DELFI OTSEBLOGI rallikrossi EM-etapilt Saksamaalt

Sel nädalavahetusel kajastab Delfi rallikrossi otseblogi Saksamaal toimuvat Euroopa meistrivõistluste etappi, kus Super1600 klassis võistlustules Janno Ligur (Škoda Fabia) ning kaasa teeb ka Siim Saluri.

Jaga uudist ja jälgi mängu – blogi ilmub Delfis artikli alla.

Otseblogi leiad siit!

Loe edasi

Janno Ligurile rallikrossi EM-etapilt Riiast neljas koht

Täna Riias Bikernieki rajal lõppenud rallikrossi FIA Euroopa meistrivõistluste EM-etapil saavutas taas kõrgeima koha Super1600 klassi sõitja Janno Ligur, kes jõudis eestlastest ainsana välja kuue parima hulka – finaali. Pärast kaks päeva kestnud tugevaid lahinguid võttis aga tihe konkurents masinast oma ning finaalis tuli leppida neljanda kohaga.

Esimesel päeval toimunud kolmes eelsõidus oli Ligur heas hoos ning tulemuseks vastavalt 7., 3. ja 6. koht. Teisel päeval oli konkurentide tempo aga natuke vingem ning viimases eelsõidus Ligurile tulemuseks 12. koht. Sellest aga piisas juba poolfinaali 12 parema hulka pääsemiseks rohkem kui küll, sest tubli töö rajal kindlustas Ligurile eelsõitude kokkuvõttes 6. koha. Poolfinaalis jätkas eestlase käsi hästi mängimist ning kuigi võitjale Szabole kandadele astumisest jõudu ei jätkunud, oli tulemuseks tugev teine koht, mis tagas ka koha finaalis kuue parima hulgas. Finaalsõit kulges aga võrdlemisi rahulikult. Kohe stardile järgnenud esimestes kurvides selgitati jõuvahekorrad välja ning selliselt jätkati kõik kuus ringi kuni ruudulipu langemiseni.

Janno Ligur: „Tuleb igati rahul olla. Stardist sain küll teisena väja, aga Leppihalme pääses järgnevas kurvis mööda – seespool oli auto kurvis ees ja mul lihtsalt polnud võimalik teda katma minna. Ei hakanud ka mõttetut kontakti tekitama ja meid mõlemaid seina ajama. Siit finaalist sai oma masinaga võetud maksimum. Suurte tiimide ja nende jõu vastu on raske saada. Tänan oma meeskonda ja muidugi fännes, kes kõik Riiga kohale tulid.“

Liguriga samas, Super1600 klassis startisid ka Siim Saluri, Arvo Kask ja Andre Kurg. Saluri tegi eelvoorudes võrdlemisi häid sõite, kuid tehniline rike, mis ta kolmandast eelsõidust täielikult kõrvale jättis, nurjas ka lootuse pääseda poolfinaali – tulemuseks 21. koht. Kask näitas kõige kiiremat minekut teises eelsõidus, kus sai tulemuseks 11. aja. Siiski, vähene kogemustepagas ja ebaõnnestunud rehvivalik ühes ülimalt libedas eelsõidus andsid kokkuvõtteks 22. koha. Kurg, kes kogu esimese päeva maadles muuhulgas taas käigukastiprobleemidega, oma sõitu käima ei saanudki ning selliselt jäi kohaks lõpuprotokollis 23.

Riias toimunud etapi võitis Krisztian Szabo (Ungari), teiseks tuli Rokas Baciuska (Leedu) ning kolmandaks sõitis end Jussi-Petteri Leppihalme (Soome). FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur enne viimast etappi Super1600 klassis 73 punktiga 7. kohal, Saluri 15 punktiga 18. kohal, Kask 34. kohal ja Kurg 38. kohal. Esikolmiku moodustavad Krisztian Szabo (117 punkti), Artis Baumanis (105 punkti) ja Jussi-Petteri Leppihalme (97 punkti).

Neljaveoliste masinate arvestuses Euro RX (Supercar) klassis oli tegemist aga hooaja viimase mõõduvõtuga ning lisaks etapivõitjatele tõmmati siin joon alla ka kogu hooaja pingerivile. Oma esimese täispika hooaja kaasa sõitnud Andri Õun hooaja finaaletapiks tehnilistest probleemidest üle ei saanudki ning oma esialgset eesmärki, jõuda etapil punktikohale, tuleb asuda püüdma järgmisel aastal. Õunale Riia etapilt tulemuseks 22. koht ja hooaja kokkuvõttes 36. koht.

Andri Õun: „Tehnikaga oli nagu oli, aga lisaks sai siin tehtud ka paar sõiduviga, mille tõttu kahes eelsõidus masina rajale risti keerasin. On olnud päris tihe ja pingeline hooaeg – viis EM-etappi ja seitse EMV etappi on andnud tõsiselt töise kevad-suve, aga mul on hea meel, et suutsime vaatamata mõningastele tagasilöökidele kogu selle tralli ära teha. Tänan oma peret, meeskonda ja kõiki kaasaelajaid – meie pingutused on läinud asja ette ning märk on maas. Siit saab ainult edasi liikuda!“

Mart Tikkerbär läbis eelsõite küll iga ringiga aina tõusvas tempos, võttes parimas voorus 21. koha, kuid kõrgemasse konkurentsi pääsemiseks sellest ei piisanud ning võistluse kokkuvõttes sai kirja 26. koht. Vaid kahel etapil osalenud Tikkerbärile hooaja kokkuvõttes tulemuseks 37. koht. Riia etapi esikolmiku moodustasid Anton Marklund (Rootsi), Robin Larsson (Rootsi) ja Tamas-Pal Kiss (Ungari). Hooaja kokkuvõttes võitis Euro RX (Supercar) klassi Anton Marklund (129 punkti), teiseks tuli norrakas Thomas Bryntesson (102 punkti) ning kolmandaks sõitis end Tamas-Pal Kiss (90 punkti).

Eesti rallikrossisõitjatel ongi sel hooajal jäänud läbida veel vaid üks võistlus, milleks on 29. septembril algav EM-etapp Saksamaal, kus rajale lähevad Super1600 klassi esindajad Janno Ligur ja Siim Saluri.

Foto (Rihards Baumanis): Janno Ligur liidripositsioonil.

Loe edasi

DELFI OTSEBLOGI rallikrossi EM-etapilt Riiast

Sel nädalavahetusel kajastab Delfi rallikrossi otseblogi Riias toimuvat Euroopa meistrivõistluste etappi, kus võistlustules Janno Ligur (Škoda Fabia) ja Andre Kurg (Škoda Fabia) klassis Super1600 ning Andri Õun (Ford Fiesta) klassis Supercar (Euro RX). Lisaks on Super 1600 klassis mõõtu võtmas Siim Saluri ja Arvo Kask ning Euro RX klassis Mart Tikkerbär.

Jaga uudist ja jälgi mängu – blogi ilmub Delfis artikli alla.

Otseblogi leiad siit!

Loe edasi

Õnn jättis eestlased Prantsusmaa rallikrossi EM-etapil maha

Täna Prantsusmaal Loheac’i rajal lõppenud rallikrossi FIA Euroopa meistrivõistluste EM-etapil savutas kõrgeima koha Super1600 klassi sõitja Janno Ligur, kes jõudis eestlastest ainsana välja poolfinaali, kuid pidi seal kindlal finaalikohal püsides mootoririkke tõttu katkestama.

Kui esimesed kaks eelsõitu alustas Ligur võrdlemisi hea tempoga, sõites välja vastavalt 5. ja 6. aja, siis kolmanda eelsõidu stardisirge lõppes ränga väljasõiduga otse rajapiirdesse. Kui Ligur sai masina neljandaks eelsõiduks tagasi korda, siis väljasõidule eelnenud kohavõitluse teise osapoole, leeduka Kasparas Navickase jaoks oli sellega võistlus lõppenud. Neljanda eelsõidu 10. ajaga lõpetanud Ligur suutis vaatamata ühele katkestusele pääseda poolfinaali, 12 parema hulka. Poolfinaalsõidus, olles end välja võidelnud kolmandale kohale ehk seega finaalinimekirja, andis aga mootor järgi ning sellega oli võistlus lõppenud ka Liguri jaoks.

Janno Ligur: „Poolfinaalis kindlalt finaalikohalt raja kõrvale jääda on päris suur kaotus, aga mis teha. Taaskord võitlesime end päris halvalt positsioonilt välja, kui kolmas eelsõit rajapiirdes lõppes, mis andis kindlust – sisuliselt sõitsime poolfinaali ilma ühelt eelsõidult suuremaid punkte kirja saamata. Ütleks, et too avarii oli isegi kogu mu senise karjääri kõige kõvemaid pauke üldse. Aga poolfinaalis sai ebaõnn meid taas kätte.“

Liguriga samas, Super1600 klassis startisid ka Siim Saluri ning sel hooajal esimesel EM-etapil osalev Andre Kurg. Kuigi kiirust Saluril jagus, siis läbi koku etapi tabasid teda rajal erinevad ebaõnnestumised – nii kokkupõrked kaasvõistlejatega kui ka natuke lahkhelisid tehnika kasutamisel. Salurile siit tulemuseks 16. koht. Debütant Kurg pidi juba algusest peale tõdema, et selle raja jaoks sai ette valmistatud vale käiguülekanne, mis ei lubanud kiirel rajal masinast täit võimsust välja võtta. Samuti tuli kogu etapp sõita tal ilma roolivõimuta. Kurele tulemuseks 26. koht.

Neljaveoliste masinate arvestuses Euro RX (Supercar) klassis startinud Andri Õun sel korral samuti suuremat sõidurõõmu nautida ei saanud, sest kogu meeskonnal läks arvestatav osa energiast võistlusmasina Ford Fiesta töökorras hoidmisele. Õunale tulemuseks 30. koht.

Super1600 klassis võitis etapi Krisztian Szabo (Ungari), teiseks tuli Maximilien Eveno (Prantsusmaa) ning kolmandaks sõitis end Rokas Baciuska (Leedu).

Euro RX (Supercar) klassis võitis etapi Thomas Bryntesson (Norra), teiseks tuli Tamas-Pal Kiss (Ungari) ning kolmandaks sõitis end Firmin Cadeddu (Prantsusmaa).

FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur kolmanda etapi järel Super1600 klassis 54 punktiga 7. kohal, Saluri 15 punktiga 17. kohal, Arvo Kask 33. kohal ja Kurg 42. kohal. Esikolmiku moodustavad Krisztian Szabo (90 punkti), Artis Baumanis (90 punkti) ja Ulrik Linnemann (77 punkti). Andri Õun on Euro RX klassis nelja etapi järel 36. kohal ja Mart Tikkerbär 42. kohal. Esikolmiku moodustavad Anton Marklund (104 punkti), Thomas Bryntesson (81 punkti) ja Tommy Rustad (71 punkti).

Järgmisena saab Eestis rallikrossi näha juba järgmisel nädalavahetusel Elva lähistel Kulbilohus, kui 9. septembril peetakse seal Olerex Eesti meistrivõistluste viimane etapp.

Foto (Rihards Baumanis): Janno Ligur rajal.

Loe edasi

DELFI OTSEBLOGI rallikrossi EM-etapilt Prantsusmaalt

Sel nädalavahetusel kajastab Delfi rallikrossi otseblogi Prantsusmaal toimuvat Euroopa meistrivõistluste etappi, kus võistlustules Janno Ligur (Škoda Fabia) ja Siim Saluri (Renault Twingo) klassis Super1600 ning Andri Õun (Ford Fiesta) klassis Supercar (Euro RX). Esimese EM-stardi käesoleval hooajal teeb ka Super1600 piloot Andre Kurg (Škoda Fabia).

Jaga uudist ja jälgi mängu – blogi ilmub Delfis artikli alla.

Otseblogi leiad siit!

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – SIIM SALURI: „Auto nägi isegi põhja alt väga kena välja.“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Hooaja eelviimase etapi ehk “poolfinaali” eel anname sõna kõige uhkema masinapargiga sõitjale Eestis, kes pole läbinud võistlustel mitte ühtegi meetrit, pidamata silmas oma kõige suuremat eesmärki – jõuda välja Euroopa tippu. Siim Saluri on mees, kes seisab küll kahe jalaga maapeal, kuid unistab suurelt ning on valmis oma eesmärkideni jõudmiseks ka igal sammul panustama.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Rallikrossifännid on saanud sinu tegemistel silma peal hoida alates 2012. aastast, kui liitusid rallikrossi Eesti meistrivõistluste sarjaga. Kus ja millega sõitsid enne 2012. aastat ning kuidas üldse tehnikaspordini jõudsid?

Esimest korda istusin autorooli vist 9-10-aastaselt, isa süles. Esimese võistlusstardi tegin 14-aastaselt Žiguli 01 roolis noorterallil „Koolisügis“. Isa (Rein Saluri) istus kõrval ja luges kaarti 🙂 Aga rallikross on mind alati huvitanud ja tegin sellega algust juba noorena. Tol ajal jäid asjad siiski rahaliste vahendite taha ning nii sattusidki valikusse erinevad rahvaspordialad – sõitsin rahvarallisid, sprinte ja jääradasid, mis olid minu lemmikud. Sõiduvahenditeks olid erinevad esiveolised autod. Mida rohkem sõitsin, seda rohkem sai ka fintantsi alla pandud ning ühel hetkel hakkasimegi mõtlema uuesti rallikrossi peale. 2011. aastal alustasime Reinsalu Spordiga Peugeot 206 ehitust ning võtsime sihiks Eesti meistrivõistluste sarja Super1600 võistlusklassi.

Sinu tollane esimene auto Peugeot 206, millega täna sõidab Mihkel Varul, läks konkurentide sõnutsi päris korralikult edasi. Kuid juba järgmisel hooajal olid stardis masinaga, millega sõidad Eesti sarja tänaseni – Citroen C2. Millest sedavõrd kiire masinavahetus?

Peugeot’i ehitasime kohe algselt nii, et sellega saaks Euroopa meistrivõistlustel osaleda, mis sai samuti kohe alguses eesmärgiks seatud. Eesti meistrivõistluste sarja plaanisime hüppelauaks – ajasime siin hoo üles ja sihtisime punktiarvestuses võimalikult kõrget kohta. Peagi jõudsime aga arusaamisele, et Euroopa meistritõvitlustel osalemine nõuab konkreetsemat lähenemist ja paremat süsteemi. Osa sellest plaanist nägi ette ka uue auto soetamist, milleks valisimegi Citroen C2 masina. Tegemist oli ralli maailmameistrivõistluste Junior WRC klassi autoga, mille soetasime Slovakkiast Martin Prokopi lähikondlaste käest. Ma ei tea, et see auto oleks sõitnud MMil, aga kindlasti oli sellega sõidetud kohalikke asfaldisprinte ja –rallisid.

Edasi läks kaks aastat aega, misjärel oli Siim Saluril taas üks uus auto juures – Renault Twingo, mille soetasid vaid välisvõistluste tarbeks.

Peale esimest täispikka hooaega, kui olime kõik üheksa EM-etappi Citroeniga sõitnud, saime taaskord aru, et konkurents on tugev ning meie võimaluste suurendamiseks vajame midagi head ja kindlat, millel oleks mitmeks aastaks kõik võimalused tagatud. Jätsime igasugused vaheetapid ära jätta ja otsustasime hoobilt päris suure tüki hammustada, mis ei olnud kohe kindlasti kerge. Nii, nagu on praegu, oli ka tol ajal üks parimaid meeskondi Set Promotion koos Kalle ja Jussi Pinomäkiga. Nad on olnud alati Euroopa meistrivõistlustel tippkonkurentsis ja seega sai valitud koostöö just nendega. Tellisime tuttuue auto – kere ja kõik, mitte ühtegi vana juppi. Renault’i suutlikkuses pole ma kunagi kahelnud ja usun, et auto on siiani üks parimaid.

Auto hooldamisel ja uuendamisel teen Set Promotioniga koostööd tänaseni. Auto käib nii hooaegade vahel kui mõnikord ka hooajasiseste pikemate pauside ajal nende juures timmimisel ja uuendamisel. Eestis hooldab masinat aga Team Brandex, kes teeb samuti ka võistlustevahelisi hooldusi. Samad mehed käivad juba algusest peale koos minu ja Renault’iga ka võidusõitudel kaasas.

Selline masinapark võis vist ajada konkurendid kadedaks küll? 🙂

Ma ei oska öelda kui palju see Eestis midagi mõjutab, sest siin ma Renault’iga veel sõitnud ei ole. Euroopas aga vaevalt kellelgi millelegi säärasele aega mõelda on – kõik tegelevad millimeetrite timmimise ja tuhandike maha lihvimisega.

Oled mõne nendest kolmest masinast korralikumalt katusele ka keeranud?

Kõik kolm olen korra katusele keeranud 🙂

Peugeot läks 2012. aastal Piirojal toimunud etapi finaalis – olin juhtimas ning panin nii raju hooga tagumisse laugesse kurvi sisse, et sealt enam välja ei tulnudki. Hakkasin vist natuke lõikama, panin ninaga kummivalli ja edasi juba katusele.

Citroen läks 2013. aastal Saksamaal esimeses kurvis, kohe esimeses eelsõidus. Seal oli mingit sigimist-sagimist ja lõikasin liialt palju sisse ning katusel ma olingi. Selle lennu algusest on pilt ka olemas – auto nägi isegi põhja alt ikka väga kena, võib isegi öelda, et ideaalne välja 🙂

Renault’i keerasin katusele 2015. aastal Prantsusmaal, kus kaldusin paar kurvi enne finišit ideaaltrajektoorist kõrvale. Taguots läks kruusa peale, mispeale keeras masin kohe teistpidi külje ette. Lendasin sealt edasi liivaosale, kus viskas kiirelt üle katuse.

Nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal sain auto ilusti korda ja võistlus läks edasi.

Milline on su parim tulemus senise 5 aasta jooksul nii Eestis kui välisvõistlustel?

Eestis mõned võidud on, aga ühtegi neist esile ei oskakski tuua. EMil kindlasti möödunud aasta etapp Rootsis, kus pääsesin finaali.

Aga jättes kõrvale kohad ja tulemuse võistluste lõpuprotokollis, siis millist sõitu või hetke mõne sõidu jooksul näed oma suurima võiduna?

Hea küsimus. Suurimad võidud on ikka need, mis lähevad kirja ka protokolli, aga üks võidurõõmu tekitanud moment tuleb meelde 2015. aastast Saksamaalt. Olin kolme eelsõidu kokkuvõttes üsna poolfinaali piiripeal ning oli selge, et neljas eelsõit saab otsustavaks. Neljandas eelsõidus edestasin minule järgnenud Janis Baumanist 0,002 sekundiga. Sain temast selle tulemusena ühe punkti rohkem ja see üks punkt tõstis mind ka viimase mehena poolfinaali.

Poolfinaalis tekkis muidugi kohe esimese kurvis intsident ja sinna ma ka jäin, seega suures plaanis sellest võidust väga abi ei olnud 🙂

Millist hetke meenutad aga kõige mustemates toonides?

Kohe esimesel Võrumaa etapil Missos läks uue Peugeot’i mootor katki. Seal oli mingi segane olukord ja omajagu kokkupõrkeid ka, mille tulemusena purunes radikas. Kõik see viis lõpuks omakorda mootori järeleandmiseni välja. Järgmisel Hipodroomi etapil osalemine jäi ära ning selle asemel tuli ette võtta uue mootori ehitus.

Oled sel hooajal näidanud Euroopa meistrivõistluste iga aastaga tohutult kasvavas konkurentsis häid aegu, võttes kõikidel etappidel eelsõitudes kohti esikümnes ning pääsedes hooaja avaetapil ka poolfinaali. Edenemine finaali jäi tol korral vaid ühe koha ja ca 2,5 sekundi kaugusele. Millise hinnangu annad seni sõidetud kolmele välisetapile?

Portugalis oli väga kindel siht võidelda end välja poolfinaali. Olin kolme eelsõidu järel eesmärgile päris lähedal, aga neljandas sõidus oli vaja poolfinaalikoha saavutamiseks ikkagi riskida. Tegin selle ära. Poolfinaalis tuli samuti hea sõit, aga finaali pääsemiseks sellest kahjuks ei piisanud. Samas midagi kriitilist selles võistluses ei olnud.

Belgias rikkus kogu asja ära ära teise eelsõidu esimese kurvi intsident, kus põrkasin võistlusolukorras kokku kõigepealt ühe konkurendiga, pärast mida sain kohe teiselt veel paugu otsa. Teha polnud midagi. Nelja eelsõidu peale piisavalt punkte kokku ei tulnud ning jäin esimesena poolfinaalist välja.

Rootsis oli sõidu poolest kõik väga hea. Kahjuks lõpetas üks andur viimase eelsõidu eel koostöö ja seda polnud võimalik alles jäänud mõne minuti jooksul enam tuvastada. Etapi kokkuvõttes sain tulemuseks null punkti ja vot see oli küll masendav.

Auto on sul korralik ning kõrvalt vaadates tundub ka nii testimist kui ka treeningut olevat piisavalt. Mis sind veel tipust lahutab – kas tuleb lihtsalt n-ö oma aeg ära oodata?

Ma usun, et midagi väga keerulist mind esikuuikust ei lahutagi. Võistlustel on tihtipeale sajandike mäng – otsest lahendust, kuidas selle käigus veel natuke aega võita, pole võimalik ette ära teha. See kõik peab tulema käigult.

Mis teistimisse puutub, siis tavaliselt teeb Set Promotion kõik testimised hooaja alguses, kus saab üle pika aja jälle käe soojaks. Kõik muutused ja uuendused viiakse läbi just testides, kus saab uue olukorraga ka kohaneda. Selle hooaja alguses läbisin näiteks kahe päeva jooksul 180 testikilomeetrit ning Set tegi omalt poolt veel ülejäänud 3 päeva jooksul ca 300 km lisaks. Lisaks on võimalus osaleda testimistel veel hooaja keskel, kui sõitude vahel natuke pikemad pausid. Endal tuleb testimisi selle hooaja jooksul praeguseks vähemalt 250 km ning midagi koguneb veel arvatavasti juurde ka.

Kui nüüd autoroolist natuke kaugemale minna, siis proovin ennast ikka alati vormis hoida – üldfüüsiline treening on suuremal või väiksemal määral loomulik osa võistlusettevalmistusest. Vahetevahel satun ka hobikardiga sõitma. Endal on ka tegelikult kart olemas, aga sellega pole küll enam ammu sõitnud. Väike unistus on, et oleks meil ilusad talved, siis tahaks oma autoga rohkem jäärajal ka käia. Seda pole nüüd enam ka mitu aastat teha saanud.

Kui suur meeskond sinu tegemisi toetab?

Mul on neli põhimeest, kes tegutsevad kahe auto peale kokku. Aga neid, kes on mu autoga üldse vähemal või rohkemal määral seotud, on kindlasti üle kahekümne. Siia alla lähevad siis ka kõik varuosade tellimused, erilahendused, Set Promotioni inimesed ja teised.

Millised rajad kuuluvad sinu lemmikute hulka?

Eestis meeldib võibolla just Laitse. Samas nõuab Elva rada alati suurt pingutust, et ringiaega vähemaks lihvida, mis teeb Kulbilohu sõidud päris huvitavaks. Kehala uus rada on ka viimasepeal äge. Arvan, et seal tulevad edaspidi vägevad võidusõidud.

Euroopas kuuluvad kolme lemmiku hulka Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa: Höljese rada Rootsis meeldib sõitjatest enamikule, Saksamaa Buxtehude’is on huvitav esimene kurv, kus on võimalik võita või kaotada ja Loheac’i rada Prantsusmaal on superkiire ning väga asfaldirohke.

On Sul maailma esisõitjatest ka mõni lemmik, kelle sõite suurema huviga jälgid?

Minu lemmikuks on Mattias Ekström, kes sõidab kahte tüüpi võidusõitu erinevate autodega ja on mõlemas sarjas samaaegselt maailma tipus. Super1600 klassis otsest lemmikut ei ole, kuid mulle meeldib kogu esikümme. See, kui tõsiselt nad võistlustesse suhtuvad, on muljetavaldav.

Eestis kedagi nimeliselt välja tuua ei oska, aga Touringcar klassi sõite on väga põnev jälgida. Kogu tagaveoliste võistlusklass on kõvasti arenenud ja tõusuteel.

Millises seisus on sinu hinnangul Eesti rallikross ja mis oleks järgmised sammud, mida teha, et rallikrossi populaarsust veelgi suurendada?

Eks nii kiita kui ka vinguda saab alati. Otseselt midagi muuta või paremaks teha on raske, sest kõigepealt peavad võistlejad sellega kaasa tulema. Pole mõtet luua süsteemi, kus mingis küsimuses on pooldajaid ainult käputäis sõitjatest. Samas ei tohiks ka istuma ja lootma jääda, et miski läheb iseenesest paremaks. Hetkel on ikka ideaaliks sarnaneda Euroopa meistrivõistlustega. Ja kui meil oleks veel rohkem sõitjaid, siis võiksid võistlused toimuda tulevikus juba kahel päeval. Meie rallikrossi moto võikski olla, et kes siin sõidab, saab harjutada tulevikus Euroopas võistlemiseks. Ja need sõitjad ei pea olema ainult Eestist, vaid võiksid olla just Euroopast või isegi muust maailmajaost.

Foto: Siim Saluri ja tema kannul Mihkel Varul, Saluri esimese autoga (foto: Marko Leesi)

Loe edasi

Ligur rallikrossi EMi kolmandal etapil taas poodiumil

Täna Rootsis Höljese rajal lõppenud rallikrossi FIA Euroopa meistrivõistluste EM-etapil tõusis Eesti piloot Janno Ligur klassis Super1600 taas poodiumile, sõites välja kolmanda koha. Tegemist on juba teise järjestikuse EM-etapiga, kus Ligur murrab tugevas konkurentsis kolme parima sekka.

Ligur alustas võistlust päris raskelt positsioonilt, kui esimeses eelsõidus lõhkenud piduritoru ta katkestama sundis. Edasi läks aga kõik tõusvas joones ja kulmineerus neljandas eelsõidus välja sõidetud kiireima ajaga. Sellega tõusis ta üldkokkuvõttes 5. kohale ja tagatud oli pääs poolfinaali, 12 parema sekka. Oma poolfinaali teisena lõpetades oli tagatud ka pääs finaali, kuue parema sekka. Finaalis väga kindlat sõitu tehes tuli alla vanduda vaid naaberriigi esindajale Artis Baumanisele ja valitsevale Euroopa meistrile Krisztian Szabole.

Janno Ligur: „Ülisuur pingelangus ja õnnetunne. Jälle sai end kõigepealt väga raskesse seisu pandud, kui esimeses eelsõidus lõhkes piduritoru, ja siis sealt veelgi edukamalt välja ronitud. Tasuks järjekordne poodium ning ei oskagi midagi paremat tahta.“

„Finaalis sujus kõik suurepäraselt, tegin väga kiire jokkerringi. Kolme eelsõidu liider Shigaboutdinov oli mul päris tihedalt kannul ning kui ta välja sõitis, läks minu ülesanne mõnevõrra lihtsamaks. Tuleb tunnistada, et kahe suure tiimi vastu, mida minust eespool lõpetanud Baumanis ja Szabo esindavad, on päris raske saada. Samas on Prantsusmaa etapini nüüd natuke rohkem aega ning saab auto juures vajalikke muudatusi teha. Alla ei anna ja usun, et heal päeval suudan ka need kaks maha võtta,“ lisab Ligur.

Liguriga samas, Super1600 klassis startisid ka Siim Saluri ning oma esimesel EM-etapil osalev Arvo Kask. Saluri liikus läbi kolme eelsõidu kindla sihiga poolfinaali suunas, kuid vahetult enne neljandat eelsõitu autot tabanud elektrisüsteemi rike jättis ta viimasest eelsõidust kõrvale. 11. positsionile välja võidelnud Saluri jaoks oli võistlus sellega lõppenud ning tulemuseks 21. koht. Debütant Kask alustas esimeste eelsõitudega võrdlemisi rahulikult, kuid juba neljandas eelsõiduvoorus tegi tulemuseks 17. aja, mis näitas väga head potentsiaali. Kokkuvõttes läks Kasele kirja 22. koht.

Siim Saluri: „Stardikoridoris ei läinud auto lihtsalt käima, elektroonika vedas alt. Meie jaoks suur üllatus, varem ei ole see masin mind kordagi alt vedanud. Tiimi insener ei osanud ka kohe midagi täpsemat öelda, vea põhjuse avastasime alles hiljem. Kui see suurt pettumust tekitanud vahejuhtum välja arvata ning kõrvale jätta ka asjaolu, et ühes sõidus sain valestardi eest kaks jokkerringi, oli see minu jaoks väga hea etapp ja koht poolfinaalis oli käeulatuses.“

Neljaveoliste masinate arvestuses Euro RX (Supercar) klassis startinud Andri Õun näitas neljandas eelsõidus välja võideldud 19. ajaga, et möödunud etapil Norras ühes eelsõidus saavutatud 16. aeg ei olnud vaid ühekordne sähvatus ning tehtud töö hakkab tasapisi vilja kandma.

Andri Õun: „Tegime selle hooaja alguses meeskonnas mõned põhimõttelised muudatused ja tundub, et asjad on ilusti liikuma saanud ning kõigil motivatsiooni tõusujoones liikuma pannud. Ise kasutasin kolme võistluspäeva suuresti meie auto jaoks paremini sobivate uute sõiduvõtete õppimiseks ning kinnistamiseks. Neljanda eelsõidu 19. aeg kuival asfaldil, mis ei ole kindlasti minu tugevaim külg, näitab, et töö kandis vilja.“

Super1600 klassis võitis etapi Artis Baumanis (Läti), teiseks tuli Krisztian Szabo (Ungari) ning kolmandaks sõitis end Janno Ligur (Eesti).
Euro RX (Supercar) klassis võitis etapi Anton Marklund (Rootsi), teiseks tuli Peter Hedström (Rootsi) ning kolmandaks sõitis end Rene Muennich (Saksamaa).

FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur teise etapi järel Super1600 klassis 47 punktiga 7. kohal, Saluri 14 punktiga 14. kohal ja Kask 27. kohal. Esikolmiku moodustavad, Artis Baumanis (73 punkti), Jussi-Petteri Leppihalme (64) ja Kasparas Navickas (62 punkti). Andri Õun on Euro RX klassis kolme etapi järel 31. kohal. Esikolmiku moodustavad Anton Marklund (56 punkti), Robin Larsson (44 punkti) ja Tamas-Pal Kiss (40 punkti).

Järgmisena saab kõiki nelja Eesti sõitjat näha juba järgmisel nädalavahetusel Missos Võrumaal toimuval Olerex Eesti meistrivõistluste etapil.

Super1600 klassis Škoda Fabia roolis sõitev Janno Ligur on 2016. aasta Eesti meister ja FIA Euroopa meistrivõistluste 8. koht. Ligur Racing meeskonda esindav piloot võtab ka käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etappi) kui ka Olerex Eesti meistrivõistluste sarjast (7 etappi).

Samas klassis Renault Twingoga rajal olev Siim Saluri on 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe ja FIA Euroopa meistrivõistluste 14. koht. RS Racing Team meeskonda esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest.

Samuti Super1600 klassis sõitev, Euroopa meistrivõistlustel Reinsalu Sporti esindav Arvo Kask (Ford Ka) on kahekordne Eesti meister (2015 ja 2013). FIA Euroopa meistrivõistlustest võtab Kask sel hooajal osa üksikute etappide kaupa, kuid Olerex Eesti meistrivõistlustel plaanitakse osaleda täismahus.

Supercar klassis Ford Fiestaga sõitev Andri Õun on 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Eesti meister. Reinsalu Sporti esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest.

Foto (Rihards Baumanis): Vasakult: Krisztian Szabo, Artis Baumanis, Janno Ligur

Loe edasi

DELFI OTSEBLOGI rallikrossi EM-etapilt Rootsist

Sel nädalavahetusel kajastab Delfi rallikrossi otseblogi Rootsis toimuvat Euroopa meistrivõistluste etappi, kus võistlustules Janno Ligur (Škoda Fabia) ja Siim Saluri (Renault Twingo) klassis Super1600 ning Andri Õun (Ford Fiesta) klassis Supercar (Euro RX). Oma EM-debüüdi teeb ka Super1600 klassi piloot Arvo Kask (Ford Ka).

Jaga uudist ja jälgi mängu – blogi ilmub Delfis artikli alla.

Otseblogi leiad siit!

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – JANNO LIGUR: „Issi, miks ma kogu aeg viimane olen?“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Hooaja kolmanda loo peategelane on 20-aasatane piloot Janno Ligur. Tõustes maikuus toimunud Euroopa meistrivõistluste Belgia etapil poodiumi teisele kohale, tegi Janno ajalugu – sellist tulemust Eesti rallikrossis keegi varem saavutanud ei ole. Ka sellele eelnev rekord – esimesena EM-etapi poodiumi kolmandale kohale pääsemine, kuulus Jannole. Kuigi au ja kuulsus tehtud tulemuse eest kuulub Jannole, katab selle noormehe seljatagust üks väga kindla käega mees – tema isa Jaanus Ligur.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

JANNO LIGUR

Eesti rallikrossipiloot klassis Super1600. II koht EM-etapilt Belgiast (2017). III koht EM-etappidelt Belgiast ja Soomest (2014). Neljakordne Eesti meister (2010 (noored), 2011, 2012 ja 2016). Läti autokrossi meistrivõistluste hõbe (2011).

Oled varasemates intervjuudes öelnud, et sinu eesmärk on tulla vähemalt Euroopa meistriks. Kui lähedal sa sellele oled?

Ei oskagi täpselt öelda kui lähedal. Noh, selle aasta punktitabel juba näitab, et praegu pole enam väga võimalik tiitlit püüda. Samas kiirust nagu on, et tiitli peale võidelda.

Kas Euroopa meistritiitel on sinu enda seatud eesmärk või on siin ees ka isa Jaanuse seatud latt, kes autokrossis bagide klassis kahel korral Euroopa meistriks tulnud?

Eks ta on ikka minu enda eesmärk, aga kuna isa on mulle terve elu eeskujuks olnud, siis arvan, et muud eesmärki ei olegi võimalik panna, kui püüelda vähemalt samale tasemele või kõrgemale.

Mis aitaks sind praegu kõige rohkem edasi?

Kõige suurem asi on auto täiustamine. Hetkel on nõrgim koht ajast ja arust esiamordid, mis vajaksid hädasti uuendamist. Kindlasti tahaks minna Euroopasse testima, sest nagu näitas viimane Eesti meistrivõistluste etapp – käisime nädal enne võistlust Laitses testimas ja tulemus oli käegakatsutav. Sama asi toimiks ka Euroopas. Kõik see aga taandub eelarvele. Neid, kes taolist testimist minu võistlusklassis endale lubada saavad, on võibolla 10-12 meest – kaks suurt tiimi: Volland Racing ja SET Promotion. Kõik nad ongi seal eesotsas.

Kuidas teie koostöö isaga välja näeb – isa ehitab ja sina sõidad?

See on oluliselt komplekssem, kui „üks sõidab ja teine ehitab“ 🙂 Autot arendame ikka käsikäes. Kuna ma õpin Tallinna Tehnikaülikoolis inseneriks, saan omandada isa käe all palju vajalikke näpunäiteid, tarkusi ja võtteid, mida enda praktikas kasutada. Samamoodi ehitame koos ka teiste oma tiimi poiste ja klientide autosid. Muidugi on ka selliseid projekte, mis isa täna veel täiesti üksi ette võtab – millele minu käpp veel peale ei hakka. Muidu ikka mõtleme koos ja leiame parimad lahendused ühiselt.

Sõitmise osas annab ta mulle võistluse jooksul näpunäiteid – kus tema näeb, et võiks midagi sõidutrajektoori juures proovida või kuidas paremini kurvi võtta. Aga roolis teen esimesed otsused ikka mina – kogemust mul nii palju on. Raadiosse ütleb ta mulle ainult jokkerit, et võimalikult vähe segada. Ma ei ole väga selline tüüp, kes tahab, et keegi kogu aeg kõrva räägiks. See pigem segab.

Isa omandas vist samas kohas hariduse, kus sina?

Jah, isa on Tallinna Tehnikaülikooli kõrgharidusega peenmehhaanik. Mina lõpetasin praegu TTÜ-s II kursuse, õpin tootearendust ja toomistehnikat.

Kui dünaamiliselt te koos töötate? Kas kompromissid tulevad käigult või kõnnitakse aeg-ajalt teineteisest vaikides mööda ka?

Meil sellist solvumist või taolist asja ei ole – kõik käib suht valutult. Me ei ole sellist tüüpi inimesed.

Eeldan, et teie peres suurt peale rallikrossi millestki ei räägita. Tunned sa mõnikord, et tahaks vahepeal sellest kõigest korraks välja ka astuda?

Pigem on selline tunne hooaja lõpupoole, et võiks juba väike puhkus tulla küll – selleks ajaks on tehtud palju tööd ja närve raisatud. Kusagil seal september-oktoober. Lihtsalt tahaks väikest pausi.

Aga ega see hooaeg kunagi tegelikult päris seisma jäägi – peas kerivad mõtted kohe edasi, et kuidas jätkata ja kuhu suunas liikuda. Väga pikka pausi seal ei olegi ning novembri keskpaigas hakkab jälle suurem töö pihta. Autoroolis olen tagasi aprilli alguses.

Kas sul mõni hobi ka on rallikrossi kõrval?

Talviti mängin kõvasti korvpalli, 3-4 korda nädalas. Juba kaks aastat mängin ka Tallinna Kossuliigat. Enne Ülikooli minekut käisin Viljandi Spordikoolis, kus mängisin samuti 2 aastat. Mõnus ala, mis hoiab terve keha hästi toonuses ja ei lase kaalul väga juurde tulla.

Oled hea isuga? 🙂

Suht 🙂

Kuidas veel võistlusteks valmistud? Vaatad videost enda etappe järgi ja analüüsid teiste sõite?

Videoanalüüs on meid päris palju edasi aidanud. Peale igat sõitu analüüsime isaga võistluse läbi. Iga hooaja lõpus teeme suurema analüüsi kogu hooaja sõitudele. Proovime leida üles ka kõige väiksemad detailid, mille pealt oskusi edasi arendada.

Teine asi selle juures on järjepidevus, sest aastast aastasse koguneb iga raja kohta nii Eestis kui Euroopas päris palju infot.

Teiste videotele muidugi ligipääsu ei ole, sest ega keegi oma sisevideosid ei avalda. Konkurents on kõva ja igaüks üritab oma trumpe endale hoida.

Kui vanalt esimest korda rooli istusid?

Esimest korda sõitsin isa süles tema bagiga 3-4-aastaselt. Iseseisvalt istusin rooli vist 7-aastaselt, isa ralli veoautoga. Tema istus kõrval ja sõitsime. Mäletan, et oli väga äge, eriti kui sai starti teha ja külg ees sõita 🙂 Eks väikese poisina olid siukesed asjad ikka meeldejäävad ja ägedad.
Päris üksinda hakkasin sõitma 8-aastaselt, siis juba esiveolise autoga.

Sul on päris puhas sõidustiil – ega sa naljalt kaasvõitlejatega kontakti ei satu ja rajapiiretele otsa ei põrka. On selle pika karjääri jooksul siiski mõni suurem uperkuut ka ette tulnud?

Kõige suurem uperkuut oli 2015. aastal Põltsamaal, kus auto tegi kolm tiiru üle katuse. Ühtegi rajapiiret ma ei puutunud ja sõiduviga ka ei teinud, aga raja olukord oli kurvis väga kehva ning mitme lolli juhuse kokkusattumuse tõttu oli autol järsku külg üleval ja hakkas rullima. Mäletan, et olin just stardisirgelt väga hea hooga minema saanud ja tunne oli väga hea. Järgmine hetk olin juba rullimas ja väga muud mõelda ei jõudnudki, kui et see asi juba ainult seisma jääks. Suhteliselt abitu tunne ning ega seal midagi teha ei ole – üritad ennast kinni hoida, et käed roolist lahti ei tuleks ja kusagile vahele ei jääks. Ise jäin terveks ja auto jäi ka tegelikult suhteliselt terveks – midagi väga hullu ei juhtunud, ainult veidi keretöid.

Auto jaoks hullem katuselkäimine oli too sama aasta Hispaanias Barceona etapil, kus rullisin ühe tiiru asfaldil. Olin poolfinaalis 4. kohal ja üritasin end kolmandaks pusida. Läksin ühes kurvis suhteliselt riski peale välja, mille käigus puudutasin eesolevat sõitjat. Kokkupõrge aga pidurdas minu autot niivõrd kõvasti, et sõiduk võttis vähe teise suuna, rehv haaras vallist ja ülepea ma olingi. Ka siin jäin ise täiesti terveks, aga tol korral vajutas katuse korraikult sisse ning pärast tuli rasket tööd teha. Seal oli veel selline eripära, et järgmine etapp toimus kohe Itaalias ning kulude kokkuhoiu mõttes ehitati auto üles ilma Eestisse toomata. Paar päeva putitasime Hispaanias, kohalik maalermeister pahteldas ja värvis katuse ära ning mehhaanikud lendasid 3 päeva enne järgmist võistlust auto komplekteerimiseks Hispaaniasse. Selline suhteliselt põnev seik.

Ega „tavalistes“ olukordades midagi väga hullu üldiselt juhtuda ei saagi – puur on ümber ja istud kõvasti toolis kinni. Turvalisus on aetud inimese elu ja tervise hoidmiseks päris suureks.

Kas sul mõni talisman ka on, mis neid äpardusi aitab vältida?

Ei ole. Pigem proovin ebausust hoiduda. Kuigi ühel perioodil, kui mind siin palju ebaõnne saatis, soovitati kirikusse minna. Mõtlesimegi siis koos meeskonnakaaslase Gabrieliga, et proovime järgi. Päris vanalinna ei viitsinud minna, kus need suuremad kirikud on ning otsustasime siis Nõmme ja Mustamäe kandis ringi vaadata. Käisime läbi kõik, mis teepeale jäid, aga huvitaval kombel olid kõigi uksed kinni 🙂 Ma ei teagi, mis värk sellega oli, aga sinna see jäi – kirikuuksed olid minu jaoks lihtsalt kinni 🙂

Teeme vahepeal ühe väikese teadmiste kontrolli ja vaatame kui hästi su isa sind tunneb 🙂 Esitan sulle sinu enda kohta 5 küsimust ja pärast uurin Jaanuselt, et mis tema arvab sinu vastused võiksid olla.

Lemmik rada Eestis?

Vasalemma, mis sarnaneb kõige rohkem Euroopa radadele – mõnusalt kiire ja tehniline. Kusjuures suuremat edu pole ma siiski sellel rajal veel saavutanud – alles eelmisel aastal suutsin seal üldse esmakordselt finišeeruda. Aga võitsin.

Teine lemmik on Laitse. Seal on ka kiirus üleval ja päris palju tehnilisi kohti, kus võimalik kõvasti aega võita.

Jaanus: Milline on Janno lemmik rada Eestis?

Vasalemma. Seda väljendab ta kogu aeg 🙂 Aga minu lemmikute hulka see näiteks ei kuulu, lihtsalt ei meeldi.

Lemmik rada välismaal?

Kuigi tegelikult meeldivad mulle Euroopas mitmed rajad, siis esile tõstaksin neist kaks. Esimesel kohal on loomulikult Höljese rada Rootsis. Suur kiirus ning tõsised ja kavalad kurvid. Tehnilised rajad mulle istuvad. Vanadest aegadest, kui sõitsin Lätis autokrossi, meeldib mulle Bauska rada. Euroopa autokrossimaailmas on see paljude sõitjate lemmik. Pealtnäha tundub sõitmiseks väga lihtne rada, aga siis on hea öelda, et mine istu rooli ja sõida siis seda kiiresti 🙂 Suured trampliinid ning vajab kiiresti sõitmiseks head ja kindlat sõidujoont.

Jaanus: Milline on Janno lemmik rada välismaal?

Höljes. Tal on tekkinud nüüd ka teisi radasid, aga kõik, kes rallikrossiga seotud, nende lemmik on ikka Höljes. Rootsi rajast paremat praegu Euroopas ei ole.

Minu lemmik rada on aga Lydden Hill Inglismaal. Vot see on radade rada. See, kuidas Janno seal eelmisel aasta sõitis – see on selline emotsioon, et sellest võin rääkida ja rääkida. Seal peavad meestel ka munad püksis olema – mäest hooga alla, seejärel 6. käiguga parempööre. Montalegre (Portugal), Barcelona (Hispaania) ja Mettet (Belgia) meeldivad ka. Praegu on väga palju häid radasid. Aga näiteks Saksamaa rada mulle ei meeldi – see on augus ja ma ei näe midagi, ega saa ka Janno sõitu normaalselt juhtida. Rahvas ka ei näe. Lisaks on seal ka meie autopark alati kusagil taga põllupeal, järjekorra lõpus 🙂

Kellele elad kaasa Eestis (peale iseenda)?

Eks ikka oma tiimi poistele – Georgile (Orr), Mihklile (Varul) ning tagaveost Einar Valdmaale. Peegi Tõnul hoian silma peal. Viimasel etapil Laitses sõitis Heinari Reinbach minu vana Ladaga, mille meilt ära ostis. Kuigi ta jõudis autospordi juurde alles eelmisel aastal ja on juba üsna soliidses eas, arvan, et ajapikku on kõik võimalik ning tema sõit läheb oluliselt paremaks. Laitses tegi ta juba väga tubli esituse, arvestades, et tõsise esiveolise auto rooli jõudis ta alles päev enne võistlust.

Jaanus: Kellele Janno Eestis kaasa elab (peale iseenda)?

Ma ei usu, et ta endale kaasa elab – see ei ole viisakas. Pähkliga küsimus, raske vastata. Ma arvan, et Georgile (Orr) – ta näeb seal potentsiaali.

Mina elan muidugi kaasa meie meeskonna poistele – Janno, Orr ja Varul. Väike unistus on, et nad moodustavad käesoleva hooaja kokkuvõttes Super1600 klassi esikolmiku 🙂

Kellele elad kaasa välismaal?

Enda konkurentidest Super1600 klassis ma kedagi ei eelista. Supercaris (World RX) hoian pöialt Solbergile ja Kristofferssonile – mõlemad on väga soliidsed ja kiired sõidumehed. Muidugi Mattias Ekströmile ka. Vot sellistele meestele. Ja muidugi lätlastele Baumanisele ja Nitišsele ka – nendega olen palju koos sõitnud ja saame väga hästi läbi.

Jaanus: kellele Janno välismaal kaasa elab?

Kas oma klassis või Supercaris? Hea küsimus 🙂 Superis on Bakkerud.

Mina elan kaasa Solbergile. Olen nii suur poolehoidja, et kui ta peaks mõne võistluse katkestama, keeran kohe selja ja jalutan minema. Absoluutselt enam ei huvita! (Tõnissaar: loen ette, kelle Janno nimetas.) Janno ütles Läti poiste kohta ka? No see pidi küll viisakusest olema 🙂

Unistuste auto?

Põhimõtteliselt üks korralik Supercar – mark ei ole väga oluline, lihtsalt, et oleks korralik EMi või MMi tasemel konkurentsivõimeline auto. Ma arvan, et see oleks minu unistuste auto.

Jaanus: Milline oleks Janno unistuste auto?

Jään vastuse võlgu. (Tõnissaar: ütlen, et jutt käib ikka rallikrossiautodest, mitte tänavasõiduautodest ning et Janno unistab Supercarist). Täiesti õige mõte, unistama peab suurelt!

Janno, seda käib ikka jutust siit ja sealt läbi – mis teema sul tolle Supercar klassiga on? Kas on kindel plaan sinna edasi liikuda?

Eks ta ole ikka minu kõige suurem eesmärk ja unistus – jõuda sinna kõige suuremasse karusselli. Aga kuna Eestis on toetajaid ja kõike muud väga raske ajada, siis vaatame, mis elu toob. Tuleb jääda realistiks. Praegu väga suuri väljavaateid ei tundu olevat, et saaks sammu edasi teha. Aga püssi me põõsasse ei viska.

JAANUS LIGUR

Janno Liguri isa. Endine motosportlane autokrossi bagide klassis. Kahekordne Euroopa meister (1990 ja 1991), Nõukogude Liidu meister (1989), Rahvaste spartakiaadi kuld (1986).

Räägime täna Jannost!

Milline rallikrossihetk meenub sulle seoses Jannoga esimesena, mis oma poja üle kõige rohkem uhkust tundma pannud?

Kõige rohkem vast see esimene poodiumikoht Belgias (2014), kui ta kolmandaks tuli. See oli selline … siis viskas emotsioonid lahti, mokk läks kõveraks ja pisar tuli silma – hea tunne, et kuidagi ikkagi on võimalik nende suurte ässade vastu saada. See on selline rallikrossiga seotud asi, mis kõige rohkem meeles ja hinges.

Aga ärevust?

Kui aus olla, ei oskagi nagu öelda. Võistlustel on kogu aeg närvid pingul ja sõidad ise kaasa. Kõik on üks pidev ärev olek, onju. Tuska teeb aga see, kui auto ei võimalda Jannol head tulemust teha. Teinekord olen enda peale kuri, kui esmapilgul on tunudnud, et olen ta valel ajal jokkerisse saatnud. Siis tekib siuke viha enda peale. Aga kui pärast analüüsid asja üle, vaatad Janno sisevideot ja aegu ning arutad asja Janno endaga, siis 90% juhtudest on esmapilgul valena tundunud otsus osutunud siiski õigeks. Järelikult tuleb ikka sisetunnet ja selle põhjal tehtud kiiret hinnangut usaldada. Ja kui polnudki õige, siis ega seda enam parandada ei saa.

Aga uperkuudid?

Mõlemad suuremad korrad, üks Põltsamaal ja teine Barcelonas, jäid mul suuremas osas nägemata. Ainult seda nägin, kui auto tegi viimase maandumise. Esimene emotsioon oli, et kurat, jälle on võistlus pees ja veel väga headelt kohtadelt. Piloodi peale ma ei mõtle, need autod on niivõrd turvalised. Kui auto ei põle, siis on ohutu. Edasi tuleb kõik see muu asi sinna järgi – auto on katki, kas suudame korda teha? Ajalimiit on ka korralikult peal ning tööd on meeletult. Kas ikka saame hooajaga jätkata? Kõik see hakkab kooruma ja kooruma. Aga need mõlemad kukerpallid, seal ei ole poissi milleski süüdistada.

Kas sa Janno esimest starti mäletad?

Mäletan ikka, jah. Taalis, 2006. aasta talvel. Sõitsime vana Mazda 323-ga, mida sõbrad võimaldasid Jannol proovida. Alguses mõtled, et poiss on niivõrd pisike ja kuidas ta ikka hakkama saab ning mis ja kus. Aga kui stardid läksid lahti, siis vaatad ja … nutuklomp tuleb kurku. Minu poeg ja sõidab suure autoga! Ise alles 9-aastane põnn ja juba saab enam-vähem asjaga hakka. See oli selline härdust tekitav ülev tunne. Analoogne tunne poodiumikohaga Belgias, neid kahte asja võib enamvähem võrrelda – esimene start ja esimene suurem poodium.

Muidugi ütleme ausalt – ega Janno tee rallikrossi alguses väga lihtsalt ei läinud. Sellest Mazdast pidime varsti loobuma. Ehitasime siis talle kiiresti Lada 08. Auto, mille sain Liidu koondislt endale treeningautoks, läks edasi Jannole. Sellega ta sõitis 2007 – 2012. (Seesama auto, millega Heinari Reinbach Laitses sõitis). Kui Mazda oli standardne, siis 08 tegime juba sportauto moodi. Mäletan, et Janno tuli algusepoole ikka minu juurde ja küsis: „Issi, miks ma kogu aeg viimane olen? Ma ju kihutan kogu aeg gaas põhjas.“ Mina seepeale: „Kuule Jann, sa oled teistest paar aastat noorem – oled sa kindel, et see pedaal sul seal ikka päris põhjas on? Proovime ja sõidame veel.“

Mitu aastat läks, enne kui ta kiireks sai. Aga see oli nagu sõrmenips, ühel hetkel lihtsalt läks. Vist oli 2008. aasta sügisel Taalis, kus treeningutel mõtlesime, et võiks proovida paari asja teistmoodi. Janno prooviski ja tegime kontrollsõitudel absoluudi teise aja. See oli sõit, kus Janno muutus ja tõusis selliseks … päris võidusõitjaks. Sinnani oli pisike poiss, kes lihtsalt sõitis. Sealt edasi hakkas võitlema, julges sõita, oskas kasutada autot ja kohe hakkasid tulema ka tulemused. Paar aastat sõitsime veel superkrossi, kus täiskasvanud mehed olid temaga püstihädas – ei antud neile armu kruusal ega jääl.

2010–2011 osales Janno juba paralleelselt ka Läti autokrossi sarjas, kus saavutas hooaja kokkuvõttes II koha. 13-aastane jõmpsikas võitles teiste meestega, mis kole. Need kohad seal poodiumil tegid väga head meelt, sest pidasime Läti sarja sel hetkel ülikõvaks. Võit jäi aga tol korral seepärast tulemata, et üks etapp langes kokku Eesti rallikrossi etapiga. Janno valis aga Eesti etapi ja nii tegimegi. Usun, et muidu oleks võinud ta tulla Läti meistriks.

Kuidas iseloomustad Janno sõidustiili?

Väliselt tundub, et see sõit ei ole effektne, aga see on lihtsalt puhas sõit. Kui ma küsin, kas sa kiiremini suudaksid, on vastuseks, et enam kiiremini pole selle autoga hetkel võimalik. Kui rahvale meeldib võibolla lippadi-lappadi, siis kiiruse mõttes see nii ei ole. Jannol on täitsa oma trajektoor. Kui keegi suudab tal sabas püsida, siis hoitakse veel kinni, aga kui kontakt kaob, läheb Janno eest ära. See oli juba 08-ga nii, et sõidab autoga selliselt, et kiiremini enam ei saagi. Eks Euroopa ajad ka ju näitavad, et kui oleme auto paremaks reguleerinud, on ka ajad kohe paremad – mees suudab autost maksimumi välja võtta.

Kas kogu tahe spordile pühenduda on tulnud Janno poolt või on olnud ka kordi, mil vaja poiss autosse tagasi lükata?

Kogu selle aja jooksul on olnud kaks-kolm korda, kus minu emotsioon pole suutnud jääda valitsetuks ja on olnud ütlemist. Aga sellist asja, kus on olnud vaja autosse tagasi ajada, pole olnud. Kui on ütlemist, siis keerame selja ja 5 minuti pärast lepime ära ning asi läheb edasi.

Kui autospordiga algust teime, oli kogu teema ikka „Jaanus Liguri poeg!“. Igasuguseid abistajaid ja kaasaelajaid oli karjas ümber. Aga kui kohe algul tulemust ei tulnud, oli paar aastat praktselt nii, et käisime ainult isa ja poeg. Oligi kahe mehe tiim. Isa ikka poega ei jäta ju. Kui hinges tunned, et küll see tulemus tuleb, siis käid. Pusisime ja pusisime ja eks see tänaseks näha, kuhu me oleme välja pusinud. Lisaks minule on olnud algusest saati Janno kõrval veel üks mees, mehaanik Aivar, kes väga suureks toeks. Selline tiim, nagu meil on praegu, tekkis alles paar aastat tagasi.

Kas Janno on sõnakuulelik õpilane või tuleb ette ka momente, kus ta ütleb, et tema on otsustanud ja nii jääb?

Janno on sõnakuulelik õpilane. Temaga ei olegi … see on kahe mehe sümbioos. Kui õhus on küsimus, siis räägitakse asi kahe mehe vahel läbi ja otsus jääb sellele, kes peaks sel hetkel otsustama.

Ise otsustamise juurde käib ka oma vigade tegemise moment?

Ikka käib. Kõik inimesed on ekslikud ja võidusõit pole teistmoodi. Aga me oleme ikka, kuidas ma ütlen – kui mulle on mingil hetkel tundunud, et midagi läks valesti, olen sellele vihjanud. Ja olen jätnud alati eneseanalüüsi variandi. Tal on hea eneseanalüüs, ta saab sellega hakkama. Kui näen raja kõrvalt vaadates auto käitumist, siis räägin sellest vastavalt sisetundele ja kuulan ära ka tema arvamuse. Enamasti ta vastab, et ta teab ja ütleb, et proovib trajektoore muuta ning auto käitumist parandada. See näitab, et mees analüüsib.

Tuleb ta sulle ütlema ka, kui on kusagil eksinud?

Tuleb ütlema küll, et kuule paps, ma tegin seal vea. Ja siis me analüüsime, mis seda tingis. Sellist peakeeramist ja möödakõndimist meie tiimis ei ole. Üldiselt on ka nii, et kui tal on midagi valesti läinud, on seda kohe poisist näha. Selles ja enesekriitika oasa oleme päris sarnased.

Sel hooajal on Jannol Eestis 7 etappi ja Euroopa meistrivõistlustel 6 etappi, mis teeb kokku 13 nädalavahetust. Aga rallikross ei tähenda ju ainult võistlusnädalavahetusi ning sul on ka teiste hoolealuste sõidukeid ja muid töid. Mitu tundi öösiti magada lastakse?

Parasjagu, veame välja. Aga kõik ümbritsev kannatab selle spordi all. Juba aastaid. Škodat teeme õhtuti ja nädalavahetuseti. Isa ei kannata oma tööaega poisi auto peale panna. Enne kui kliendid teenindatud, siis enda autot ei tehta.

Kui Škoda ehitamisega alustasime, sõitsime veel 08-ga, sest ühe hooga ei suutnud uut autot välja ehitada. Palju läheb mõtlemise ja katsetamise peale ning tunnid on lühikesed. Lisaks peab tahes-tahtmata ka teiste autosid omast vabast ajast tegema, sest kusagilt peab see finants tulema.

Räägi tolle Škoda ehitamisest natuke lähemalt.

2012. aasta. Auto tasemele saamine võttis päris hulga aega. Finants ei võimaldanud korraga liiga palju häid otsuseid vastu võtta. Suurt nördimust tekitas see, kui auto valmis sai ja läksime seda Elvasse testima. Veeres ilusti neli ringi rajal. Ütlesin siis Jannole, et proovigu starti ka! Ja kohe oli käigukast tükkideks ning päris mitutuhat eurot läks üle õla. Eks see meid siis ka kasvatas ning valisime edaspidi paremaid koostööpartnereid, kelle kaudu sai tellida tippasju ja kes aitasid probleeme lahendada. Aegamööda hakkasid asjad õigesse rööpasse loksuma – nii ta oli. Vähese finantsi tõttu proovime paljud asjad ise teha, aga see on meid ka omajagu pärssinud.

Mida kindlam on auto, seda rahulikum on Janno ja seda paremat tulemust ta meisterdab. Portugali ja Belgiaga olen praegu väga rahul.

Kui suur on teie meeskond?

Parasjagu suur – rohkem ei mahukski enam telgi alla ära 🙂 Peale minu veel 3 võistlusmehhaanikut. Ja siis on Janno ja mänedžer. Hakkame tasapisi jõudma sinnamaale, et iga mees teab, mis on tema ülesanne ning mulle antakse oma sõlmedest ja asjadest adekvaatne info ette. Kõik jälgivad sõitu ka raja äärest ja pärast üritab iga mees oma seisukohta avaldada.Sellest see sümbioos meil seal tekibki – arvestame ka mehhaanikute nähtu ja seisukohtadega. See kõik aitab headele tulemustele kaasa.

Mida peab veel toonitama – meie meeskond on hobimeeskond. See ei ole töö, kõik on fännid – Janno head sõbrad, kes näevad temas mingit potentsiaali ja tahavad kaasa aidata headele tulemustele. Just kaasa aidata, sest iga kord ainult häid tulemusi ei tule, aga alati peaks olema näha areng ja edenemine. Ühtlasi on see sport ka Janno ettevalmistamine eluks – siit võib ta saada tulevikuks ka töö. Janno areneb koos auto ja meeskonnaga ning saab siit ellu väga palju oskusi kaasa võtta. Kui saab täismeheks, on ta väga tõsine proff – väga hinnatud autoehitaja ja insener. Sport on kindlasti ka üks kasvatus– ja koolituselement.

Lõpetuseks – millises seisus on sinu hinnangul Eesti rallikross?

Minu hinnangul päris heas seisus, aga võiks olla rohkem osavõtjaid. Riikide tasandil vaadates on Eesti sari päris kõva sari. Mulle tundub see niimoodi. Kui nüüd Soomes oleks ka Super1600 klass, siis tõstaks see kindlasti ka Eesti taset veelgi. Kahjuks aga teisel pool merd selle vastu väga huvi ei ole. Tundub, et praeguse seisuga hakkab rallikross sündima Lätis, mis tõstab edaspidi ka Eesti rallikrossi veel ja veel.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Janno ja Jaanus Ligur 2016. aasta rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja lõpugalal.

Loe edasi

16. koht teises eelsõidus lisas Õunale enesekindlust

Täna lõppes Norras Lanke rajal FIA Euroopa meistrivõistluste sarja Supercar klassi teine etapp. Nelja eelsõidu kokkuvõttes saavutas Eesti piloot Andri Õun 27. ja Mart Tikkerbär 32. koha.

Juba mitmendat korda Norra rajal võistlemas olnud Andri Õun sõitis teises eelsõidus välja 16. aja, mis andis nii sõitjale kui ka kogu meeskonnale juurde enesekindlust ja teadmise, et liigutakse õiges suunas.

„Kui esimeses eelsõidus kadus hea tempo paari sõiduvea tõttu ära, siis teises eelsõidus läksin peale juba tunduvalt kindlamana,“ kommenteeris Õun tubli saavutust. „Esimese eelsõidu eel alanud vihmasadu taandumise märke ei näidanud ja nii saingi sõita mulle sobivamal, märjal ja libedal rajal. Auto seadistus sai samuti nii märja ilma kui ka Lanke raja jaoks hästi paika ning samuti läks tunnetus iga ringiga paremaks. Vaatamata kohavõitlusele O´Donovaniga, kellele sel korral veel küll alla jäin, hoidsin tempot stardist finišini,“ lisas Õun.

Pühapäevase kuiva ilmaga aga Õun enam sedavõrd kiiret kohanemist raja ja autoga ei näidanud ning kolmandast ja neljandast eelsõidust sai ta kirja 29. koha.

Teise etapi võitis rootslane Robin Larsson, teiseks jäi samuti rootslane Anton Marklund ja kolmandaks tuli norralane Alexander Hvaal. Finaalis teisena finišeerus küll ungarlane Tamas-Pal Kiss, kuid tema ajale lisati rikkumise tõttu 5 sekundit, mis jättis ta kokkuvõttes 5. kohale. FIA Euroopa meistrivõistluste sarjapunktide arvestuses on Õun teise etapi järel 31. ja Tikkerbär 34. kohal. Esikolmiku moodustavad Anton Marklund (56 punkti), Robin Larsson (44 punkti) ja Tamas-Pal Kiss (40 punkti).

Rohkem infot leiad Delfi rallikrossi otseblogist.

Kiireimas, Supercar klassis sõitev Andri Õun on 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Eesti meister. Reinsalu Sporti esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (5 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi). Järgmise võistlusstardi teeb Ford Fiestaga sõitev Õun Eesti meistrivõistluste 3. etapil, mis toimub 17. juunil Vasalemma rallikrossirajal Harjumaal.

Foto (Rihards Baumanis): FIA Euroopa meistrivõistlused rallikrossis Norras. Andri Õun esimesel stardipositsioonil ootamas rohelise tule süttimist.

Loe edasi

DELFI OTSEBLOGI rallikrossi EM-etapilt Norrast

Värsked tuuled Eesti rallikrossimaastikul – Janno Ligur (Ligur Racing), Siim Saluri (RS Racing Team), Andri Õun (Reinsalu Sport) ja rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sari panid seljad kokku ning koostöös Delfiga leiti võimalus EM-i ja MM-i toomiseks Eesti fännideni. Euroopa meistrivõistlustel keskendutakse Eesti sõitjatele, kes võtavad osa ka Eesti meistrivõistluste sarjast. Samuti kajastatakse maailmameistrivõistluste (Supercar) tulemusi.

Esimene blogi alustab juba sel reedel (9. juuni) kell 18.40 (Eesti aja järgi), mil algavad vabatreeningud Norras toimuval etapil, kus võistlustules Eesti piloot Andri Õun (Supercar Europe). Jaga uudist ja jälgi mängu – blogi ilmub Delfis sellesama artikli alla.

Otseblogi leiad siit!

Foto: Marko Leesi

Loe edasi

Ligur tegi rallikrossi EM-etapil teisele kohale sõites ajalugu

Täna Belgias Jules Tacheny ringrajal lõppenud rallikrossi FIA Euroopa meistrivõistluste sarja Super1600 klassi teisel etapil tõusis Eesti piloot Janno Ligur poodiumile, sõites välja võimsa teise koha. Tegemist on ajaloolise hetkega, sest sellist tulemust Eesti rallikrossis keegi varem saavutanud ei ole.

Kui eelsõidud lõpetati 10. kohal, siis poolfinaalidest tuli juba tugev 4. aeg ning finaalis oli arvestuslik kaotus liidrile vaid 0,265 sekundit. Aga miks arvestluslik? Sest neljandal ringil keeras lätlasest konkurent Artis Baumanis jokkerringil oma auto katusele, mis tekitas aga rajal ohtliku olukorra ning kohtunikud otsustasid sõidu katkestada. Nii arvutatigi finaalsõidus tavapärase kuue ringi asemel tulemused välja nelja ringi põhjal.

„Jõudsin neli täisringi sõita ja olin tol hetkel esimesel positsioonil. Kui 5. ringil jokkerile läksin, olid punased lipud väljas. Kuna kohustuslik jokker jäi ametlikult läbimat, liideti minu nelja ringi ajale selle etapi Super1600 klassi keskmine jokkeri aeg ning selliselt siis teine koht tuligi,“ selgitab Ligur vaatemängulist finaalsõitu, mis oleks võinud vabalt lõppeda ka esikohaga. „Olen väga rahu. Etapp algas võrdlemisi mustades nootides – teine ja neljas eelsõit tõid küll üsna head ajad, seevastu 1. eelsõidul jäin süütesüsteemi rikke tõttu viimaseks ning 3. eelsõidul kaotasin aega kehva stardi ja jokkerringil tehtud veaga. Aga suutsin end kõigest sellest jamast ikka välja rabeleda,“ on Ligur positiivne.

Ligur lisab, et hing on rahul – kui eelmisel hooajal oli igal etapil kolm kuni viis kümnendikku kogu aeg puudu, mis konkurendid suutsid otsustavatel hetkedel üles leida, siis nüüd püsitakse kogu aeg tempos ja ka sellel võistlusel saime näha, et ollakse suutelised välja sõitma isegi parimaid ringiaegu.

Siim Saluril aga sel korral nii hästi, kui eelmisel etapil, ei läinud – teises eelsõidus tuli kokkupõrke tagajärjel katkestus ning nelja eelsõidu kokkuvõttes lõpetas Saluri 13. kohal, olles seega esimene poolfinaalist välja jäänud mees.

„Suurt pettumust ei ole – selline see rallikross on. Teises eelsõidus läks stardile järgnenud esimesel parempöördel kitsaks ning põrkasime konkurendiga kokku – mina tagumise, tema esimese rattaga. Lendasin paugust rajale rist ning järgmine mees ei saanud enam pidama, sõites mul vasaku esimese nurga täiesti maha. Kolmandaks ja neljandaks eelsõiduks oli masin korras, aga üks kehva tulemus tõmbas koguskoori madalaks,“ kommenteerib Saluri Belgia etapi tulemust. „Rada sai nüüd taas natuke selgemaks ja kui järgmisel aastal peaks mõni etapp uuesti Belgias toimuma, on tulemus juba parem. Sel hooajal on aga järgmine EMi start juuni lõpus Rootsis – rajal, mis meeldib kõikidele sõitjatele,“ lisab Saluri ootsuärevalt.

Teise etapi võitis Kasparas Navickas (Leedu), teiseks tuli Janno Ligur (Eesti) ning kolmandaks sõitis end Jussi-Petteri Leppihalme (Soome).

Kõik EMi teise etapi tulemused leiad siit: http://www.fiaworldrallycross.com/result/super1600/bel/

FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur teise etapi järel 26 punktiga 7. kohal ja Saluri 14 punktiga 10. kohal. Esikolmiku moodustavad Kasparas Navickas (50 punkti), Ulrik Linnemann (45 punkti) ja Artis Baumanis (44 punkti).

Super1600 klassis Škoda Fabia roolis sõitev Janno Ligur on 2016. aasta Eesti meister ja FIA Euroopa meistrivõistluste 8. koht. Ligur Racing meeskonda esindav piloot võtab ka käesoleval aastal FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etappi) osa täismahus. Samuti näeb teda Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas, mille järgmine etapp toimub 3. juunil Laitse Rallypargis, Harjumaal.

Samas klassis Renault Twingoga rajal olev Siim Saluri on 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe ja FIA Euroopa meistrivõistluste 14. koht. RS Racing Team meeskonda esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi).

Foto (Rihards Baumanis / Janno Ligur): Janno Ligur poolfinaalis prantslasest konkurenti edestamas.

Loe edasi

Saluri ja Ligur asuvad EM-i teisel etapil kohti püüdma

Täna algab Belgias Jules Tacheny ringrajal rallikrossi Euroopa meistrivõistluste sarja Super1600 klassi teine etapp. Eesti rallikrossi tipud Siim Saluri ja Janno Ligur hoiavad Portugalis toimunud avaetapi järel mõlemad 8. kohta.

„Hommikul oli siin väga vihmane, aga nüüd on rada tuulega ära kuivanud. Tõenäoliselt saab tänase treeningu ja esimese eelsõidu kuivaga ära tehtud. Homme-ülehomme on aga juba kahtlasem,“ kommenteerib värskelt Eesti meistrivõistluste hooaja avaetapi võitnud Saluri olusid Belgias. „Muidu see rada mu lemmikute hugas ei ole – pikad asfaldisirged ja järsud mahapöörded kruusale. Aeglased mahapöörded tuleb väga täpselt läbida ja kui eksid, tekivad kohe päris suured vahed sisse. Kuigi tingimused on kõigile samad, tuleb raske võidusõit. Eesmärk on jõuda poolfinaali, 12 parema hulka,“ lisab Saluri, kes 2015. aastal samal rajal samuti end poolfinaali välja sõitis.

Kolm aastat tagasi Belgias poodiumi kolmandale kohale sõitnud Ligur usub, et kui kõik läheb plaani järgi, on ka sel aastal poodiumile jõudmine reaalne.

„Tuju on hea ja ilm on ka üsna hea, kuigi vahelduv. Tehnilised viperused, mis Portugalis toimunud avaetapil poolfinaalis segama hakkasid, on kõrvaldatud ja ka eelmisel nädalavahetusel aset leidnud Eesti meistrivõistluste avaetapil tekkinud kahjustused on likvideeritud. Tehniline kontroll sai just läbi, nüüd veel ees masina kaalumine ja müra mõõtmine ning siis oleme võistlusteks valmis – üks sõit korraga, alati maksimumi peale,“ on Ligur positiivne.

Enne teise etapi algust moodustavad FIA Euroopa meistrivõistluste esikolmiku Ulrik Linnemann (27 punkti), Krisztián Szabó (26 punkti) ja Kasparas Navickas (22 punkti).

Ajavõtt otse rajalt ja tulemused: http://www.fiaworldrallycross.com/result/bel/2017

Super1600 klassis Renault Twingoga rajale minev Siim Saluri on 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe ja FIA Euroopa meistrivõistluste 14. koht. RS Racing Team meeskonda esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi).

Samas klassis Škoda Fabia roolis sõitev Janno Ligur on 2016. aasta Eesti meister ja FIA Euroopa meistrivõistluste 8. koht. Ligur Racing meeskonda esindav piloot võtab ka käesoleval aastal FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etappi) osa täismahus. Samuti saab teda näha Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas, mille järgmine etapp toimub 3. juunil Laitse Rallypargis, Harjumaal.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2017, avaetapp Kulbilohus – Siim Saluri poolfinaalis starti ootamas.

Loe edasi

Saluri lõpetas EMi avaetapi seitsmendana, Ligur 12. kohaga

Täna Portugalis Montalegre ringrajal lõppenud rallikrossi FIA Euroopa meistrivõistluste sarja Super1600 klassi esimesel etapil sõitis Eesti piloot Siim Saluri välja poolfinaali, kus lõpetas 7. kohaga. Kuigi finaali, kuue parema hulka pääsemiseks sellest ei piisanud, tegi Saluri head sõidud ja saavutas kindlalt ka avaetapiks püstitatud eesmärgi, milleks oligi poolfinaali jõudmine.

„Eelsõitudes suutsin end täna väga hästi realiseerida – oli koht, kus tuli iga hinna eest pingutada ja seda ma ka tegin. Viimasesse eelsõitu minnes olin üldarvestuses 12. kohal, mis on väga piiripealne värk. Teadsin, et pean kõik mängu panema ja vaja on riskida. Nii tegingi – sõitsin üle ja lõikasin kust vähegi võimalik, mis lõi paaris kohas ka kahe ratta peale sõitma. Tulemuseks oma eelsõidu võit ja ka väga hea aeg. Samal ajal oli teistes eelsõitudes vist natuke rohkem kokkupõrkeid, mis neil aega maha võttis,“ kommenteerib finaalpäeva Portugalis parima eestlasena lõpetanud Saluri. „Avaetapil punktid teenitud, nüüd võib ilusti edasi minna. Kuigi sel korral olid konkurendid ikkagi tiba kiiremad, siis nägin, et olen suuteline tihedas konkurentsis korralikku tempot sõitma. Väga hea meel on ka selle üle, et nüüd sai kolm aastat Portugali etapil olnud ebaõnne lõpuks murtud,“ lisab Saluri meeleolukalt.

Janno Ligur, kes lõpetas esimese päeva kokuvõttes tugeva 5. kohaga, teisel päeval enam nii head sõitu teha ei suutnud. Kuigi poolfinaalipääsu lunastamisega probleeme ei olnud, lõppes sealne sõit esimesel ringil katkestusega.

„Tänastes eelsõitudes oli palju kokkupõrkeid ja takerdusin pidevalt kellegi taha kinni – kiiret sõitu väga teha ei saanud. Üritasin muidugi võidelda nii kuis sain, aga suuremat edu sellega ei saavutanud. Poolfinaalis tabas masinat elektriprobleem, mille tulemusena töötas mootor vaid kolme silindriga. Tegin stardi siiski ära, lootes, et kõrgematel pööretel hakkab asi õigesti tööle, aga seda ei juhtunud. Jätsin seepeale masina ise raja äärde, et mitte mootorit lõhkuda,“ kommenteerib Eesti meister Ligur avaetapi teist päeva. „Muidu on meeleolu hea – lihtsalt natuke ebaõnne, muud ei midagi. Esimene päev näitas, et kui sõita saan, olen päris kiire ja esiviisiku-kuuiku hulka jõuda pole keeruline,“ lisab Ligur.

Esimese etapi võitis möödunud hooaja hõbe Ulrik Linnemann (Taani) teisele kohale jäi Timur Shigaboutdinov (Venemaa) ning kolmandaks sõitis end möödunud hooaja meister Krisztián Szabó (Ungari).

FIA Euroopa meistrivõistluste sarjapunktide arvestuses on Saluri avaetapi järel 10 punktiga 9. kohal ja poolfinaalis katkestanud Ligur sama punktisummaga 10. kohal. Esikolmiku moodustavad Ulrik Linnemann (27 punkti), Krisztián Szabó (26 punkti) ja möödunud hooaja pronks, leedukas Kasparas Navickas (22 punkti).

Super1600 klassis Škoda Fabia roolis sõitev Janno Ligur on 2016. aasta Eesti meister ja FIA Euroopa meistrivõistluste 8. koht. Ligur Racing meeskonda esindav piloot võtab ka käesoleval aastal FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etappi) osa täismahus. Samuti on lootust teda näha Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas, mille avaetapp toimub juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal.

Samas klassis Renault Twingoga rajal olev Siim Saluri on 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe ja FIA Euroopa meistrivõistluste 14. koht. RS Racing Team meeskonda esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi).

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016, Misso etapp – Saluri ja Ligur stardisirgel konkurentidele külgedelt peale vajutamas.

Loe edasi

Ligur rallikrossi EM-i avapäeval viies, Saluri 13. kohal

Täna toimusid Portugalis Montalegre ringrajal rallikrossi Euroopa meistrivõistluste sarja Super1600 klassi esimese etapi eelsõidud. Eestist on võistlustules Janno Ligur ja Siim Saluri.

Janno Ligur on avapäeval toimunud kahe sõidu järel kogutud 81 punktiga 5. kohal, kaotades liidrile Jussi-Petteri Leppihalmele 8 punktiga. Esimeses eelsõidus kaheksanda aja välja sõitnud Ligur lõpetas teise eelsõidu tugeva teise ajaga. Eesmärk poodiumile sõita püsib reaalsena.

„Esimene start algas nii, nagu eelmine hooaeg lõppes – olin ühes sõidus koos meestega, kelle sõidustiil oli päris robustne ja kokkupõrked kerged tulema. Kohe esimeses kurvis sõidetigi mulle esirattasse, mis lõi stabiilsuse paigast ära. Sõitsin kurvi natuke liiga pikaks ja andsin sellega omajagu aega ära. Oleks see vahejuhtum olemata olnud, oleksin kindlasti ka selle sõidu esiviisikus lõpetanud,“ kommenteerib Ligur päeva avasõitu. „Teine sõit läks juba libedamalt – sain stardist teravalt minema ja hoo kiirelt üles. Esimese mehega, kelleks oli eelmise hooaja meister Szabó, oli paras vahe sees, mis ei seganud sõitu. Muidugi proovisin teda kätte saada, aga täna ei õnnestunud. See jääb homseks,“ lisab Ligur.

Siim Saluri on kogutud 62 punktiga 13. kohal, kaotades liidrile 27 punktiga. Poolfinaalikohast, kuhu pääseb nelja eelsõidu põhjal 12 parimat, lahutab Salurit vaid üks koht.

„Ilm peab, suuri sõiduvigu pole olnud, tehnika on tipp-topp ja kõik justnagu sujub, aga kusagilt tekib ikka vahe sisse – esimesed viis meest on oluliselt kiiremad. Möödasõiduvõimalused sellel rajal väga head ei ole – tuleb kas kohe stardis panna või siis jokkerit taktikaliselt hästi ära kasutada. Eks otsime ja mõtleme, millest vahe tekib ning homme parandame,“ kommenteerib Saluri tänaseid sõite. „Eesmärk on ikkagi poolfinaal,“ lisab Saluri.

Avapäeva järel kuuluvad FIA Euroopa meistrivõistluste esikolmikusse: Jussi-Petteri Leppihalme (Soome), Krisztián Szabó (Ungari) ja Ulrik Linnemann (Taani).

Esimese päeva täpsed tulemused leiad siit: http://www.fiaworldrallycross.com/result/super1600/por/. Homsed eelsõidud algavad Eesti aja järgi kell 12.30 ning tulemusi on võimalik jälgida otse siit: http://www.fiaworldrallycross.com/results

Super1600 klassis Škoda Fabia roolis sõitev Janno Ligur on 2016. aasta Eesti meister ja FIA Euroopa meistrivõistluste 8. koht. Ligur Racing meeskonda esindav piloot võtab ka käesoleval aastal FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etappi) osa täismahus. Samuti on lootust teda näha Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas, mille avaetapp toimub juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal.

Samas klassis Renault Twingoga rajal olev Siim Saluri on 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe ja FIA Euroopa meistrivõistluste 14. koht. RS Racing Team meeskonda esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi).

Foto (Rallikross.ee / Piret Jaani): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016, Audru etapp – Ligur ees, Saluri kohe kannul.

Loe edasi

Täna stardivad rallikrossi EM-il Eesti tipud Ligur ja Saluri

Täna algab Portugalis Montalegre ringrajal rallikrossi Euroopa meistrivõistluste sarja Super1600 klassi esimene etapp, kus stardis ka Eesti rallikrossi tipud Janno Ligur ja Siim Saluri.

„Montalegre rada sobib mulle – see on sõidumeeste rada, kus maksavad rohkem sõiduoskus ja tarkus. Pelgalt kiirest masinast siin ei piisa, sest kavalad kruusakurvid nõuavad väga head sõidutehnikat ja taktikat,“ kommenteerib Ligur avaetappi. „Loodan sellest etapist vähemalt sama tulemust, mis eelmisel aastal,“ lisab Ligur, kes on oma sõidukoskusi lihvinud juba päris noorest saati nii Eesti kui Läti krossiradadel.

Möödunud hooajal saavutas Ligur avaetapil Portugalis kõrge 4. koha, jäädes koos eelsõitude ja poolfinaaliga EM-i etapipunktide arvestuses jagama 2. – 3. kohta. Saluri aga lõpetas avaetapi 14. kohaga, jäädes poolfinaali pääsenud 12 parema hulgast napilt välja.

„Ilm on ilus ja loodame, et see nii ka mõlemal võistluspäeval püsib. Kuiv rada toob minu oskused paremini välja ja see hakkabki siin mängima, sest auto taha kindlasti midagi ei jää – kogu meeskond on teinud suurepärast tööd ning ettevalmistused on sujunud hästi,“ kommenteerib avaetappi Saluri. „Kindel eesmärk on sõita 12 parema hulka, siis võib hooaja alguse kordaläinuks lugeda,“ lisab Saluri.

FIA Euroopa meistrivõistlustel on koos Liguri ja Saluriga stardis kogu Euroopa paremik, sealhulgas eelmise hooaja meister Krisztián Szabó, hõbe Ulrik Linnemann ja pronks Kasparas Navickas.

Super1600 klassis Škoda Fabia roolis sõitev Janno Ligur on 2016. aasta Eesti meister ja FIA Euroopa meistrivõistluste 8. koht. Ligur Racing meeskonda esindav piloot võtab ka käesoleval aastal FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etappi) osa täismahus. Samuti on lootust teda näha Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas, mille avaetapp toimub juba 6. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal.

Samas klassis Renault Twingoga rajale minev Siim Saluri on 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe ja FIA Euroopa meistrivõistluste 14. koht. RS Racing Team meeskonda esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi).

Foto (Rallikross.ee): Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2016, Vasalemma etapp – Liguri ja Saluri duell.

Loe edasi

Õun lõpetas rallikrossi EM-i avaetapi 27. kohaga

Möödunud nädalavahetusel toimus Barcelonas Kataloonia ringrajal rallikrossi FIA Euroopa meistrivõistluste sarja esimene etapp, kus kiireimas, Supercar klassis sõitev Eesti piloot Andri Õun tuli kokkuvõttes 27. kohale.

Esimeses eelsõidus kiiret algust ja 18. aega näidanud Õuna teine sõit jättis ta avapäeva lõpuks 42 punktiga 24. kohale, kaotades liidrile Robin Larssonile 53 punktiga. Teisel päeval suutis eestlane küll juba paremaid aegu näidata, kuid konkurentide nälg oli sel korral suurem ning koht poolfinaalis kaheteistkümne parema hulgas jäi kättesaamatuks.

Enne võistluse algust ütles Õun, et Kataloonia on tema jaoks uus rada ja ka konkurents on oluliselt tihedam kui eelmisel aastal.

Kahe eelsõidu järel võttis Õun esimese päeva kokku öeldes, et start oli hea – soomlasest konkurendi Tahko püüdis ta kolmandas kurvis hea taktikaga kinni. Teises sõidus läks aga ilmastikuga keeruliseks – natuke sadas ja natuke kuivatas. Seal siis libedal pingutati natuke üle ja kuival hoiti liialt tagasi, millega antigi lõpuks aega käest ära.

Eelsõitude järel tõdes Õun, et eesmärk oli jõuda punktikohale, aga sellest jäi Barcelonas omajagu puudu. Tehnika ja meeskond töötasid hästi, lihtsalt rada oli tundmatu ning olulisi uuendusi saanud masinaga sinapeale saamine vajab veel harjumist ja rohkem treeningsõite.

FIA Euroopa meistrivõistluste esimese etapi järel on liidrikohal 2012. aasta Touringcar klassi Euroopa meister Anton Marklund Rootsist, teisele kohale jäi ungarlane Tamás-Pál Kiss ning kolmandaks sõitis end iirlane Oliver O’Donovan.

Andri Õun on 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Eesti meister. Reinsalu Sporti esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistluste kui ka Olerex Eesti meistrivõitluste sarjadest.

Järgmise võistlusstardi teeb Ford Fiestaga sõitev Õun Eesti meistrivõistluste avaetapil, mis toimub 6. mail Elva lähistel Kulbirohu rallikrossirajal. Euroopa meistrivõistluste järgmine etapp toimub juunikuus Norras.

Juba 21. aprillil saab aga kaasa elada veel kahele eestlasele rahvusvahelises sarjas, kui Super1600 klassi maailmameistrivõistluste esimesel etapil lähevad starti Janno Ligur ja Siim Saluri.

ERR 02.04.2017 spordiuudistes ka videolugu:

http://sport.err.ee/587703/oun-lopetas-rallikrossi-em-i-avaetapi-27-kohaga

 

Loe edasi

Lätis toimuva FIA MM- ning EM-piletid nüüd müügil!

Tänasest ehk 8. detsembrist on Piletilevis alanud piletite müük järgmisel aastal Lätis, Bikernieki rallikrossirajal toimuva FIA EM- ning MM-etapile.

Antud aastal sobivad ostetud piletid kinkimiseks nii teistele, kuid miks mitte ka endale!

Pileteid saad soetada SIIT!

Joonisel on näidatud kategooriad koos hindadega.

Joonisel on näidatud kategooriad koos hindadega.

Loe edasi

Saksamaal peetav EM-etapp on viimaseks klassidele Super1600 ning TouringCar

15.-16. oktoobril sõidetakse Saksamaal FIA World Rallycross Championship presented by Monster Energy etapp, mis ühtlasi on viimaseks võistluseks klassidele Super1600 ning TouringCar.

Estering võistlurada. Raja kate: asfalt 60%, kruus 40%.

Estering võistlurada. Raja kate: asfalt 60%, kruus 40%.

Super1600 klassis on meistritiitli saatus veel lahtine. Hetkel on üldarvestuses liider Ulrik Linnemann (Peugeot 208), kes edestab 6 punktiga teisel kohal asetsevat Kristian Szabot (Škoda Fabia). Võistlustulle on astumas teiste hulgas ka Siim Saluri (Renault Twingo) ning Janno Ligur (Škoda Fabia). Janno Liguril on veel üldarvestuses võimalik võtta kolmas koht, Siim Saluri on seadnud etapi eesmärgiks jõuda esikümnesse.

1 ULRIK LINNEMANN PEUGEOT 208 114
2 KRISZTIÁN SZABÓ ŠKODA FABIA 108
3 TIMUR SHIGABUTDINOV RENAULT TWINGO 71
4 ARTIS BAUMANIS RENAULT TWINGO 64
5 JANNO LIGUR ŠKODA FABIA 62
6 KASPARAS NAVICKAS ŠKODA FABIA 61

Antud etapp on viimaseks klassile TouringCar, kus samuti selgub alles peale võistlust, kellest saab 2016. aasta hooaja meister. Hetkel on Ben-Philip Gunderseni, Magda Anderssoni ning Fredrik R. Magnusseni vahe vaid kümme punkti. Kõigi kolme võistlusautodeks on Ford Fiesta.

1 BEN-PHILIP GUNDERSEN FORD FIESTA 88
2 MAGDA ANDERSSON FORD FIESTA 81
3 FREDRIK R.MAGNUSSEN FORD FIESTA 78
4 PER-MAGNE ROYRAS MAZDA RX8 70

SuperCar klassis aga on võistlus eelviimane etapp, kus hetkel on liider Mattias Ekström (228 punkti), kellele järgnevad Johan Kristoffersson 201 ning Petter Solberg 194 punktiga, neljandal positsioonil on norrakas Andreas Bakkerud 192 punktiga.

Antud klassis teeb debüüdi RXLites klassi meistritiitli võitnud Cyril Raymond. Raymond testis Olsbergs MSE tiimi võistlusautot Ford Fiestat esimest korda Bikernieki rajal Lätis.

1 car MATTIAS EKSTRÖM AUDI S1 228
2 car JOHAN KRISTOFFERSSONVOLKSWAGEN POLO 201
3 car PETTER SOLBERG CITRÖEN DS3 194
4 car ANDREAS BAKKERUD FORD FOCUS RS 192

2015. aastal võttis etapivõidu Davy Jeanney (Peugeot 208).

Aasta Esimene eelsõit Teine eelsõit Kolmas eelsõit Neljas eelsõit Esimene poolfinaal Teine poolfinaal Finaal
2015 France Davy Jeanney France Davy Jeanney France Davy Jeanney Norway Petter Solberg France Davy Jeanney Norway Petter Solberg France Davy Jeanney
2015 Võitja: Davy Jeanney, Peugeot 208 03:45.662
2015 II koht: Petter Solberg, Citroën DS3 03:50.563
2015 III koht: Timmy Hansen, Peugeot 208 03:51.200
Kiireim ringi aeg: Robin LARSSON (2015), Audi A1 00:35.971

Foto: www.fia.com

http://www.fiaworldrallycross.com/

Loe edasi

Sebastien Loeb võttis esimese võidu

1.-2. oktoobril sõideti esimest korda Lätis, Bikernieki rajal FIA World Rallycross Championship presented by Monster Energy etapp. Antud võistlusel võisteldi klassides SuperCar WRX, SuperCar ERX, TouringCar ning RXLites.

Kui esimesel päeval oli ilm nii sõitmiseks kui vaatamiseks sobiv, siis teise päeva hommik algas võistlejatele vihmasajus. Vihmas sõidetud eelsõitudes kerkisid esile nii mõnedki eksimused.

Janno Ligur, kes tegi Lätis sõidetud MM-etapil debüüdi Reinsalu Spordi Ford Fiestaga, võttis kokkuvõttes 18. koha.

Esimesel päeval treeningsõitudes Liguril 21.aeg. Esimeses eelsõidus startis Ligur koos Sebastien Loebi, Timur Timerzyanovi, Gianluigi Galli ning Reinis Nitišs’ga, lõpptulemusena 20. koht. Teises eelsõidus ilmnesid probleemid mootoriga, mis sai öö jooksul vahetatud.

Ligur: “Riia MMi teine võistuspäev algas tugevas vihmasajus. Öösel vahetatud mootor töötas nii nagu pidi. Keerulised tingimused tegid ka auto seadistamise raskeks, kuna vihmaga antud masinaga kogemused puudusid. Peale hommikust treeningut leidsime võistlussõidukile sobiva seade. Eelsõitudes üritasin endast maksimumi anda ja püüda võimalikult head aega. 3. eelsõidus ebaõnnestus start, kuid sõidukiirus oli rahuldav. 4. eelsõidus tuli viisakas start, kus reaktsioonikiirusega olin 20m esimene ja kiirus oli üleval. Etapi kokkuvõttes 18. koht ja võime debüüdiga MM-sarjas rahule jääda. Sain sõita palju ja terve meeskond õppis paremini autot tundma. Kogemus väga kõva ja hea baas, et siit edasi minna. Nüüd aga juba pilgud suunatud Saksamaa EM-etapile, mis toimub 2 nädala pärast ja kus mängus on S1600 kolmas koht.”

Vaata ka ERR Sport lehel intervjuud Janno Liguriga: MM-sarja kuninglikus klassis debüteerinud Ligur: olen tugev sõitja .

MM-etapi arvestuses tuli esmakordselt etapivõitjaks Sebastien Loeb (Peugeot 208), kellele järgnesid Mattias Ekström (Audi S1) ning Loebi tiimikaaslane Timmy Hansen (Peugeot 208).

Kuna Petter Solbergile anti teise eelsõidu järel must lipp ning ta poolfinaalistki välja jäi (19.koht), kasvas punktitabeli liidri Mattias Ekströmi edu Solbergi ees. Punktitabeli teisele kohale tõusis aga Johan Kristoffersson 201 punktiga.

1 car MATTIAS EKSTRÖM AUDI S1 228
2 car JOHAN KRISTOFFERSSONVOLKSWAGEN POLO 201
3 car PETTER SOLBERG CITRÖEN DS3 194
4 car ANDREAS BAKKERUD FORD FOCUS RS 192
5 car SÉBASTIEN LOEB PEUGEOT 208 180

Euroopa meistrivõistlustel klassis SuperCar võidutses Tommy Rustad (Peugeot 208), kellele järgnes 2016. aasta hooaja meister Kevin Hansen (Peugeot 208). Kolmandale kohale tuli Tamas-Pal Kiss (Peugeot 208). Andri Õunale kuulub Läti etapilt 17. koht.

RXLites klassile oli Lätis toimunud etapp hooaja viimane, kus enne võistlust polnud veel selge, kes meistritiitli saab. Võitlus esikoha nimel käis Cyril Raymondi ning Thomas Brynterssoni vahel. Lõpptulemusena kumbki neist poolfinaali ei saanud, kuid võistluselt said mõlemad samapalju punkte, mistõttu kuulub meistritiitel nüüd Cyril Raymondile.

Bikernieki rajal võidutses Sondre Evjen, teisele kohale tuli Conner Martell ning kolmandale Tejas Hirani.

Etapi võitjad

Etapi võitjad


Cyril Raymond – RXLites klassi võitja

TouringCar klassis võidutses Fredrik Magnussen, teisele kohale tuli Magda Andersson ning kolmandale Philip Gehrman. Punktitabelis on endiselt liider Ben-Philip Gundersen, kelle edu teisel kohal oleva Magda Anderssoni ees on 7 punkti. TouringCar klassil on jäänud võistelda veel ühel etapil.

1 BEN-PHILIP GUNDERSEN FORD FIESTA 88
2 MAGDA ANDERSSON FORD FIESTA 81
3 FREDRIK R.MAGNUSSEN FORD FIESTA 78
4 PER-MAGNE ROYRAS MAZDA RX8 70

Järgmine MM- ning EM-etapp sõidetakse 15.-16. septembril Saksamaal.

http://www.fiaworldrallycross.com/

Fotod: Marko Leesi / http://leesi.eu/

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid