Eesti rallikrossi persoon – SIIM SALURI: „Auto nägi isegi põhja alt väga kena välja.“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Hooaja eelviimase etapi ehk “poolfinaali” eel anname sõna kõige uhkema masinapargiga sõitjale Eestis, kes pole läbinud võistlustel mitte ühtegi meetrit, pidamata silmas oma kõige suuremat eesmärki – jõuda välja Euroopa tippu. Siim Saluri on mees, kes seisab küll kahe jalaga maapeal, kuid unistab suurelt ning on valmis oma eesmärkideni jõudmiseks ka igal sammul panustama.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Rallikrossifännid on saanud sinu tegemistel silma peal hoida alates 2012. aastast, kui liitusid rallikrossi Eesti meistrivõistluste sarjaga. Kus ja millega sõitsid enne 2012. aastat ning kuidas üldse tehnikaspordini jõudsid?

Esimest korda istusin autorooli vist 9-10-aastaselt, isa süles. Esimese võistlusstardi tegin 14-aastaselt Žiguli 01 roolis noorterallil „Koolisügis“. Isa (Rein Saluri) istus kõrval ja luges kaarti 🙂 Aga rallikross on mind alati huvitanud ja tegin sellega algust juba noorena. Tol ajal jäid asjad siiski rahaliste vahendite taha ning nii sattusidki valikusse erinevad rahvaspordialad – sõitsin rahvarallisid, sprinte ja jääradasid, mis olid minu lemmikud. Sõiduvahenditeks olid erinevad esiveolised autod. Mida rohkem sõitsin, seda rohkem sai ka fintantsi alla pandud ning ühel hetkel hakkasimegi mõtlema uuesti rallikrossi peale. 2011. aastal alustasime Reinsalu Spordiga Peugeot 206 ehitust ning võtsime sihiks Eesti meistrivõistluste sarja Super1600 võistlusklassi.

Sinu tollane esimene auto Peugeot 206, millega täna sõidab Mihkel Varul, läks konkurentide sõnutsi päris korralikult edasi. Kuid juba järgmisel hooajal olid stardis masinaga, millega sõidad Eesti sarja tänaseni – Citroen C2. Millest sedavõrd kiire masinavahetus?

Peugeot’i ehitasime kohe algselt nii, et sellega saaks Euroopa meistrivõistlustel osaleda, mis sai samuti kohe alguses eesmärgiks seatud. Eesti meistrivõistluste sarja plaanisime hüppelauaks – ajasime siin hoo üles ja sihtisime punktiarvestuses võimalikult kõrget kohta. Peagi jõudsime aga arusaamisele, et Euroopa meistritõvitlustel osalemine nõuab konkreetsemat lähenemist ja paremat süsteemi. Osa sellest plaanist nägi ette ka uue auto soetamist, milleks valisimegi Citroen C2 masina. Tegemist oli ralli maailmameistrivõistluste Junior WRC klassi autoga, mille soetasime Slovakkiast Martin Prokopi lähikondlaste käest. Ma ei tea, et see auto oleks sõitnud MMil, aga kindlasti oli sellega sõidetud kohalikke asfaldisprinte ja –rallisid.

Edasi läks kaks aastat aega, misjärel oli Siim Saluril taas üks uus auto juures – Renault Twingo, mille soetasid vaid välisvõistluste tarbeks.

Peale esimest täispikka hooaega, kui olime kõik üheksa EM-etappi Citroeniga sõitnud, saime taaskord aru, et konkurents on tugev ning meie võimaluste suurendamiseks vajame midagi head ja kindlat, millel oleks mitmeks aastaks kõik võimalused tagatud. Jätsime igasugused vaheetapid ära jätta ja otsustasime hoobilt päris suure tüki hammustada, mis ei olnud kohe kindlasti kerge. Nii, nagu on praegu, oli ka tol ajal üks parimaid meeskondi Set Promotion koos Kalle ja Jussi Pinomäkiga. Nad on olnud alati Euroopa meistrivõistlustel tippkonkurentsis ja seega sai valitud koostöö just nendega. Tellisime tuttuue auto – kere ja kõik, mitte ühtegi vana juppi. Renault’i suutlikkuses pole ma kunagi kahelnud ja usun, et auto on siiani üks parimaid.

Auto hooldamisel ja uuendamisel teen Set Promotioniga koostööd tänaseni. Auto käib nii hooaegade vahel kui mõnikord ka hooajasiseste pikemate pauside ajal nende juures timmimisel ja uuendamisel. Eestis hooldab masinat aga Team Brandex, kes teeb samuti ka võistlustevahelisi hooldusi. Samad mehed käivad juba algusest peale koos minu ja Renault’iga ka võidusõitudel kaasas.

Selline masinapark võis vist ajada konkurendid kadedaks küll? 🙂

Ma ei oska öelda kui palju see Eestis midagi mõjutab, sest siin ma Renault’iga veel sõitnud ei ole. Euroopas aga vaevalt kellelgi millelegi säärasele aega mõelda on – kõik tegelevad millimeetrite timmimise ja tuhandike maha lihvimisega.

Oled mõne nendest kolmest masinast korralikumalt katusele ka keeranud?

Kõik kolm olen korra katusele keeranud 🙂

Peugeot läks 2012. aastal Piirojal toimunud etapi finaalis – olin juhtimas ning panin nii raju hooga tagumisse laugesse kurvi sisse, et sealt enam välja ei tulnudki. Hakkasin vist natuke lõikama, panin ninaga kummivalli ja edasi juba katusele.

Citroen läks 2013. aastal Saksamaal esimeses kurvis, kohe esimeses eelsõidus. Seal oli mingit sigimist-sagimist ja lõikasin liialt palju sisse ning katusel ma olingi. Selle lennu algusest on pilt ka olemas – auto nägi isegi põhja alt ikka väga kena, võib isegi öelda, et ideaalne välja 🙂

Renault’i keerasin katusele 2015. aastal Prantsusmaal, kus kaldusin paar kurvi enne finišit ideaaltrajektoorist kõrvale. Taguots läks kruusa peale, mispeale keeras masin kohe teistpidi külje ette. Lendasin sealt edasi liivaosale, kus viskas kiirelt üle katuse.

Nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal sain auto ilusti korda ja võistlus läks edasi.

Milline on su parim tulemus senise 5 aasta jooksul nii Eestis kui välisvõistlustel?

Eestis mõned võidud on, aga ühtegi neist esile ei oskakski tuua. EMil kindlasti möödunud aasta etapp Rootsis, kus pääsesin finaali.

Aga jättes kõrvale kohad ja tulemuse võistluste lõpuprotokollis, siis millist sõitu või hetke mõne sõidu jooksul näed oma suurima võiduna?

Hea küsimus. Suurimad võidud on ikka need, mis lähevad kirja ka protokolli, aga üks võidurõõmu tekitanud moment tuleb meelde 2015. aastast Saksamaalt. Olin kolme eelsõidu kokkuvõttes üsna poolfinaali piiripeal ning oli selge, et neljas eelsõit saab otsustavaks. Neljandas eelsõidus edestasin minule järgnenud Janis Baumanist 0,002 sekundiga. Sain temast selle tulemusena ühe punkti rohkem ja see üks punkt tõstis mind ka viimase mehena poolfinaali.

Poolfinaalis tekkis muidugi kohe esimese kurvis intsident ja sinna ma ka jäin, seega suures plaanis sellest võidust väga abi ei olnud 🙂

Millist hetke meenutad aga kõige mustemates toonides?

Kohe esimesel Võrumaa etapil Missos läks uue Peugeot’i mootor katki. Seal oli mingi segane olukord ja omajagu kokkupõrkeid ka, mille tulemusena purunes radikas. Kõik see viis lõpuks omakorda mootori järeleandmiseni välja. Järgmisel Hipodroomi etapil osalemine jäi ära ning selle asemel tuli ette võtta uue mootori ehitus.

Oled sel hooajal näidanud Euroopa meistrivõistluste iga aastaga tohutult kasvavas konkurentsis häid aegu, võttes kõikidel etappidel eelsõitudes kohti esikümnes ning pääsedes hooaja avaetapil ka poolfinaali. Edenemine finaali jäi tol korral vaid ühe koha ja ca 2,5 sekundi kaugusele. Millise hinnangu annad seni sõidetud kolmele välisetapile?

Portugalis oli väga kindel siht võidelda end välja poolfinaali. Olin kolme eelsõidu järel eesmärgile päris lähedal, aga neljandas sõidus oli vaja poolfinaalikoha saavutamiseks ikkagi riskida. Tegin selle ära. Poolfinaalis tuli samuti hea sõit, aga finaali pääsemiseks sellest kahjuks ei piisanud. Samas midagi kriitilist selles võistluses ei olnud.

Belgias rikkus kogu asja ära ära teise eelsõidu esimese kurvi intsident, kus põrkasin võistlusolukorras kokku kõigepealt ühe konkurendiga, pärast mida sain kohe teiselt veel paugu otsa. Teha polnud midagi. Nelja eelsõidu peale piisavalt punkte kokku ei tulnud ning jäin esimesena poolfinaalist välja.

Rootsis oli sõidu poolest kõik väga hea. Kahjuks lõpetas üks andur viimase eelsõidu eel koostöö ja seda polnud võimalik alles jäänud mõne minuti jooksul enam tuvastada. Etapi kokkuvõttes sain tulemuseks null punkti ja vot see oli küll masendav.

Auto on sul korralik ning kõrvalt vaadates tundub ka nii testimist kui ka treeningut olevat piisavalt. Mis sind veel tipust lahutab – kas tuleb lihtsalt n-ö oma aeg ära oodata?

Ma usun, et midagi väga keerulist mind esikuuikust ei lahutagi. Võistlustel on tihtipeale sajandike mäng – otsest lahendust, kuidas selle käigus veel natuke aega võita, pole võimalik ette ära teha. See kõik peab tulema käigult.

Mis teistimisse puutub, siis tavaliselt teeb Set Promotion kõik testimised hooaja alguses, kus saab üle pika aja jälle käe soojaks. Kõik muutused ja uuendused viiakse läbi just testides, kus saab uue olukorraga ka kohaneda. Selle hooaja alguses läbisin näiteks kahe päeva jooksul 180 testikilomeetrit ning Set tegi omalt poolt veel ülejäänud 3 päeva jooksul ca 300 km lisaks. Lisaks on võimalus osaleda testimistel veel hooaja keskel, kui sõitude vahel natuke pikemad pausid. Endal tuleb testimisi selle hooaja jooksul praeguseks vähemalt 250 km ning midagi koguneb veel arvatavasti juurde ka.

Kui nüüd autoroolist natuke kaugemale minna, siis proovin ennast ikka alati vormis hoida – üldfüüsiline treening on suuremal või väiksemal määral loomulik osa võistlusettevalmistusest. Vahetevahel satun ka hobikardiga sõitma. Endal on ka tegelikult kart olemas, aga sellega pole küll enam ammu sõitnud. Väike unistus on, et oleks meil ilusad talved, siis tahaks oma autoga rohkem jäärajal ka käia. Seda pole nüüd enam ka mitu aastat teha saanud.

Kui suur meeskond sinu tegemisi toetab?

Mul on neli põhimeest, kes tegutsevad kahe auto peale kokku. Aga neid, kes on mu autoga üldse vähemal või rohkemal määral seotud, on kindlasti üle kahekümne. Siia alla lähevad siis ka kõik varuosade tellimused, erilahendused, Set Promotioni inimesed ja teised.

Millised rajad kuuluvad sinu lemmikute hulka?

Eestis meeldib võibolla just Laitse. Samas nõuab Elva rada alati suurt pingutust, et ringiaega vähemaks lihvida, mis teeb Kulbilohu sõidud päris huvitavaks. Kehala uus rada on ka viimasepeal äge. Arvan, et seal tulevad edaspidi vägevad võidusõidud.

Euroopas kuuluvad kolme lemmiku hulka Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa: Höljese rada Rootsis meeldib sõitjatest enamikule, Saksamaa Buxtehude’is on huvitav esimene kurv, kus on võimalik võita või kaotada ja Loheac’i rada Prantsusmaal on superkiire ning väga asfaldirohke.

On Sul maailma esisõitjatest ka mõni lemmik, kelle sõite suurema huviga jälgid?

Minu lemmikuks on Mattias Ekström, kes sõidab kahte tüüpi võidusõitu erinevate autodega ja on mõlemas sarjas samaaegselt maailma tipus. Super1600 klassis otsest lemmikut ei ole, kuid mulle meeldib kogu esikümme. See, kui tõsiselt nad võistlustesse suhtuvad, on muljetavaldav.

Eestis kedagi nimeliselt välja tuua ei oska, aga Touringcar klassi sõite on väga põnev jälgida. Kogu tagaveoliste võistlusklass on kõvasti arenenud ja tõusuteel.

Millises seisus on sinu hinnangul Eesti rallikross ja mis oleks järgmised sammud, mida teha, et rallikrossi populaarsust veelgi suurendada?

Eks nii kiita kui ka vinguda saab alati. Otseselt midagi muuta või paremaks teha on raske, sest kõigepealt peavad võistlejad sellega kaasa tulema. Pole mõtet luua süsteemi, kus mingis küsimuses on pooldajaid ainult käputäis sõitjatest. Samas ei tohiks ka istuma ja lootma jääda, et miski läheb iseenesest paremaks. Hetkel on ikka ideaaliks sarnaneda Euroopa meistrivõistlustega. Ja kui meil oleks veel rohkem sõitjaid, siis võiksid võistlused toimuda tulevikus juba kahel päeval. Meie rallikrossi moto võikski olla, et kes siin sõidab, saab harjutada tulevikus Euroopas võistlemiseks. Ja need sõitjad ei pea olema ainult Eestist, vaid võiksid olla just Euroopast või isegi muust maailmajaost.

Foto: Siim Saluri ja tema kannul Mihkel Varul, Saluri esimese autoga (foto: Marko Leesi)

Loe edasi

Ligur rallikrossi EMi kolmandal etapil taas poodiumil

Täna Rootsis Höljese rajal lõppenud rallikrossi FIA Euroopa meistrivõistluste EM-etapil tõusis Eesti piloot Janno Ligur klassis Super1600 taas poodiumile, sõites välja kolmanda koha. Tegemist on juba teise järjestikuse EM-etapiga, kus Ligur murrab tugevas konkurentsis kolme parima sekka.

Ligur alustas võistlust päris raskelt positsioonilt, kui esimeses eelsõidus lõhkenud piduritoru ta katkestama sundis. Edasi läks aga kõik tõusvas joones ja kulmineerus neljandas eelsõidus välja sõidetud kiireima ajaga. Sellega tõusis ta üldkokkuvõttes 5. kohale ja tagatud oli pääs poolfinaali, 12 parema sekka. Oma poolfinaali teisena lõpetades oli tagatud ka pääs finaali, kuue parema sekka. Finaalis väga kindlat sõitu tehes tuli alla vanduda vaid naaberriigi esindajale Artis Baumanisele ja valitsevale Euroopa meistrile Krisztian Szabole.

Janno Ligur: „Ülisuur pingelangus ja õnnetunne. Jälle sai end kõigepealt väga raskesse seisu pandud, kui esimeses eelsõidus lõhkes piduritoru, ja siis sealt veelgi edukamalt välja ronitud. Tasuks järjekordne poodium ning ei oskagi midagi paremat tahta.“

„Finaalis sujus kõik suurepäraselt, tegin väga kiire jokkerringi. Kolme eelsõidu liider Shigaboutdinov oli mul päris tihedalt kannul ning kui ta välja sõitis, läks minu ülesanne mõnevõrra lihtsamaks. Tuleb tunnistada, et kahe suure tiimi vastu, mida minust eespool lõpetanud Baumanis ja Szabo esindavad, on päris raske saada. Samas on Prantsusmaa etapini nüüd natuke rohkem aega ning saab auto juures vajalikke muudatusi teha. Alla ei anna ja usun, et heal päeval suudan ka need kaks maha võtta,“ lisab Ligur.

Liguriga samas, Super1600 klassis startisid ka Siim Saluri ning oma esimesel EM-etapil osalev Arvo Kask. Saluri liikus läbi kolme eelsõidu kindla sihiga poolfinaali suunas, kuid vahetult enne neljandat eelsõitu autot tabanud elektrisüsteemi rike jättis ta viimasest eelsõidust kõrvale. 11. positsionile välja võidelnud Saluri jaoks oli võistlus sellega lõppenud ning tulemuseks 21. koht. Debütant Kask alustas esimeste eelsõitudega võrdlemisi rahulikult, kuid juba neljandas eelsõiduvoorus tegi tulemuseks 17. aja, mis näitas väga head potentsiaali. Kokkuvõttes läks Kasele kirja 22. koht.

Siim Saluri: „Stardikoridoris ei läinud auto lihtsalt käima, elektroonika vedas alt. Meie jaoks suur üllatus, varem ei ole see masin mind kordagi alt vedanud. Tiimi insener ei osanud ka kohe midagi täpsemat öelda, vea põhjuse avastasime alles hiljem. Kui see suurt pettumust tekitanud vahejuhtum välja arvata ning kõrvale jätta ka asjaolu, et ühes sõidus sain valestardi eest kaks jokkerringi, oli see minu jaoks väga hea etapp ja koht poolfinaalis oli käeulatuses.“

Neljaveoliste masinate arvestuses Euro RX (Supercar) klassis startinud Andri Õun näitas neljandas eelsõidus välja võideldud 19. ajaga, et möödunud etapil Norras ühes eelsõidus saavutatud 16. aeg ei olnud vaid ühekordne sähvatus ning tehtud töö hakkab tasapisi vilja kandma.

Andri Õun: „Tegime selle hooaja alguses meeskonnas mõned põhimõttelised muudatused ja tundub, et asjad on ilusti liikuma saanud ning kõigil motivatsiooni tõusujoones liikuma pannud. Ise kasutasin kolme võistluspäeva suuresti meie auto jaoks paremini sobivate uute sõiduvõtete õppimiseks ning kinnistamiseks. Neljanda eelsõidu 19. aeg kuival asfaldil, mis ei ole kindlasti minu tugevaim külg, näitab, et töö kandis vilja.“

Super1600 klassis võitis etapi Artis Baumanis (Läti), teiseks tuli Krisztian Szabo (Ungari) ning kolmandaks sõitis end Janno Ligur (Eesti).
Euro RX (Supercar) klassis võitis etapi Anton Marklund (Rootsi), teiseks tuli Peter Hedström (Rootsi) ning kolmandaks sõitis end Rene Muennich (Saksamaa).

FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur teise etapi järel Super1600 klassis 47 punktiga 7. kohal, Saluri 14 punktiga 14. kohal ja Kask 27. kohal. Esikolmiku moodustavad, Artis Baumanis (73 punkti), Jussi-Petteri Leppihalme (64) ja Kasparas Navickas (62 punkti). Andri Õun on Euro RX klassis kolme etapi järel 31. kohal. Esikolmiku moodustavad Anton Marklund (56 punkti), Robin Larsson (44 punkti) ja Tamas-Pal Kiss (40 punkti).

Järgmisena saab kõiki nelja Eesti sõitjat näha juba järgmisel nädalavahetusel Missos Võrumaal toimuval Olerex Eesti meistrivõistluste etapil.

Super1600 klassis Škoda Fabia roolis sõitev Janno Ligur on 2016. aasta Eesti meister ja FIA Euroopa meistrivõistluste 8. koht. Ligur Racing meeskonda esindav piloot võtab ka käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etappi) kui ka Olerex Eesti meistrivõistluste sarjast (7 etappi).

Samas klassis Renault Twingoga rajal olev Siim Saluri on 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe ja FIA Euroopa meistrivõistluste 14. koht. RS Racing Team meeskonda esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest.

Samuti Super1600 klassis sõitev, Euroopa meistrivõistlustel Reinsalu Sporti esindav Arvo Kask (Ford Ka) on kahekordne Eesti meister (2015 ja 2013). FIA Euroopa meistrivõistlustest võtab Kask sel hooajal osa üksikute etappide kaupa, kuid Olerex Eesti meistrivõistlustel plaanitakse osaleda täismahus.

Supercar klassis Ford Fiestaga sõitev Andri Õun on 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Eesti meister. Reinsalu Sporti esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest.

Foto (Rihards Baumanis): Vasakult: Krisztian Szabo, Artis Baumanis, Janno Ligur

Loe edasi

Kokkuvõte Höljesest: Siim Saluri pääses finaali

FIA World Rallycross Championship presented by Monster Energy sari toimus sel nädalavahetusel Rootsis, Höljeses. 

Super1600 klassis pääses poolfinaali ainukesena Siim Saluri(Renault Twingo), kes teises poolfinaali sõidus saavutas kolmanda aja, mis tagas edasipääsu finaali. Finaalis aga pidi Saluri leppima kuuenda kohaga, mis on sellegipoolest tubli sooritus.

Andre Kurg(Ford Ka) oli esimene, kes jäi poolfinaalist välja. Temale jäi Höljeses toimunud etapi 13. koht ning teenis sellega ka oma esimesed sarja punktid. 

Janno Ligurit(Škoda Fabia) kimbutasid läbi päevade mitmesugused probleemid(reedel purunes automootor ning laupäeval neljandas sõidus konkurendi tagantotsa sõidust purunes rehv). Rootsi etapilt Ligurile 21.koht ning punktitabelis langes ta viiendale kohale.

Klassi Super1600 üldine punktitabel:

1 ULRIK LINNEMANN PEUGEOT 208 62
2 KRISZTIÁN SZABÓ ŠKODA FABIA 61
3 TIMUR SHIGABUTDINOV RENAULT TWINGO 52
4 ARTIS BAUMANIS RENAULT TWINGO 45
5 JANNO LIGUR ŠKODA FABIA 37

SuperCar WRX klassis peale nelja eelsõitu asus punktitabeli esiotsas Johan Kristoffersson(Volkseagen Polo).  Janis Baumanis(Ford Fiesta) poolfinaalis saavutas neljanda aja, jäädes napilt finaalist välja. Võitjaks tuli norrakas Andreas Bakkerud(Ford Focus RS), kellele järgnesid Sebastien Loeb(Peugeot 208) ning Timmy Hansen(Peugeot Hansen).


Üldine punktitabel klassis SuperCar WRX:

1 car MATTIAS EKSTRÖMAUDI S1 142
2 car PETTER SOLBERGCITRÖEN DS3 137
3 car ANDREAS BAKKERUDFORD FOCUS RS 110

Klassi SuperCar EM-arvestuses võttis võidu taas Kevin Hansen(Peugeot 208), teise koha sai Fredrik Salsten(Peugeot 208) ning kolmanda Tommy Rustad(Peugeot 208). Punktitabel peale Höljese etappi:

1 KEVIN HANSEN PEUGEOT 208 87
2 TORD LINNERUD VOLKSWAGEN POLO 64
3 JÉRÔME GROSSET-JANIN PEUGEOT 208 58

TouringCar klassis aga saavutas esimese koha Ben-Philip Gundersen(Ford Fiesta), teiseks tuli Magda Andersson(Ford Fiesta) ning kolmanda koha saavutas Petter Brauten(Opel Corsa).


TouringCar üldine punktitabel:

1 BEN-PHILIP GUNDERSEN FORD FIESTA 72
2 MAGDA ANDERSSON FORD FIESTA 61
3 FREDRIK R.MAGNUSSEN FORD FIESTA 54

RXLites klassivõidu võttis Simon Olofsson, teisele kohale tuli Cyril Raymond ning kolmandale Johan Larsson.

Simon Olofsson

RXLites klassi punktitabel peale Höljeses sõidetud etappi:

1 CYRIL RAYMOND RX LITES 128
2 THOMAS BRYNTESSON RX LITES 126
3 SIMON OLOFSSON RX LITES 109

Live-ülekanne on uuesti vaadatav Youtube kanali vahendusel:

Kõik tulemused on nähtavad SIIN.

FIA World Rallycross Championship presented by Monster Energy MM-sari jätkub 6.-7.augustil Kanadas.

http://www.fiaworldrallycross.com/

Fotod: Baumanis Motorsport Photography, FIA World RX

Loe edasi

The Magic Weekend: Höljes täis rallikrossi

FIA World Rallycross Championship presented by Monster Energy järjekordne etapp toimub juba 1.-3.juulil Rootsis, Höljes nimelisel rajal. Võistlusklasse on kokku lausa viis: SuperCar WRX, SuperCar ERX, Super1600, TouringCar ning RXLites. Eelolev nädalavahetus pakub võistlejatele täispika rallikrossi nautimuse.

Höljes rajaskeem

Raja info:
Asfalt / Kruus: 60% / 40% Raja pikkus: 1.21KM

Eelneva aasta SuperCar WRX esikolmik:

2015 I koht: Mattias Ekström, Audi S1 04:28.114
2015 II koht: Timmy Hansen, Peugeot 208 04:27.812
2015 III koht: Andreas Bakkerud, Ford Fiesta ST 04:29.931
Kiireim ringi aeg: Petter SOLBERG (2015), Citroën DS3 00:42.942

Siinkohal võib ka mainida Mattias Ekströmi, kes on Höljeses võtnud võidu nii 2014.aastal kui ka 2015.aastal. Kas Ekströmi edu jätkub või võtab keegi teine esikoha, see selgub juba loetud päevade pärast.

© EKS

Nagu eelnevalt sai mainitud, on võistlusklasse kokku viis, millest osavõtu rohkeim on klass SuperCar ERX, kus on kirjas 28 võistlejat. SuperCar WRX klassis on kirjas 19, Super1600 25, TouringCar 16 ning RXLites 18 võistlejat. 

Kõikidel eestlastel, kes lähevad antud üritust kohapeale vaatama, on hea võimalus kaasa elada oma meestele. Klassis Super1600 on võistlustulle astumas: #10 Janno Ligur(Škoda Fabia), #20 Siim Saluri(Renault Twingo), #47 Andre Kurg(Ford Ka).

Janno Ligur Foto: Rihards Baumanis

Kellel vähegi võimalik, soovitame kohal olla/kohale minna, sest sealne melu on absoluutselt võimas! 🙂

Eelvaade Höljeses toimuvale etapile:

Aegadel saab nädalavahetusel silma peal hoida SIIN.

http://www.fiaworldrallycross.com/

Loe edasi

Krista Mardisoo:”Loosiõnn naeratas just meile ja me saame oma pisikese unistuse täide viia.”

Eile, 6.juunil toimus kõigi hooajapasside ostnute vahel fännireisi loosimine, mille tulemusena sai võidu endale Krista Mardisoo. Kui suur rallikrossi fänn on Krista? Seda saate lugeda juba allpoolt.

11800278_991885097509750_4837503566122858865_n

Mis seostub sõnaga rallikross?

Sõnaga rallikross seostub mulle varajane ärkamine, asjade pakkimine, pikk autosõit ning terve päev täis põnevust, kaasa elamist ja kiljumist, mida sellel ja eelneval aastal  on väga palju ette tulnud.

Millal oli Sinu esimene kokkupuude rallikrossiga? Kaua oled rallikrossiga nii-öelda seotud olnud?

Esimene kokkupuude rallikrossiga oli aastal 2013 Missos, kuhu ma läksin täiesti esmakordselt, mitte midagi sellest alast teadmata. Kohale jõudes olin pisut skeptiline ning mäletan veel, et rääkisin elukaaslasele, et mis see ikka nii põnevat olla saab.  Aga kui algasid esimesed eelsõidud, vajus mu suu sõna otseses mõttes maani. Põnevust oli päeva algusest päeva lõpuni. Eriti hästi on meeles sellest päevast klassi TouringCar finaal, kus Kalmer Vaht sõitis külg külje kõrval ühe teise valge Ladaga (Andrus Karu) ning lõpuks jäi ta ka sellele Lada juhile alla. Allan Muuk kommenteeris seda hästi vahvalt veel, et vanameistrile tehti ka lõpuks ära.

Pärast seda etappi 2013 Missos on mul vahele jäänud vaid üks etapp. See oli 2014. aasta hooaja I etapp Kulbilohus. Kahel aastal oleme endale ka hooajapassid soetanud ning selle aasta teiseks etapiks on meil olemas ka T-särgid, vihmavarjud ning lapsele isegi rallikrossiriided.

Kellega koos veedad päevi erinevatel etappidel?

Enamasti käime rallikrossil koos perega (mina, mu elukaaslane ja meie poeg Richard). Vahepeal liituvad ka meie mõned sõbrad. Alates 2014. a septembrist kasvab meie peres  pisipõnn, kes juba emme kõhus käis rallikrossi kuulamas, ning mai 2015 on ka tema igal etapil kaasas olnud. Kuigi nüüd Laitsesse teda halva ilma tõttu kaasa võtta ei tahtnud, kuid eelmine aasta Missos ning Piirojal nautisime väga koos lapsega vihmast rallikrossi.

Võitsite endale ja oma kaaslasele fännireisi Rootsi, kus toimub EM- ning MM-etapp. Mis tundeid see Sinus tekitab? Mida ootad fännireisilt?

Kui mulle helistati ja öeldi, et ma olen võitnud endale ja oma kaaslasele fännireisi, hakkasid mul õnnepisarad jooksma. Me eelmine aasta just unistasime mehega sellest, et päris äge oleks minna rallikrossi vaatama kusagile Eestist välja. Ja nüüd naeratas loosiõnn just meile ja me saame oma pisikese unistuse täide viia. Olen väga põnevil ja õnnelik ning oma mõtteid reisi suhtes on raske sõnadesse panna. Kuna Eestis peetavad rallikrossid on juba nii põnevad ja kaasahaaravad, siis ei oska ette kujutadagi, mis seal ees ootab.

Fännireisilt ootan kindlasti head sõitu Eesti sõitjate poolt ning elamuste pakkumist ka pealtvaatajatele, milles ma ei kahtle absoluutselt. Samuti loodan, et fännireisil saab ikka omadele edu soovida ja võimalusel ka boksialas ringi vaadata ning välismaa sõitjate autosid uurida ning ehk mõnega juttugi rääkida.

Kes on Sinu lemmikud võistlejad nii Eestis kui välismaal?

Eestis on mulle algusest peale silma paistnud Kalmer Vaht. Tema sõidustiil, võistlus konkurentidega klassis TouringCar  ja vana Lada: võib öelda, et on minu lemmikud. Olen teda juba pingsalt algusest peale jälginud ja tean juba ette kuidas ta mingites olukordades sõidab ja millal ning kuidas ta jokkeri ära võtab.

Samuti kuuluvad mu lemmikute hulka Janno Ligur , Siim Sündema ja Ricardo Bortkevitš. Nende puhul on mulle silma jäänud järjekindlus, hea sõiduoskus ning kiired autod. Janno ja Siimu puhul mulle meeldib see, et kiirus ei ole nende jaoks hirmu tekkitav ning tehnilised probleemid, need lahendatakse koheselt, peaasi, et päeva ei peaks varem rajal lõpetama. Ricardo puhul ei oska täpseltki öelda, mis temas on sellist mis paneb kaasa elama, aga miski on, millega ta mu pöidlahoidmise endale võitnud on.

Minu niinimetatud lemmikute listi kuuluvad ka minu jaoks üllatussõitjad. Andri Õun, kes üllatas mind Kulbilohu rajal (äkki oli see eelmise aasta viimane etapp, või oli üle-eelmise aasta viimane etapp), kui Andri sõitis finaalis põhimõtteliselt kolme rattaga lõpuni välja. Väga tubli tema poolt. Samuti on mind aastatega üllatanud noorsõitjad, nendega mul konkreetseid lemmikuid ei ole, aga tublid on nad kõik, kuid silmapaistvamad nende seast on endine noorsõitja Mihkel Varul ja Soome rahvusest noorsõitja Sami-Matti Trogen. Kolmas lemmik üllatus sõitja on Margo Soomets, kes on silma jäänud oma jõulise sõidustiiliga ning sooviga kõik TouringCari mehed selja taha jätta, ning tänu Margole ja Rommi Pukile oli eelmine hooaeg liigagi põnev ja pingeline.

Kindlasti oled külastanud erinevaid võistlusradu, milline neist võiks Sinu lemmik olla? Miks?

Minu lemmikrada on kahtlemata Kulbilohu.  Mulle meeldis ta küll vana jokkeriga rohkem, aga ilmselt harjub ka uuega ära.  Me oleme enda jaoks leidnud seal lemmikkoha, kus me ei näe vaid ühte kurvi ning kõige põnevamad kohad (stardist alla tulemine ja sealsed kaks kurvi ja jokker on väga hästi näha) on selgelt näha. Ilmselt ka sellepärast, et Olerex EMV rallikrossis hooaeg algab ning lõppeb seal. Teised rajad on ka väga põnevad, kuid kahju, et sel aastal Piiroja välja jäi.

Soovime Kristale ja tema kaaslasele palju meeldejäävaid hetki ning emotsioone fännireisil!

FIA World Rallycross Championship presented by Monster Energy EM- ning MM-etapp toimub 1.-3 juulini Rootsis, Höljese-nimelisel rajal.

Loe edasi

Hooajapasside ostnute vahel loosimise võitja on selgunud

Tähelepanu, tähelepanu!

Selgunud on võitja, kes saab võimaluse sõita koos kaaslasega fännibussiga Rootsi, Höljes’se, kus toimub FIA World Rallycross Championship presented by Monster Energy MM- ning EM-etapp.

Trummipõrin…

Võitjaks osutus hooajapass nr.168, mille on ostnud endale Krista Mardisoo.

Palun võta niipea kui võimalik ühendust numbril +372 52 77 978.

Palju õnne! 🙂

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid