiakse läbi just testides, kus saab uue olukorraga ka kohaneda. Selle hooaja alguses läbisin näiteks kahe päeva jooksul 180 testikilomeetrit ning Set tegi omalt poolt veel ülejäänud 3 päeva jooksul ca 300 km lisaks. Lisaks on võimalus osaleda testimistel veel hooaja keskel, kui sõitude vahel natuke pikemad pausid. Endal tuleb testimisi selle hooaja jooksul praeguseks vähemalt 250 km ning midagi koguneb veel arvatavasti juurde ka.

Kui nüüd autoroolist natuke kaugemale minna, siis proovin ennast ikka alati vormis hoida – üldfüüsiline treening on suuremal või väiksemal määral loomulik osa võistlusettevalmistusest. Vahetevahel satun ka hobikardiga sõitma. Endal on ka tegelikult kart olemas, aga sellega pole küll enam ammu sõitnud. Väike unistus on, et oleks meil ilusad talved, siis tahaks oma autoga rohkem jäärajal ka käia. Seda pole nüüd enam ka mitu aastat teha saanud.

Kui suur meeskond sinu tegemisi toetab?

Mul on neli põhimeest, kes tegutsevad kahe auto peale kokku. Aga neid, kes on mu autoga üldse vähemal või rohkemal määral seotud, on kindlasti üle kahekümne. Siia alla lähevad siis ka kõik varuosade tellimused, erilahendused, Set Promotioni inimesed ja teised.

Millised rajad kuuluvad sinu lemmikute hulka?

Eestis meeldib võibolla just Laitse. Samas nõuab Elva rada alati suurt pingutust, et ringiaega vähemaks lihvida, mis teeb Kulbilohu sõidud päris huvitavaks. Kehala uus rada on ka viimasepeal äge. Arvan, et seal tulevad edaspidi vägevad võidusõidud.

Euroopas kuuluvad kolme lemmiku hulka Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa: Höljese rada Rootsis meeldib sõitjatest enamikule, Saksamaa Buxtehude’is on huvitav esimene kurv, kus on võimalik võita või kaotada ja Loheac’i rada Prantsusmaal on superkiire ning väga asfaldirohke.

On Sul maailma esisõitjatest ka mõni lemmik, kelle sõite suurema huviga jälgid?

Minu lemmikuks on Mattias Ekström, kes sõidab kahte tüüpi võidusõitu erinevate autodega ja on mõlemas sarjas samaaegselt maailma tipus. Super1600 klassis otsest lemmikut ei ole, kuid mulle meeldib kogu esikümme. See, kui tõsiselt nad võistlustesse suhtuvad, on muljetavaldav.

Eestis kedagi nimeliselt välja tuua ei oska, aga Touringcar klassi sõite on väga põnev jälgida. Kogu tagaveoliste võistlusklass on kõvasti arenenud ja tõusuteel.

Millises seisus on sinu hinnangul Eesti rallikross ja mis oleks järgmised sammud, mida teha, et rallikrossi populaarsust veelgi suurendada?

Eks nii kiita kui ka vinguda saab alati. Otseselt midagi muuta või paremaks teha on raske, sest kõigepealt peavad võistlejad sellega kaasa tulema. Pole mõtet luua süsteemi, kus mingis küsimuses on pooldajaid ainult käputäis sõitjatest. Samas ei tohiks ka istuma ja lootma jääda, et miski läheb iseenesest paremaks. Hetkel on ikka ideaaliks sarnaneda Euroopa meistrivõistlustega. Ja kui meil oleks veel rohkem sõitjaid, siis võiksid võistlused toimuda tulevikus juba kahel päeval. Meie rallikrossi moto võikski olla, et kes siin sõidab, saab harjutada tulevikus Euroopas võistlemiseks. Ja need sõitjad ei pea olema ainult Eestist, vaid võiksid olla just Euroopast või isegi muust maailmajaost.

Foto: Siim Saluri ja tema kannul Mihkel Varul, Saluri esimese autoga (foto: Marko Leesi)

Loe edasi

EMV avaetapp Kulbilohus – LIVE AJAD & INFO

VAJUTA SIIA: LIVE AJAD OTSE KULBILOHUST

Vahetult pärast sõidu lõppu lähevad tulemused üles siia: https://speedhive.mylaps.com/Events/1386663

————–
AJAKAVA

————–
8.00 – 9.30 Vabatreening
10.00 ALGAB VÕISTLUS: I eelsõit
11.30 II eelsõit
12.45 – 13.05 AUTOGRAMMIDE JAGAMINE BOKSIALAS
13.15 III eelsõit
14.50 POOLFINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

FINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

AUTASUSTAMINE
————–

Pilet: 10 €
Alla 12-aastased lapsed: TASUTA

ASUKOHAKAART: http://rallikross.ee/voistlus/1-etapp-olerex-emv-rallikrossis-2017/

Ametlik stardinimekiri: http://autosport.ee/rk/?page=27&race_id=385&

Tutvu võistlejatega lähemalt: http://rallikross.ee/eesti-meistrivoistluste-oodatav-stardinimekiri-2017/
Tutvu verivärske Crosskart Xtreme klassi võistlejatega lähemalt: http://rallikross.ee/xtremekartid-ullatasid-rallikrossi-eesti-mv-treeningpaeval/

Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Facebooki lehel: https://www.facebook.com/Rallikross/
Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Instagrami lehel: https://www.instagram.com/rallikross/ (täägi oma pildid: @rallikross ja #rallikross)

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – KALMER VAHT: „Viimane öö enne võistluseid enam magada ei saa.“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Avaloos teeme juttu piloodiga, kes kuuluks kindlasti oma punase Ladaga Eesti Rallikrossi Kuulsuste Alleele, kui selline asi olemas oleks. Pikemat sissejuhatust me aga siinkohal ei tee, sest Kulbilohu raja kõrval elaval ja juba kümnendat hooaega krossi sõitval piloodil jagub endal sõnu kuhjaga.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Kalmer, Sul on möödunud hooajast ette näidata Eesti meistritiitel rallikrossis. Teel tiitlini võtsid 4 etapivõitu ja kokku 6 poodiumikohta, kogudes seeläbi 161 punkti. Järgmisel mehel oli 143 punkti. Võib öelda, et domineerisid Touringcar klassis ülekaalukalt. Kaua Sa oled rallikrossis tegev olnud ja palju tiitleid selle ajaga kogunenud on?

2012. aastal oli esimene tiitel, siis ma võitsin esimest korda ära. Nii. 2013 sai ka vist ära võidetud. Nii. 2014 oli ka vist esimene koht. 2015 olin teine, hooaja kokkuvõttes võitis Rommi Pukk. Ja 2016 võitsin ka ära. Vist on sedasi, see teeb siis 4 Eesti meistritiitlit.

Esimest korda sõitsin rallikrossi 2011. aastal, siis olin kolmas – olin seal täielik uustulnuk. Tol ajal olid mootorite võimsused päris vabad, kubatuur võis olla seal vast 3,5 liitrit. Nüüd on piirangud peal, mootor võib olla maksimaalselt 2-liitrine.

Kui ajas veel tagasi minna, siis üldse olen teinud seda asja 2007. aastast. Alustasin superkrossi sarjas. Näed, nüüd ongi juubeliaasta! 🙂 Seal võitsin ka tagaveoliste klassi mitu aastat ära. Oli eraldi Lada klass, mille jaoks mul saigi auto ehitatud. Tol ajal mul küll mingit plaani rallikrossi teha ei olnud, see tuli edasise tegemise käigus. Mingi hetk see superkrossi asi lihtsalt ammendas end ja siis läksingi tase kõrgemale ära – rallikrossi. Elan siin Elva juures Kulbilohu raja ääres, hea ligidal kaks korda aastas käia 🙂 Umbes 200 meetrit. Superkrossis masinatele väga reegleid ei olnud, kõik oli üsna vaba. Rallikrossi tulles tuli autot kõvasti ümber kohendada, vähe võimsamaks ka teha.

Kust tuleb selline tehniline tase ja sõidukindlus, et Sinust oluliselt nooremad mehed võistlustel vaid punase Lada tagatulesid näevad? Kuidas iseloomustaksid oma sõidustiili?

Üritan sõita stabiilselt, ikka kindlalt. Eks kogemusi on ka. Vanasti sai piigid all kõvasti jääradu nühitud. Ega oskagi täpsemalt seletada – istud peale ja tuleb. Poolfinaalsõit on see kõige hullem, pead finaali jõudmiseks kolme hulka ära mahtuma. Sealt edasi on vaja siis veel lõpuni ka jõuda.

Võibolla jah, stabiilsus ongi see kõige olulisem. Ei saa nii, et ühe kurvi sõidad kiirelt ja teise aeglaselt, või ühe ringi annad kõvasti minna ja siis teise lased lõdvemalt. Kogu aeg peab hoog üleval olema, üritan kõik ringid ühe sekundi sisse ära mahutada. Ja see, kuidas stardist ära saad, on siin samuti väga määrav – pool võitu, ütleme nii. Võibolla konkurendid pingutavad natuke üle ja stabiilne sõit laguneb seepärast ära? Täpsemalt ei oska öelda. Teised on ka ju kiired, aga õnn loeb ka.

Aga ütlus, et õnn soosib tugevaid?

Eks mul ole ka ebaõnne olnud, ja igasuguseid vigu. Käigukang on pooleks läinud, rehve ja velgi on puru läinud. Hoiad küll sõidujoont, aga kusagil on kivi ees – tulemuseks katkine velg ja katkestus. Missos eelmisel aastal nii oligi, kui velg puruks läks.

Kas võib öelda, et Kulbilohu rada, kuhu saad võistlustele oma kodust kohale sõita lausa krossiauto roolis, on Sinu lemmik?

Võib öelda küll, jah. See rada on pigem tehniline ja ei ole nii kiire – sobib minu autole siin hästi, sest mul nii palju võimu kiiremate radade jaoks ei ole. Seda on siin ikka päris palju sõidetud. Eks Eestis on muidugi kõik rajad kõigi jaoks kodurajad – kõike on palju sõidetud ja teatakse hästi.

Samas Kulbilohus on pinge ka peal – kogu Elva tuleb vaatama ja siis ei tahaks sõiduviga teha. Stardist on vaja ilusti minema saada, et keegi mulle tagant sisse ei sõidaks ja et ka ise kellelegi tagant sisse ei pane. Ma oma elupäevad Elvas elanud, kõik ju tuttavad. Enne võistlust tuleb mul iga kord hoovist hulga rahvast läbi, siit vist otsem minna. Ja pärast võistluse lõppu tulevad veel tagasi ka – pärast on seda läbu päris pikalt 🙂 Ikka uurivad ja vaatavad, ajavad juttu. Õnneks päris tuppa sisse ei tulda, kogu traali-vaali käib väljas. Kui võistlustel läheb hästi, on pärast rahvast koduhoovis rohkem, kui kehvemini, on vähem. Mujal võisteldes on selles suhtes lihtsam.

Aga kui kodurada kõrvale jätta, siis millised Eesti rajad kuuluvad Sinu lemmikute hulka?

Vanasti oli Põltsamaa, aga seda kalendris enam ei ole. Aga ei ole ka Laitse rajal midagi viga, kui vihma sajab 🙂 Seal pikk stardisirge, mis mulle ei meeldi, ja rada minu jaoks natuke liiga kiire. Mul jääb hobujõudu alla 200, teistel on seal üle 200. Muidu võib öleda küll, et praeguse seisuga ongi Laitse järgmine. Seal on ka omal ajal vanasti sõidetud. Esimesed korrad olid seal muidugi rasked, aga lõpuks sain selle ikka selgeks. Vasalemma oleks kõige viimasel kohal.

Aga noh, kui nüüd ausalt kokku võtta, siis kodurada Elvas on ikka lemmik. Ülejäänu osas suht savi, kus sõita.

Kas väljaspool Eestit võistlemise peale ei ole mõelnud?

Ei ole jah. Seal on vaja suuremat rahakotti ja auto peab teine olema, kui Soome või kusagile Euroopa poole vaadata, või Lätti. Ei tea, kas praeguse autoga kusagile pealegi lastaks. Minu aparaat on ikka sisesõitudeks.

Aga kui rahakott ei oleks takistuseks?

Siis läheks küll, sõidaks hea meelega – kui hea auto oleks, lääne pill.

Räägi oma autost ka natukene. Ma vist ei eksi, kui ütlen, et sama oluline, kui on fännide jaoks Kalmer Vaht ja tema isiksus, moodustab teise poole sellest lausa legendaarseks saanud punane Lada. Milline on selle auto lugu? Kas Kalmer Vaht näiteks BMW roolis oleks sama populaarne?

1000 krooni eest sai 2006. aastal kohaliku külamehe käest ostetud. Annikorus oli paisjärv, selle jääl sõitmiseks võtsin. Tavaline originaal, tänavamootor, vähe sõitnud. Puuri ega midagi ei olnud. Talv otsa nühkisin jääd sõita ja siis tekkis isu. Üks Opeli-mees oli seal ka, samuti piikidega – temaga kihutasime omavahel võidu. Suht hästi läks, teised meile järgi ei saanud.

Ja siis hakkas asi edenema – lasin puuri sisse teha ja läksin superkrossi, kus masin võis 2-liitrine olla. Mul natuke alla kahe liitri. Mis seal veel – esimene plokikaas ja nukkvõll tehti Soomes. Esimene karburaator sai ka sealt töödud, sest sõber käis Soomes tööl. Ega ükski asi nagu lõpuni valmis ei saanudki, muudkui arendasin. Edasi said alla Volvo sillad ja külge otselülitusega käigukast. Teraskepsud on ka peal.

Kolm hooaega on nüüd sõitnud. Hooaja lõpus olen saaled ära vahetanud ja edasi sõitnud. Lahti väga võtnud ei ole, ei taha töötavat asja ära rikkuda. Paar korda olen proovinud, aga siis ka kahetsenud – tagasi kokku panduna on alati kehvem olnud 🙂 Vahepeal tahtsin Opeli mootorit panna peale, aga see mõte kadus ära – Ladale pole vist mõtet peale panna. Ja ega seadused ka võibolla muutuvad ja siis juba ei tohigi Ladale Opelit peale panna.

Eks see Lada ole tõesti suur osa minu tegemistest.

On suuremaid avariisid ka olnud?

Üle-eelmisel aastal Missos oli üks kõvem avarii. Konkurent sattus risti ette ja panin suurel kiirusel külje pealt sisse. See tõmbas natuke hinge kinni. Nina oli päris kõhu all, salongis sees – rikkus ikka tuju ära. Siis mõtlesin küll, et kas maksab autot veel uuesti üles ehitada – poole hooaja peal ka veel. Aga läks venituspinki ja mootori sain ka juba järgmiseks võistluseks korda. See oligi kõige suurem seik.

Pärast oli jälle hästi. Kui võidad ja nii, siis on hea meel! Ülejäänu on siuke rutiin. Teed ära, mis järgmiseks võistluseks vaja, ja siis edasi. Tavaliselt teengi kohe pärast võistlust kõik vajalikud asjad ära ja siis seisab.

Üldiselt avariivärki väga ei taha, aga eks plekimõlkimist ikka tuleb. Rallikrossis võib igat asja juhtuda, enne kui finišilipp on langenud.

Adrenaliini ka veel tekib või enam mitte?

TULEB IKKA! Kui seda poleks, pole enam mõtet sõitma minnagi! Viimane öö enne võistluseid enam magada ei saa. Praegu veel ei ole, aga võistluse lähenedes hakkab ketrama. Siis pead mõtted mujale viia, et saaks magada. Aga üle ei tohi ka mõtelda.

Ikka päris hignega võtad asja?

Ikka-ikka! 100 prossa! Võistluspäeval pead täielikult keskenduma, muidu ei saa. Kui mõte kusagil laiali, siis on kõik laiali. Kontsentreeruma peab kõvasti. Kui sõita, siis sõita, kui mitte, siis mitte – selline on minu põhimõte.

Olen kuulnud, et fännid olla Sulle ükskord uue kiivri kinkinud. Kudas see juhtus ja on sääraseid vahvaid kingitusi veel tehtud?

Jah, sõbrad siin tegid jah. 2014 oli see vist, Kulbilohus. Etapp sai ära võidetud ja siis nemad jooksid kohe autasustamisele. Kingitus ise läks asja ette ja ikka hea tunne oli. Ma ei teadnudki üldse, et tuleb. See oli väga meeliülendav. Pärast siin siis ikka tähistasime ka kiivrit 🙂 Rohkem ei tulegi midagi meelde. Väikseid õnnesoove ja asju ikka on.

Kui eelarve ei paneks piire, siis milline oleks Sinu unistuste rallikrossiauto? Kas ikka Touringcar klassis?

Noh … Touringcaris ikka … Aga võibolla siis Ford vast, Ford Fiesta. Või mingisugune väiksem, millega Euroopas sõidavad. Aga klass jääks ikka tagavedu. Ma ei usu, et ma neliveos tõmmata suudaksin, eluaeg ju tagavedu sõitnud.

Xtremekart on ka uus huvitav aparaat, mis nüüd tuli. Võiks samuti proovida. Aga muidu ikka päris auto huvitab rohkem. Võibolla siis ikka Ford jah, BMW vaevalt. Reigeri amordid all ja täispauk, selline, millega nad siin sõidavad. Nagu härra Reinsalu tiimil on, aga lihtsalt tagaveoline.

Tulles tagasi käesoleva hooaja Olerex Eesti meistrivõistluste sarja juurde – keda näed oma suurimate konkurentidena?

No konkurente on sel aastal siin palju, kõigil uued autod tehtud. Esimesena tuleb pähe kohe Margo Soomets – Fordi oli valmis saanud siin. Siim Sündema kindlasti – muidugi ma ei tea, kas ta jõuab Kulbilohuks valmis. Rommi Pukk ka kindlasti – jättis hooaja vahele, aga nüüd tegi uue auto. Treeningpäeval oli kohal, küll ilma autota, aga võibolla Kulbilohuks on valmis. Eks näis, mis ta seal valmis teinud on. Andrus Karu muidugi ka, kes oli 2 aastat eemal. Ostis ka ägeda pilli. Ja siin on veel teisi ka. Kohal on kõik ja kiired on nad ka – kõik võivad üllatada. Võita tahavad kõik hirmsasti 🙂

Ja ega tiitlit kaitsta on hulga raskem kui sinna pürgida. Saab päris põnev olema. Tuleb veel hullem konkurents kui eelmisel aastal. Esimesed kuus peaks olema päris kõvad.

On Sul Eesti sõitjatest ka mõni oma lemmik, kelle sõite suurema huviga jälgid? Arvatavasti ei saa see olla keegi sinu enda võistlusklassis, kuna sealseid mehi näed vaid rajal, ise samal ajal rooli keerates ja pedaale tallates?

Ega ma seal suurt võistlust vaatama ei jõua, kui ausalt öelda. Vahepeal neljaveoliste sõite proovisin vaadata. Janno Ligur meeldis, kui ta seal neljasega sõitis. Ja siis Janis Baumanis kindlasti ka, kui käis Reinsalu tiimis sõitmas – samuti vaatasin. Andri Õun ka. Aga muidu väga vaadata ei jõua, oled seal omas mullis. Kui autol ka vahepeal midagi laguneb, siis päeva lõpuks polegi midagi näinud. Korra jooksed võibolla raja äärde ja siis kohe jälle tagasi, sest oma asjadega seal nii palju õiendamist. Pärast internetist vaatad tulemusi 🙂

On Sul võistlustel oma meeskond ka või käid üksi?

Sõbrad ikka aitavad, 2-3 meest on, kellega käime. Aitavad rattaid vahetada ja nii edasi.

Millega Sa väljaspool rallikrossi tegeled?

Kui tööd on, siis pakun veoautoga veoteenust. Ja koduses majapidamises ka tegemist jagub. Aga eks ikka rallikaga vaja palju õiendada. Lähed, jälle mõtled ja teed midagi. See asi siin ei saagi kunagi väga päriselt valmis. Tuleb jälle mingi idee, muudad seda ja toda, katsetad ja proovid. Ja siis avastad, et vana oli ikka parem 🙂 Sedasi see aeg läheb. Tahaks sellest masinast viimast võtta, mis sõita annab. Natuke oleks veel varu putitada ja nipet-näpet saaks teha, aga sõidan Elva ära ning siis vaatab.

Kas Sinu ettevalmistus seisneb vaid auto ehitamises ning treening- ja võistlussõitudes, või teed midagi juurde ka? Vaatad enda etappe video pealt järgi, analüüsid teiste sõite? Teed üldfüüsilist treeningut?

Videosid vaatan vahepeal. Kui pikk talv vahel, siis vaatan enda sõite üle ja jälgin, et trajektoorid oleksid samad. Nüüd oli trennipäev, siis sai jälle proovitud – kõik tuli meelde. See on ju nagu jalgrattasõit, väga ära ei unusta. Tähtis, et ise autoga klapiks ja et kõik töötaks. Psühholoogiliselt tuleb rohkem ette valmistada, pea peab olema puhas. Teisi mõtteid väga olla ei tohi, et sõidu ajal mõte mujale ei läheks.

Aga üldfüüsilist ei tee ma midagi. Kangi tõstan vahepeal, et jõuaks roolist kinni hoida 🙂 Kodus nurgas on 32-kilone sangpomm, seda loobin vahepeal möödaminnes. Rammu on, aga väga ei saa enne võistlust loopida, ei tohi ühtegi vigastust saada. Seda peab vältima. Küllalt olnud, et rabad ja rabeled ning pärast selg kange ja käsi õlast ära. Kunagi sõitsin 90ndatel motokrossis käeluu puruks, seegi annab veel vahepeal tunda.

Eks veoautotöö on ka treening, seal sai vahepeal ise koormaid tõstetud. Majapidamises on ka kõvasti liigutamist. Vanasti sai jooksmas ka käidud, aga praeguses vanuses enam ei taha.

Kalmer, kas vanus on eelis?

Kurat, ei usu, et ta siin eelis on midagi. Motokrossi enam ei sõidaks, aga autoga võib veel panna. Kui pidevalt asja sees oled, siis pole hullu, aga kui vahele jätad, siis on raske. Aga ma ei näe, et midagi siin autoroolis veel lõppemas oleks. Muidugi, kui viis aastat noorem oleks, siis oleks kindlasti teravam 🙂 Võibolla vanus toob stabiilsust juurde. Sõidad nigu jõgi voolab, ühtlaselt 🙂 Äkki noored kipuvad üle pingutama, stabiilsust pole? Või pole kogemust ja võtab pabistama? Või on tehnika selline, mis veab alt? Ei teagi.

———-

Kalmeri kogemus tehnikaspordis sai alguse motorkorssist, millega alustas aastatel 1984-85. Sellega jõudis ta välja Nõukogude Liidu koondisesse. Sõjaväeteenistuse ajal sõitis ta Moskva CSKA-s, armee spordiklubis. Kaks talve võttis osa ka Liidu koondiselaagritest. „125ste klassis tulin ühe korra täiskasvanute Eesti meistriks. Siis anti number üks peale, millega meesteklassis mõnda aega sõitsin. Noorteklassis olen Liidu meistriks tulnud. Motokrossi karikaid on mul kodus ikka kõvasti,“ kommenterib Vaht noorusaegu. 1992. aastal tegi ta peale armeeteenistust aga motokrossiga lõpparve. „Oleks võinud tsiklit edasi sõita, aga oma lollusest jätsin maha. Sai noorusaeg niisama pulli ja värki tehtud,“ lisab Vaht. Sealt edasi oli tükk tühja maad, kuni 2006. aastal tuli uuesti isu peale tehnikaspordi juurde tagasi tulla.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Kalmer Vaht oma kodurajal Kulbilohus teel järjekordse etapivõidu suunas (2016. aasta Eesti MV viimane etapp).

Loe edasi

Xtremekartid üllatasid rallikrossi Eesti MV treeningpäeval

VAATA GALERIID RALLIKROSSI FACEBOOKI LEHELT.

Juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal avastardi saav 7-etapiline Olerex Eesti meistrivõistluste sari toob fännide ette Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades.

Möödunud nädalavahetusel toimus aga Kulbilohu krossirajal treeningpäev, kus sõitjatel oli võimalus talvetolm maha raputada ja viia end meistritiitli nimel peatselt algava võidukihutamise lainele.

Kohaletulnute eesmärgid olid erinevad – kelle prioriteet oli testida tehnikat, kes soovis tehnilisele komisjonile oma masinat tutvustada, et veenduda selle nõuetekohasuses ning oli ka neid, kel oli selge siht juba tugevamalt pedaalile vajutada ja kiiremaid ringiaegu välja sõita. Kindlad üllataja selles osas olid aga esmakordselt rallikrossi sarjaga liitunud Xtremekart klassi piloodid, kus Kenneth Pohl ajaga 41,893 sekundit jäi 930-meetrise Kulbilohu raja rekordit omavale eestlasele Janno Ligurile alla vaid 0,038 sekundit (rajarekord on Liguri poolt välja sõidetud 12. septembril 2015 Supercar klassi autoga: 41,855 sekundit (keskmine kiirus 79,990 km/h), Ford Fiesta MK7, Reinsalu Sport). Esimest Supercar klassi masinat edestas treeningpäeval koguni neli Xtremekarti.

„Selle aja sõidan ma võistlustel kindlasti üle,“ kommenteerib Pohl treeningpäeva head sõitu. „Peamine eesmärk oli rada selgeks saada ja arvan, et see mul ka õnnestus. Kuigi minu lemmik rada on hetkel kiirete lõikude ja teravate hüpetega Vasalemma, on Kulbilohu mulle samuti meelepärane – mõlemad rajad tõmbavad adrenaliini korralikult käima ja nii mõnigi manööver, kus on võimalik konkurentide ees edu saavutada, nõuab lisajulgust,“ lisab Pohl.

Pohl, kes sõidab Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas kaasa alates II etapist Laitses, peab oma peamiseks konkurendiks isa Rene Pohla, aga kuna teda sel korral rajal ei ole, tekitavad kõige teravamat võistlusmomenti Alar Palla ja Raul Orav. Veel lisab ta, et viimastel aastatel kõvasti populaarsust kogunud rallikross, mis toob radade äärde super publiku, on tema jaoks põnev väljakutse: „Ma ei jõua ühisstarti ära oodata!“.

Treeningpäeva parimad ajad:

Xtremekart – Kenneth POHL – 41,893 sek
Supercar – Andri ÕUN – 44,605 sek (rajarekord 41,855 sek, Janno Ligur)
Touringcar – Rain LELLEP – 46,060 sek (rajarekord 45,019 sek, Kalmer Vaht)
Super1600 – Tõnu PEEK – 46,716 sek (rajarekord 44,069 sek, Janis Baumanis)
Junior1600 – Marko Andreas MURU – 45,809 sek (rajarekord 44,522 sek, Sami-Matti Trogen)

Kõik ajad leiad veebirakendusest Mylaps: https://speedhive.mylaps.com/Sessions/4327689

Xtremekart klassi stardinimekiri

Tänaseks on selgunud ka suurem osa verivärske võistlusklassi Xtremekart oodatavast stardinimekirjast. Hetkeseisuga on siin rivis 12 eestlast.

1. Ereline, Ändi
2. Jeets, Gregor
3. Kokla, Sven
4. Nõgene, Eero
5. Orav, Raul
6. Palla, Alar
7. Pohl, Kenneth
8. Raide, Tõnis
9. Sei, Ahti
10. Tamm, Kaido
11. Vaks, Mihkel
12. Veski, Ruve

Kes on selle klassi tugevaimad tiitlipretendendid? Siinkohal saame teha vaid tänamatut ennustustööd, sest pikemat ajalugu meil analüüsida ei ole. Kuid siiski – kasutame seda, mis meil on.

Kui võtta aluseks treeningpäev, kus oli eelnevast loendist kohal viis meest – Pohl, Palla, Orav, Veski ja Ereline – ja eeldada, et kõik nad tulid kohale eesmärgiga anda endast maksimum, võib öelda, et kõige tugevam favoriit on oma parimal ringiajal kaassõitjaid rohkem kui sekundiga edastanud Pohl. Sealt edasi käib tihe rebimine kolmiku Palla, Orav ja Veski vahel.

Kui võtta aluseks käesoleva hooaja Soome meistrivõistluste sari FCC, kus stardinimistusse üles antud neli eestlast – Kokla, Orav, Pohl ja Tamm – käib tihedam rebimine sarjas 5. kohta omava Kokla ja vaid ühepunktilise vahega 6. kohal positsioneeruva Orava vahel. Samas tuleb tõe huvides lisada, et kui Kokla on oma punktiskoori kogunud kolme etapi lõikes, kulus Oraval oma praeguse koha saavutamiseks vaid kaks etappi.

Kui võtta aluseks kogemus tehnikaspordis, kerkivad aga esile Raul Orav (VW Golf autoringrajasõidu sarja Golf II klassi hõbemedalist, 2001), endine rallikrossi-, kardi- ja rallisõitja Ahti Sei (VW Golf autoringrajasõidu sarja Golf II klassi pronks, 1998) ning Ruve Veski (BMW 325 Cup autoringrajasõidu sarja meister (2010 ja 2008) ja hõbemedalist (2009) ning rallikrossi Olerex Eesti MV sarja Touringcar klassi pronks (2014), kus kogus ka kaks etapivõitu). Kindlasti ei ole see nimistu lõplik – näiteks nii Gregor Jeets kui ka Kenneth Pohl on kogunud arvestatavat kogemust kardispordis.

Kui kõik kolm lähenemist kokku lüüa, näeme, et kõige sagedamini esinevad siin nimed Raul Orav, kel tehnikaspordis pikk kogemus ja FCC sarjas ka ühe etapi kohta keskmiselt kõige rohkem punkte kogutud ning Kenneth Pohl, kes edastas Kulbilohus vaid paar päeva tagasi oma konkurente rohkem kui sekundiga. Õnneks ei pea me aga lõpliku tõde enam kaua ootama. Tegemist saab olema väga lennukate sõitudega, kus näeme raevukat kohavõitlust. Kiirused on suured ja masinad on hästi tasakaalustatud, mis võimaldavad neil teha ülimalt julgeid manöövreid.

Mis on Xtremekart?

Xtremekart on üheistmeline tagaveoline sõiduk, millel on mehaaniline käigukast ja maksimaalselt 750cc mootor. Xtremekart sillad peavad olema üksteisest sõltumatud ning tagasild peab olema liigutatav osade kaupa, st kumbki hoob peab liikuma teisest sõltumatult. Xtremekarti mass ilma juhita peab olema minimaalselt 320 kg (võrdluseks – Supercar auto mass koos juhiga peab olema minimaalselt 1300 kg).

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2017 etapid:

I etapp – 6. mai – Kulbilohu, Tartumaa
II etapp – 3. juuni – Laitse, Harjumaa
III etapp – 17. juuni – Vasalemma, Harjumaa
IV etapp – 8. juuli – Misso, Võrumaa
V etapp – 5. august – Kehala, Lääne-Virumaa
VI etapp – 12. august – Vasalemma, Harjumaa
VII etapp – 9. september – Kulbilohu, Tartumaa

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossisi 2017, Kenneth Pohl treeningpäeval Kulbilohus.

Kõik parandused ja täiendused palume saata e-aadressil meedia [ät] rallikross.ee

Loe edasi

Rallikrossisõitjate treeningpäev Kulbilohus

Sel laupäeval, 15. aprillil toimub Elva lähistel Kulbilohu rajal rallikrossisõitjate treeningpäev.

9.30 Avatakse skretariaat
10.00 – 14.00 Tehniline ülevaatus
11.00 Osalejate koosolek

Lisainfo osalejatele.

Loe edasi

Eesti meistrivõistluste oodatav stardinimekiri 2017

Juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal avastardi saav 7-etapiline Olerex Eesti meistrivõistluste sari toob fännide ette Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval hooajal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Kuigi tehnikaspordis on teada tõde, et lõplik stardinimekiri selgub alati võistlustel kohapeal, rivistame sel korral üles piloodid, kes on oma osaluse kinnitanud ja kelle mõõduvõttudele saame raja ääres valjuhäälset kaasa elada.

Käesoleval aastal võetakse mõõtu viies võistlusklassis – Supercar, Touringcar, Super1600, Junior1600 ja esmakordselt on lisandunud rallikrossi sarjaga ka Xtremekart.

SUPERCAR

1. Karjus, Priit (Eesti)
2. Roomets, Raini (Eesti)
3. Õun, Andri (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

4. Arula, Ainar (Eesti)
5. Baumanis, Janis (Läti)
6. Jõffert, Ameriico (Eesti)
7. Laur, Andrus (Eesti)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Andri Õun; 2. Priit Karjus; 3. Oliver Oberg
2015: 1. Janis Baumanis; 2. Ricardo Bortkevits; 3. Andri Õun
2014: 1. Ranno Bundsen; 2. Andri Õun; 3. Mart Tikkerbär

Eelmistel aastatel poodiumile sõitnud Andri Õuna tänavuse hooaja peaeesmärgiks on FIA Euroopa meistrivõistluste sarjas punktikohale jõudmine. Möödunud aasta Eesti ja Põhja-Euroopa meister soovib aga endale kindlustada ka tänavust Eesti meistritiitlit. Medalikohtade jagamises osaleb kindlasti ka Priit Karjus, kes möödunud aastal tõusis poodiumile seitsmest etapist neljal. Aga ei Õunal ega Karjusel maksa veel liialt varakult endale meelepäraseid medaleid välja valima hakata, sest rallikrossisarjaga on liitunud ka Õuna võistkonnakaaslane Raini Roomets. Roomets on rallikrossis küll värske veri, ent omab väga kõrgel tasemel motokrossi kogemust (Quadracer klass).

Valjuhäälne küsimus fännidelt – kas starti jõuab ka Janis Baumanis? 2015. aasta Supercar klassi Eesti meister ja sama aasta Super1600 klassi FIA Euroopa meister on andnud teada, et kaalub tõsiselt Eesti sarjas sõitmist, kuid reaalne osalus sõltub siiski FIA MM-sarja kalendrist ja tulemustest, kus Läti piloot asetseb aprillikuu alguses Barcelonas toimunud avaetapi järel 15. kohal.

TOURINGCAR

1. Azarov, Jüri (Eesti)
2. Hintser, Alo (Eesti)
3. Karu, Andrus (Eesti)
4. Karu, Stein (Eesti)
5. Lellep, Rain (Eesti)
6. Mänd, Martti (Eesti)
7. Mättik, Marko (Eesti)
8. Notton, Raido (Eesti)
9. Reinaas, Tiit (Eesti)
10. Samsonas, Kajus (Leedu)
11. Soomets, Margo (Eesti)
12. Sündema, Siim (Eesti)
13. Teppan, Marten (Eesti)
14. Vaht, Kalmer (Eesti)
15. Valdmaa, Einar (Eesti)
16. Viilas, Simo (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

17. Pukk, Rommi (Eesti)
18. Rappu, Rauno (Eesti)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Kalmer Vaht; 2. Siim Sündema; 3. Margo Soomets
2015: 1. Rommi Pukk; 2. Kalmer Vaht; 3. Margo Soomets
2014: 1. Kalmer Vaht; 2. Margo Soomets; 3. Ruve Veski

Eesti rallikrossi populaarseimas võistlusklassis saame näha, kas mitmekordne Eesti meister Kalmer Vaht suudab ka käesoleval hooajal kaitsta meistritiitlit, mida ihalevad endale Siim Sündema ja Margo Soomets, kelle seniseks laeks on jäänud hõbedase läikega medalid. Lisaks jõukatsumistele Eesti krossiradadel, on Sündema andnud teada ka soovist osaleda vähemalt ühel FIA Euroopa meistrivõistluste etapil Touringcar klassis.

Võimalus tugev potentsiaalne esikolmik laiali lammutada on aga nii Azarovil kui ka Teppanil ja Viilasel, kes kõik möödunud hooajal etapiti poodiumikohti välja võitlesid. Kui mehed suudavad sel hooajal stabiilsemalt sõita, on ärevust küllaga. Samuti on selles rivistuses kogemustega nimesid, kes küll mõnda aega rallikrossiradadelt eemal olnud, ent tehnika joonele saades tõmbavad nad praeguse esikolmiku pilgud kindlasti ka sagedamini tahavaatepeeglisse.

SUPER1600

1. Bogdanov, Gleb (Eesti)
2. Burlutski, Vladimir (Vene)
3. Kask, Arvo (Eesti)
4. Krychevsky, Andrei (Vene)
5. Ligur, Janno (Eesti)
6. Lind, Erki (Eesti)
7. Oras, Sven (Eesti)
8. Orr, Georg (Eesti)
9. Peek, Tõnu (Eesti)
10. Saluri, Siim (Eesti)
11. Varul, Mihkel (Eesti)
12. Õis, Janno (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

13. Kurg, Andre (Eesti)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Janno Ligur; 2. Siim Saluri; 3. Mihkel Varul
2015: 1. Arvo Kask; 2. Andre Kurg; 3. Siim Saluri
2014: 1. Andre Kurg; 2. Priit Rebane; 3. Janno Ligur

Valitseva Eesti meistri Janno Liguri tänavuse hooaja peaeesmärgiks on FIA Euroopa meistrivõistluste sarjas Super1600 klassis edu saavutamine. Siiski on lootust näha eesmärgile orienteeritud krossimeest ka Eesti meistrivõistluste sarjas, et kinnitada oma liidripositsiooni Eestis kahe järjestikuse meistritiitliga. Seni vaid hõbedat ja pronksi käes hoidnud Siim Saluri võtab aga Super1600 klassis kindlalt ette mõlemad sarjad – nii Eesti meistrivõistlused, kus eesmärgiks on võtta Ligurilt tiitel, kui ka FIA Euroopa meistrivõistlused.

Möödunud hooajal Super1600 klassi liikunud 2014. ja 2015. aasta Junior1600 klassi Eesti meister Mihkel Varul andis kogu hooaja vältel kõvasti gaasi ja võttis kokkuvõttes kahe kogenud sõitja järel kolmanda koha. Kas Varul on vahepeal sammu edasi astunud ja valmis võtma mõõtu kahe rahvusvahelise sõitjaga, või segab kaarte hoopis kahekordne Eesti täiskasvanute meister Arvo Kask, kes plaanib tänavu osaleda ka Super1600 klassis FIA Euroopa meistrivõistluste valitud etappidel, näeme juba krossirajal. Uue tulijana Super1600 klassis on rajal ka möödunud hooaja Junior1600 klassi hõbemedalisti Georg Orr.

JUNIOR1600

1. Belakovs, Ingus (Läti)
2. Juga, Martin (Eesti)
3. Muru, Marko Andreas (Eesti)

Soov osaleda, aga kinnitanud ei ole:

1. Trogen, Sami-Matti (Soome)

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:

2016: 1. Sami-Matti Trogen; 2. Georg Orr; 3. Ingus Belakovs
2015: 1. Mihkel Varul; 2. Georg Orr; 3. Robert Reinsalu
2014: 1. Mihkel Varul; 2. Robert Reinsalu; 3. Keiro Orgus

Kuna valitseva meistri soomlase Sami-Matti Trogeni osalemine käesoleval hooajal pole veel lõpuni kindel ning hõbemedalist Georg Orr on liikunud Super1600 klassi, on viimast aastat Junior1600 klassis sõitva lätlase Ingus Belakovsi jaoks kõik uksed valla. Kiiret sõitu näindanud Marko Andreas Muru, kes möödunud hooajal oli Belakovsi järel neljandal kohal, näeb seda aga samuti enda võimalusena. Mõlemad noormehed on tulnud rallikrossi sõitma eelneva tehnikaspordi kogemusega – Muru on sõitnud karti ja Belakovs krosskarti. Mida suudab kardispordis rohkelt poodiumikohti võtnud Martin Juga rallikrossi piloodina, näeme juba 6. mail Elvas Klubilohus.

XTREMEKART

Kuna esmakordselt rallikrossi sarjaga liitunud Xtremekart klassi eelregistreerumine veel avatud ei ole, siis ühtegi nime me siin veel välja ei hõika.

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2017 etapid:

I etapp – 6. mai – Kulbilohu, Tartumaa
II etapp – 3. juuni – Laitse, Harjumaa
III etapp – 17. juuni – Vasalemma, Harjumaa
IV etapp – 8. juuli – Misso, Võrumaa
V etapp – 5. august – Kehala, Lääne-Virumaa
VI etapp – 12. august – Vasalemma, Harjumaa
VII etapp – 9. september – Kulbilohu, Tartumaa

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016, hooaja finaaletapp Kulbilohus.

Kõik parandused ja täiendused palume saata e-aadressil meedia [ät] rallikross.ee

Loe edasi

VIDEOD: Kulbilohu etapi kõrghetkede ning finaalide videod

Allpool on nähtavad Olerex EMV rallikrossis 2016. aasta hooaja viimase etapi finaalide videod klasside kaupa.

Videod: Mark Szerenyi/Rallycross.HU

Kõrghetked

SuperCar finaal

Super1600 finaal

TouringCar finaal

Loe edasi

GALERII: Olerex EMV rallikrossis 2016 – Kulbilohu

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016. aasta hooaja viimane ehk seitsmes etapp sõideti Elva lähedal, Kulbilohu rallikrossirajal.

Fotod: Marko Leesi

Loe edasi

Kulbilohus toimunud etapil selgusid Eesti rallikrossisarja meistrid

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016 viimane ehk seitsmes etapp sõideti Elva lähedal, Kulbilohu krossirajal. Seekord tehti Kulbilohus taas autospordiajalugu –   Janno Ligur oli end valmis seadnud sõitmiseks kahe võistlusautoga kahes klassis: klassides SuperCar ning Super1600.

Kui klassis Super1600 oli Janno Ligur endale meistritiitli juba enne viimast etappi kindlustanud, siis teistes võistlusklassides selgusid meistrid alles Kulbilohu etapi järel.

Janno Ligur näitas SuperCar klassis kohe eelsõitudest head minekut ja võitis kõik kolm eelsõitu.  Finaalis  esireast  startinud Ligur aga ei saanud stardist hästi minema, jäi tagaajajarolli ja pidi sel korral SuperCar klassis  leppima viienda kohaga.  Ligur tunnistas pärast võidusõitu, et stardis tehtud apsu taga oli puhtalt enda eksimus: „Unustasin stardisüsteemi lihtsalt sisse lülitada,“ sõnas Ligur.

Finaalis tegi hea stardi Andri Õun (Ford Fiesta), kes esimesest kurvist alates läks sõitu juhtima. Kulbilohu etapivõidu võttis Andri Õun, teiseks tuli ralliradadelt sel päeval rallikrossiauto rooli istunud Margus Murakas (Mitsubishi Lancer Evo) ning kolmandaks Soome rallikrossilegend, neljakordne Euroopa meister, pea 60-aastaseks saav  Matti Alamäki (Ford Fiesta).

Margus Murakas  jäi Kulbilohus veedetud päevaga rahule ja tunnistas, et iga sõiduvooruga hakkas sõit rohkem  klappima. Finaalis viis Muraka poodiumile perfektne jokkeritaktika ja puhas vigadeta sõit.

SuperCar klassi 2016. aasta esikolmik:
1. Andri Õun
2. Priit Karjus
3. Oliver Oberg

Kuigi Ligur ei jõudnud nelikveoliste klassis  poodiumile, võis  ta päevaga rahul olla. Super1600 klassis võit ja kogu päeva sai  kätt harjutada autoga, millega Eesti rallikrossifännid loodavad teda juba oktoobri alguses rallikrossi MMil Riias Bikerniki rallikrossirajal sõitmas näha.

Super1600 võistles Ligur oma Škoda Fabia asemele Reinsalu Sport autoga Ford Ka, millega tundus koostöö samuti igati klappivat. Pärast kolme eelsõiduvõitu asus Ligur võistlema esimeses poolfinaalis, kus tuli vastu võtta teine koht. Finaalis aga tuli see, mida ta on teinud kõik etapid ehk siis taas võit. Seitse etappi – seitse võitu. Super1600 klassi teine koht läks Mihkel Varulile (Peugeot 206) ning kolmas Arvo Kasele (VW Golf).

Super1600 klassi 2016. aasta esikolmik:
1. Janno Ligur
2. Siim Saluri
3. Mihkel Varul

Junior1600 klassis võidutses soomlane Sami-Matti Trogen (SET Promotion, Renault Twingo). Georg Orr tuli rajale oma Peugeot 206 asemel Reinsalu Sport võistlusautoga Ford Ka.  Orrile sel korral noorteklaasi teine koht ning kolmanda  pälvis lätlane Ingus Belakovs (Peugeot 206).

Junior1600 klassi 2016. aasta esikolmik:
1. Sami-Matti Trogen (FIN)
2. Georg Orr (EST)
3. Ingus Belakovs (LAT)

Klassis TouringCar oli punktitabelis enne viimast otsustavat etappi kõik punktivahed  nii minimaalsed, et meistrimedalit ei julgenud ka parimad ennustajad veel kellelegi kaela riputada.  Margo Soomets oli Kulbilohu etapile tulnud sõitma taas uue võistlusautoga, milleks oli Lada 2105.  Seekord aga sõiduõnn  Soometsa ei soosinud. Tema auto kaotas poolfinaalis tagaratta ja Soomets võimaluse Eesti meitritiitlile.  Kalmer Vaht (Lada 2101) rõõmustas aga kodupublikut, võites kolm eelsõitu,  poolfinaali ning finaaliski ületas ta finišijoone esimesena.  Kulbilohu etapil teise koha võttis Siim Sündema (BMW 318) ning kolmanda Simo Viilas (BMW 320).

TouringCar klassi 2016. aasta esikolmik:
1. Kalmer Vaht
2. Siim Sündema
3. Margo Soomets

Loe edasi

2016. aasta hooaja lõpetab etapp Kulbilohus

Sel laupäeval, 10.septembril leiab aset Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016. aasta hooaja viimane ehk seitsmes etapp, mis sõidetakse Kulbilohu krossirajal. Eelregistreerunute nimekirjas on kokku 36 võistlejat.

Võistlejaid on nii Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt kui Soomest. Osalejaid klassis SuperCar on 7, klassis Super1600/Junior1600 kokku 16, kellest 5 on noored ning klassis TouringCar 13 võistlejat.

Eelregistreerunute nimekirja saab vaadata SIIT.

Kui klassis Super1600 on Janno Ligur juba 2016. aasta tiitli kindlustanud, siis teistes võistlusklassides selguvad meistrid alles peale viimast etappi.

SuperCar klassis astuvad võistlustulle Reinsalu Sport tiimi poolt ette valmistatud autodega Janno Ligur ning Matti Alamäki. Veel on rajale tulemas Margus Murakas, kes võistleb autoga Mitsubishi Lancer Evo 6.

Matti Alamäki on 80-ndatel võitnud mitmeid Euroopa meistrivõistluste tiitleid, võisteldes näiteks Lancia Delta S4-ga ning Porsche 935-ga (loe lähemalt SIIT). Lisaks on Alamäki noore sportlase Sami-Matti Trogeni mentor.

Matti Alamäki

Matti Alamäki

Tulemusi saab jälgida võistluspäeval lehel mylaps.ee.

AJAKAVA:
Laupäev, 10.september
08.15-09.45 Vabatreening
09.00-09.05 I eelsõidu stardijärjekorra loosimine
09.50-10.00 Võistlejate koosolek
10.15.-11.15 I eelsõit
11.30-12.30 II eelsõit
12.30-12.50 Autogrammide jagamine boksialas
13.00-14.00 III eelsõit
14.00-… Poolfinaalide stardijärjekord: TouringCar, Super1600, SuperCar
Finaalid Stardijärjekord: TouringCar, Super1600, SuperCar
Autasustamine

I etapi video Kulbilohust

Lisaks toimub piletite ostnute vahel loosimine.

Tule laupäeval vaatama, sest rallikross on äge!

programm-kulbilohu-7-etapp-page-001 programm-kulbilohu-7-etapp-page-002

Loe edasi

Kulbilohus läheb loosi murutraktor

Loe edasi

VIDEO: Kõrghetked Kulbilohust

Video: Mark Szerenyi/Rallycross.HU

Loe edasi

Kulbilohu I etapi videod

SuperCar finaal:

Super1600 finaal:

TouringCar finaal:

Videod: Mark Szerenyi/Rallycross.HU

Loe edasi

Olerex EMV rallikrossis 2016: Kulbilohu

Fotod rallikrossi 2016.aasta I etapist.
Autor: Piret Jaani

(more…)

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid