VIDEOD: Intervjuud Eesti meistrite ja finaaletapi võitjatega

Supercar Eesti meister 2018 & finaaletapi võitja – Andri Õun

Junior1600 Eesti meister 2018 & finaaletapi võitja – Martin Juga

Super1600 Eesti meister 2018 – Andre Kurg

Touringcar Eesti meister 2018 – Margo Soomets

Crosskart Xtreme Eesti meister 2018 – Eero Nõgene

Crosskart Xtreme Junior Eesti meister 2018 – Joosep Ralf Nõgene

Super1600 finaaletapi võitja – Janno Õis

Crosskart Xtreme finaaletapi võitja – Ronalds Baldins

Crosskart Xtreme Junior finaaletapi võitja – Sander Sepp

Loe edasi

Selgusid Eesti meistrid rallikrossis

Täna toimus Elva lähistel Kulbilohus Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 sarja finaaletapp. 51 osalejat panid jõuvahekordi paika neljas võistlusklassis, millest kahel olid juures ka juuniorklassid. Finaaletapp oli kindlasti oma nime vääriline, sest nii sõitjad kui ka masinad andsid endast viimase ja nii mõnigi kohapüüdja läks välja täisriski peale.

Nelikveoliste Eesti meister on Andri Õun

Kuld: Andri Õun (Ford Fiesta), Reinsalu Sport
Hõbe: Raini Roomets (Škoda Fabia), Lepp Motors
Pronks: Ain Laiverik (Mitsubishi Lancer Evo), Printsport Racing

Nelikveoliste klassis oli enne tänast etappi veel kõik lahtine – võimalus meistritiitlile oli nii Andri Õunal kui Raini Roometsal. Lisaks tulid üllatajatena kaarte segama ka endale juba esiveoliste klassis meistritiitli kindlustanud Andre Kurg kui ka uus tegija Ainar Arula. Esimene eelsõit oli Õuna jaoks paljutõotav – hea tempo tõi Kure ees ilusa võidu. Teises eelsõidus lõhkus Õun aga kohe stardis rehvi ning seega jäi pinge püsima – eelsõidu võit läks Kurele, Roomets teine. Kolmas eelsõit oli taas Õuna jaoks võidukas, Kurg kohe sabas. Sellega oli Õun endale kindlustanud juba kolmanda järjestikuse Eesti meistritiitli. Finaalis tegi parima stardi ja juhtis üle poole sõidust Kurg, kuni tehniline rike ta katkestama sundis. Kuigi jokkerilt tulev Õun sai korraks tunda ka Roometsa survet, jäi täna peale ikkagi Õun ning seega sai pandud meistritiitli võidule etapivõiduga ka ilus punkt.

Supercar klassi finaaletapi esikolmik:
1. Andri Õun (Ford Fiesta)
2. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)
3. Ainar Arula (Mitsubishi Lancer Evo)

Esiveoliste Eesti meister on Andre Kurg, juunioride meister Martin Juga

Kuld: Andre Kurg (Škoda Fabia), Reinsalu Sport
Hõbe: Janno Õis (Honda Civic), Vändra TSK
Pronks: Mihkel Varul (Peugeot 206), Ligur Racing

Juunioride kuld: Martin Juga (Lada Samara), Cueks Racing
Juunioride hõbe: Marko Andreas Muru (Honda Civic), Erki Sport
Juunioride pronks: Armin-Marlon Mängel (Volkswagen Golf), Vändra TSK

Esiveoliste Eesti meister Andre Kurg ja hõbedamees Janno Õis olid selgunud juba eelmise etapi järel, olles kuue etapiga oma edumaa konkurentide ees päris pikaks sõitnud. Kolmandale kohale oli võimalus koguni kuuel sõitjal, aga juba alates esimestest eelsõitudest oli selge, et kui tehnika peab, siis pronksi nimel toimuvad kõige kibedamad lahingud Mihkel Varuli ja Arvo Kase vahel. Nii ka läks. Kui eelsõitudes ja poolfinaalis jäi peale Varul, siis finaalis pidas Kase tehnika paremini ja tulemuseks Õie järel teine koht. Kuna Varul oli aga nii eelsõitude kui poolfinaaliga juba piisavalt punkte kogunud, siis üldarvestuses Varulist ette pääsemiseks Kasel enam finaalsõidu võidust ei pääsenud ja nii viiski hooaja kokkuvõttes pronksi koju Varul.

Juunioride arvestuses käis täna aga ülipõnev rebimine, kus nii mõndagi otsustati hoopis väljaspool võidusõitu. Kuigi etapi eel oli Marko Andreas Muru edu Martin Juga ees juba piisav ning üldvõit oli pigem vaid vormistamise küsimus, siis ometigi nii ei läinud. Kuigi Muru näitas rajal head kiirust, tühistati tema kolmanda eelsõidu tulemus määrustiku rikkumise tõttu. Poolfinaalis aga vedas alt tehnika ja nii jäigi Muru tänaseks laeks sõit poolfinaalis. Martin Juga oli samal ajal aga väga heas sõiduvees ning vähe sellest, et kihutas välja finaali, võttis 12-aastane noormees ka täiemeestega koos sõites kolmanda koha. Sellega oli Juga kogunud kõikide sõiduvoorude lõikes piisavalt palju punkte, et Murult meistritiitel ära võtta. Hooaja pronks läks juba teist hooaega järjest täna poolfinaali sõitnud Vändra poisile – Armin-Marlon Mängelile.

Super1600 klassi finaaletapi esikolmik:
1. Janno Õis (Honda Civic)
2. Arvo Kask (Ford Ka)
3. Tõnu Peek (Renault Clio)

Junior1600 klassi finaaletapi esikolmik:
1. Martin Juga (Lada Samara)
2. Andreas Aulik (Volkswagen Golf)
3. Romet Reisin (Honda Civic)

Tagaveoliste Eesti meister on Margo Soomets

Kuld: Margo Soomets (Ford Fiesta), Ligur Racing
Hõbe: Siim Sündema (Ford Fiesta), Tikkri Motorsport
Pronks: Rommi Pukk (BMW 120), Ligur Racing

Tagaveoliste Eesti meister selgus samuti juba eelmisel etapil Vasalemmas, kui Margo Soomets, kes tegi läbi kogu hooaja väga häid sõite, pani i-le punkti peale. Järgmiste kohtade nimel käis aga tihe rebiminine ning poodiumikohale ihusid hammast nii Siim Sündema ja Rommi Pukk, kui ka Kalmer Vaht ja Andrus Karu. Samas Vaht ja Karu vajasid poodiumile jõudmiseks lisaks heale sõidule ka kõvasti õnne – nimelt oleksid pidanud nende konkurendid samal ajal ka täielikult ebaõnnestuma. Seda aga ei juhtunud. Eelsõitudes andsid rohkem kuuma Pukk ja Karu, samal ajal kui Sündemal ja Vahul ei õnnestunud esikolmikusse jõuda mitte ühelgi korral. Ka poolfinaalis kihutasid Pukk ja Karu teistel nobedasti eest ära. Vahu šansid lõppesid poolfinaalis konkurendiga kokkupõrke tagajärjel, sest haiget saanud tehnika enam korralikku kiirust üles ei saanud ja finaalikohta lunastada ei õnnestunud. Finaalis said aga kõige võimsamad sõidud tehtud Sündema ja Karu, kes lõpetasid Kristaps Grunte järel vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Ilmselgelt endast ja masinast vimast võttev Pukk pidi sõidu aga kaassõitjaga kokkupõrke tagajärjel lõpetama, mille ta ka ise jokkerist tulles põhjustas. Siiski – arvestades eelnevat punktiseisu ning seda, et kõik poodiumikandidaadid tegid häid sõite, võtsidki hooaja arvestuses hõbeda ja pronksi vastavalt Sündema ja Pukk.

Touringcar klassi finaaletapi esikolmik:
1. Kristaps Grunte (BMW 120)
2. Andrus Karu (Ford Fiesta)
3. Siim Sündema (Ford Fiesta)

Krosskartide Eesti meister on Eero Nõgene, juunioride meister Joosep Ralf Nõgene

Kuld: Eero Nõgene, CKR Estonia
Hõbe: Ruve Veski, Elea Racing
Pronks: Vahur Mäesalu, Reinsalu Sport

Juunioride kuld: Joosep Ralf Nõgene, CKR Estonia
Juunioride hõbe: Sander Sepp, CKR Estonia
Juunioride pronks: Robert Kutsar, CKR Estonia

Krosskartides oli tänase etapi eel veel kõik lahtine – kulla nimel heitlesid Eero Nõgene ja Ruve Veski ning pronksikoha hoidmiseks pidi Vahur Mäesalu tegema Alar Palla ees kindla sõidu. Kuigi eelpool nimetatud meeste omavahelisse mõõduvõttu Eesti meistritiitli ja poodiumikohtade nimel enam keegi sekkuda ei saanud, tõid rajale juurde hulga põnevust ka rallikrossi Euroopa meistrivõistluste hetkeliider Reinis Nitišs, Kenneth Pohl, Ronalds Baldins, Markus Abram ja Janis Baumanis.

Kui eelsõitudes tegid eeskujulikud sõidud Ruve Veski ja Vahur Mäesalu, siis Eero Nõgene oli pigem tagaajaja rollis.

Poolfinaalis liikus Nõgene Veskile juba lähemale ning Mäesalu oli oma edumaa Palla ees ilusti kindlustanud. Finaalis põhjustas kaassõitja aga Veskiga kontakti, mille tõttu libises Veski rajalt välja ning oli sunnitud sõidu katkestama. Kenasti üle finišijoone jõudnud Nõgene oli sellega endale kindlustanud teise järjestikuse Eesti meistritiitli. Veskile sellest hooajast hõbe ning Mäesalule kindel pronks.

Juunioride arvestuses tegi Sander Sepp täna küll tubli sõidu, kuid Joosep Ralf Nõgese edu punktitabelis oli tiitli kindlustamiseks piisavalt pikk.

Crosskart Xtreme klassi finaaletapi esikolmik:
1. Ronalds Baldins
2. Kenneth Pohl
3. Markus Abram

Crosskart Xtreme Junior klassi finaaletapi järjestus:
1. Sander Sepp

Kulbilohus peetud finaaletapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1585825

Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis uus hooaeg alustab mai 2019.

Foto: Marko Leesi

Loe edasi

VIDEOD: Intervjuud 5. etapi võitjatega

Janno Ligur (Super1600)

Marko Andreas Muru (Junior1600)

Raini Roomets (Supercar)

Rommi Pukk (Touringcar)

Eero Nõgene (Crosskart Xtreme)

Sander Sepp (Crosskart Xtreme Junior)

Loe edasi

EMV viies etapp Kehalas: Ligur, Pukk, Roomets ja Nõgene võidukad

Täna toimus Rakvere lähistel Kehalas Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 sarja viies etapp. 43 osalejat panid jõuvahekordi paika neljas võistlusklassis, millest kahel olid juures ka juuniorklassid. Kehala Ring rallikrossirada, kus meistrisarja üle-eelmisel etapil nähti tõsist vaeva masinate rajal hoidmisega, oli sel korral sõitjate vastu heldem, ent võistluspinge püsis kuni finaalide viimaste ringideni.

Esiveolised: Andre Kurg vs Janno Ligur vol 2

Kui eelmisel etapil Missos väljus gigantide heitlusest võitjana Andre Kurg, siis sel korral oli võidumees nüüd juba oma autoga rajale tulnud Janno Ligur. Siiski – lihtsalt midagi kätte ei antud. Esimeses eelsõidus oli kõige kiirem mees Ligur ning Kurg pidi leppima teise ajaga. Teises eelsõidus tegi Ligur aga valestardi ning lõpptulemusele karistusena juurde liidetud 30 sekundit viisid ta lausa 11. kohale. Sõidu võitis hoopis Arvo Kask ning Kure ette mahtus ka veel juunior Marko Andreas Muru. Kolmandas eelsõidus oli kõige kiirem taas Kurg, Ligur kohe kannul. Sellega oli seis 2:1 Kure kasuks. Poolfinaalides tegi Ligur korraliku pingutuse ning viigistas skoori. Kure ette mahtus veel ka Liguri võistkonnakaaslane Varul. Seega jäi otsustavaks finaal, kus võistluspinge võttis aga oma. Nimelt sai Kurg valestardi eest karistuseks kohustuse läbida jokkerring kahel korral. Kuigi vaatamata karistusele õnnestus tal teha ikkagi üks korralik sõit ja võtta poodiumi teine koht, siis oli selge, et Ligurile sellisest positsioonist enam järgi ei tule. Nii ongi nüüd Kurg vs Ligur jõukatsumised viigis – 1:1.

Super1600 klassi esikolmik:
1. Janno Ligur (Škoda Fabia)
2. Andre Kurg (Škoda Fabia)
3. Mihkel Varul (Peugeot 206)

Junior1600 klassi esikolmik:
1. Marko Andreas Muru (Honda Civic)
2. Martin Juga (Lada Samara)
3. Romet Reisin (Volkswagen Golf)

Tagaveolised: Rommi Pukk võttis esimese etapivõidu

Hooaja alguses väga kiiret sõitu näidanud ning favoriidistaatusesse tõusnud Rommi Pukk, kes järgnevatel etappidel tehnikaprobleemidega maadles, võttis lõpuks oma esimese etapivõidu. Sarja üldliider Margo Soomets, kes naljalt jalga gaaspedaalilt maha ei võta, ületas täna finišijoone teisena. Kolmas oli Siim Sündema. Lisaks väga tihedale mõõduvõtule läbi kogu võistluspäeva, kus poodiumikohad käisid käest kätte kokku viie mehe vahel, leidis selle klassi finaalis aset ka üks intsident, mida Eesti rallikrossis sageli ei kohta. Nimelt näeb võistlusmäärus ette, et kui esimene valestart finaalis n-ö antakse andeks ning eksija saab karistuseks kohtustuse läbida jokkerringi kahel korral, siis teise valestardi tegija juba diskvalifitseeritakse. Selle õnnetu triki tegi täna ära vanameister Kalmer Vaht, kes vaatas finaalsõitu hoopis raja kõrvalt.

Touringcar klassi esikolmik:
1. Rommi Pukk (BMW 120)
2. Margo Soomets (Ford Fiesta)
3. Siim Sündema (Ford Fiesta)

Krosskardid: Eero Nõgene lõi platsi puhtaks

Krosskartide tänane päev kulges Eero Nõgese taktikepi all. Vaid poolfinaalis sai löögile kaasvõistleja Kenneth Pohl, kes edestas Nõgest 0,478 sekundiga, aga sellega ka trooni kõigutamine piirdus. Finaalis järgnesidki Nõgesele Pohl ja Ruve Veski. Tooni andsid selles klassis ka juuniorid Josep Ralf Nõgene ja Sander Sepp. Kui eelringides oli domineerivam pigem Joosep Ralf Nõgene, siis finaalis kimas ettepoole Sepp.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:
1. Eero Nõgene
2. Kenneth Pohl
3. Ruve Veski

Crosskart Xtreme Junior klassi esikolmik:
1. Sander Sepp
2. Joosep Ralf Nõgene
3. Robert Kutsar

Nelikvedu: Raini Roomets liigub sihikindlalt üldvõidu suunas

Täna oli taaskord päev, kus hetkel veel tagaajajarollis olev Raini Roomets liikus sarja üldliidrile ja kahekordsele Eesti meistrile Andri Õunale jälle sammukese lähemale. Kui kõik kolm eelringi hoidis liidrikohta Õun, siis finaalis väga hea stardi teinud mehe taktika vääratas ning Roomets pääses juhtpositsioonile juba esimese ringi keskel. Kolmas oli Ain Laiverik. Kas Õun on enne hooaja lõppu kiirust jäädavalt kaotamas või on tegemist vaid ajutiste ebaõnnestumistega, saame näha juba hooaja eelviimasel etapil, mis toimub järgmisel nädalavahetusel Vasalemmas.

Supercar klassi esikolmik:
1. Raini Roomets (Škoda Fabia)
2. Andri Õun (Ford Fiesta)
3. Ain Laiverik (Mitsubishi Lancer Evo)

Kehalas peetud viienda etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1568596

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste kuues etapp toimub juba nädala pärast – 11. augustil Vasalemmas: http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2018-6-etapp/

Foto: Marko Leesi

Loe edasi

VIDEOD: Intervjuud 3. etapi võitjatega

Andre Kurg (Super1600)

Marko Andreas Muru (Junior1600)

Eero Nõgene (Crosskart Xtreme)

Joosep Ralf Nõgene (Crosskart Xtreme Junior)

Raini Roomets (Supercar)

Margo Soomets (Touringcar)

Loe edasi

Kehala rada ja kuum ilm panid rallikrossi meistrivõistlustel rajapiirded proovile

Täna toimus Rakvere lähistel Kehala Ring rallikrossirajal Olerex Eesti meistrivõistlused rallikrossis 2018 sarja kolmas etapp. 47 osalejat panid jõuvahekordi paika neljas võistlusklassis, millest kahel olid juures ka juuniorklassid. Võistluspäev oli igas mõttes karm, sest kiire rada ja kuum ilm tegid võistlustel omajagu hävitustööd. Lisaks omavahelistele nügimistele oli mitmetel sõitjatel oma võimsate masinate taltsutamisega tõsiseid probleeme ning finišijoone ületamise asemel lõpetati võistluspäev hoopis betoonpiirdes või raja kõrval kraavis.

Supercar

Nelikveoliste klassis jätkus täna jaht sarja liidrile Andri Õunale ja esimest korda sel hooajal see konkurentidel ka õnnestus. Kui kõikides eelsõitudes nägi ruudulist finišilippu taaskord esimesena vaid Andri Õun, siis finaal tõi korralikku närvikõdi. Kuni viimase ringi teise pooleni oli Õunal konkurentide ees pikk edumaa. Siis aga hakkas Õuna auto alla andma ning jokkerist väljudes möödusid Õunast nii Raini Roomets kui ka Ain Laiverik. Kui Roometsal õnnestuski võit enda nimele vormistada, siis Laiveriku lõpupingutus lõppes aga hetk hiljem rajapiirdes. Kuna kohtunke otsusel jäi Laiveriku õnnetuse põhjustamises süüdi temaga hüppel küljetsi kokku põrganud Õun, läks Õuna teise koha tulemus tühistamisele ning hõbedale tõusis kolmandana lõpetanud Ameriico Jõffert. Katkestanud Laiverikule siit tulemuseks pronks.

Supercar klassi esikolmik:

  1. Raini Roomets (Škoda Fabia)
  2. Ameriico Jõffert (Subaru Impreza)
  3. Ain Laiverik (Mitsubishi Lancer Evo)

Super1600 ja Junior1600

Esiveolistes olid täna parimas sõiduvees Andre Kurg ja Arvo Kask, kes võtsid kahepeale võidud nii eelsõitudes kui ka poolfinaalides. Head minekut näitasid ka Janno Õis ja lätlane Arnis Odinš ning kindlasti oleks kiiremate nimekirja pääsenud veel nii mõnigi mees kui rüselemised kaassõitjatega poleks hoogu maha võtnud.

Kurg ja Kask alustasid ka finaalis korralikku tagaajamist, kuid kahjuks lõppes see Kase jaoks neljandal ringil täna juba hulga kuulsust kogunud stardikurvi betoonpaneelides. Kurg jätkas sealt edasi sõitu vabas vees ja võttis sellel hooajal teise etapivõidu. Teiseks tuli eelmise etapi võitja Janno Õis, kes oli olude sunnil rajal n-ö tänavamootoriga. Koos kahe Super1600 klassi täiskasvanuga ületas finišijoone esikolmikus III kohal ka Junior1600 noorsportlane Marko Andreas Muru. Kuna täiskasvanute ja juunioride arvestust peetakse aga eraldi, läks Super1600 klassi kolmas koht taas finišijoone neljandana ületanud Läti sportlasele Odinšile. Junior1600 sõitjatest tuleb ära märkida ka Martin Juga, kes pakkus Super1600 sõitjatele ka sel korral head konkurentsi.

Super1600 klassi esikolmik:

  1. Andre Kurg (Škoda Fabia)
  2. Janno Õis (Honda Civic)
  3. Arnis Odinš (Lada Samara)

Junior1600 klassi esikolmik:

  1. Marko Andreas Muru (Honda Civic)
  2. Martin Juga (Lada Samara)
  3. Armin Marlon Mängel (Volkswagen Golf)

Touringcar

Juba kolmandat etappi järjest võttis tagaveoliste klassis etapivõidu Margo Soomets. Kui eelsõitudes ja poolfinaalides näitas kiiremat aega ka võistluspäeva treeningsõidul karmi avariiga alustanud Siim Sündema, siis finaalis hea stardi saanud Sündema püsis konkurentsis vaid stardikurvini, kus kokkupõrge leeduka Kajus Samsonasega võiduvõimaluse käest võttis. Finaali stardimöllust pääses löögile aga eelsõitudes pigem tagasihoidlikumalt esinenud Silver Viilas, kes hakkas juba poolfinaalides tasapisi pead tõstis ning finaalis hea võimaluse ära kasutas – Viilasele tulemuseks teine koht. Vanameister Kalmer Vaht, keda paljud hakkasid kahe esimese etapi järel konkurentide silmnähtavalt võimsamate masinate tõttu vaikselt maha kandma, sai stardimäsus samuti head kaardid kätte ning näitas kui palju saab teha ära oskusliku ja täpse sõiduga. Vahtile kolmandat etapilt selle aasta esimene poodiumikoht – pronks.

Touringcar klassi esikolmik:

  1. Margo Soomets (Ford Fiesta)
  2. Silver Viilas (BMW 318)
  3. Kalmer Vaht (Lada 2101)

Crosskart Xtreme ja Crosskart Xtreme Junior

Krosskartides jätkasid sarnaselt eelmisele etapile valitsemist Eero Nõgene ja Ruve Veski – Nõgene võttis võidud nii eelsõitudes kui ka finaalis ning Veski tema kannul teisel kohal. Kui mitte rohkem, siis vähemalt sama palju põnevust pakkus aga pealtvaatajatele krosskartides toimunud tõsisemad viperused võimsate masinate kontrolli all hoidmisega, mille käigus lõpetas kolm sõitjat oma võistluse rajapiirdes – kaks neist pääsesid õnneks vaid kergema ehmatusega, kolmanda viisid aga meedikud ohutuse mõttes ka järelkontrolli.

Finaalis tegi Nõgene ja Veski järel hea sõidu Joosep Ralf Nõgene, kes ületas finišijoone kolmandana. Kuna aga juunioridele peetakse ka selles klassis eraldi arvestust, läks täiskasvanute kolmas koht täiskasvanute Alar Pallale.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

  1. Eero Nõgene
  2. Ruve Veski
  3. Alar Palla

Crosskart Xtreme Junior klassi järjestus:

  1. Joosep Ralf Nõgene
  2. Sander Sepp

Kehalas peetud kolmanda etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1534464

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste neljas etapp toimub 7. juulil Võrumaal Misso rallikrossirajal.

Foto: Rallikross.ee / Marko Leesi

Loe edasi

Kes on Liivimaa parim ratsanik? EMV treeningpäev 2018.

Möödunud nädalavahetusel toimus Tartmaal Kulbilohu rallikrossirajal Olerex Eesti meistrivõistluste treeningpäev. Koos autoga oli kohale tulnud 39 sõitjat Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Võrreldes möödunud hooaja eelse treeningpäevaga on seda 15ne võrra rohkem – tol korral oli kohal 24 sõitjat, kõik Eestist. Ülevaate kõikide sõitjate tulemustest leiad SIIT. Möödunud aasta tulemustega saad neid võrrelda SIIN. Kes aga pikki numbrijadasid lapata ei viitsi, sellele järgnev kokkuvõte.

Krosskartidest kiireimaid ei ole

Nagu möödunud hooajal, oli ka sel korral kõige kiirem sõitja rajal Crosskart Xtreme klassi esindaja. Võrreldes möödunud hooajaga tuli tänavu aga 0,77 sekundit ajaparandust.

2018: Eero Nõgene (Eesti meister 2017) – parim ring 41,123 sek
2017: Kenneth Pohl – parim ring 41,893 sek

Kenneth Pohla aja sõitsid sel korral üle ka varjunime all Stig sõitnud roolikeeraja (41,619 sek) ning möödunud hooaja pronksimees Ruve Veski, kes lihvis eelmise hooaja treeningajast maha lausa 1,469 sekundit (41,850 sek).

Kahjuks jäi mõõtmata möödunud aasta hõbeda – Raul Orava sõit, kes treeningpäeval rajale ei tulnud. Veel ühe kiire mehe olemasolu oleks krosskartide rekordipurustusi isegi võibolla veelgi kõrgemale surunud.

Supercar klassil oli hea lennuilm

Kui kahekordne Eesti meister (2016 ja 2017) Andri Õun parandas parimat ringiaega võrreldes möödunud hooajaga 1,07 sekundiga (43,535 vs 44,605), siis tõelise välgunoolena kihutas rajal hoopis leedukas Martynas Samsonas, kes sõitis Eero Nõgene järel välja teise aja: 41,507 sek (-0,384 sek). Samsonast ja Õuna jäi lahutama aga lausa 2,028 sekundit. Ka siin polnud muidugi koosseis täielik, sest treeningult olid puudu kaks möödunud aasta poodiumimeest – Priit Karjus (2017 hõbe) ja Seido Nõmmküla (2017 pronks).

Super1600 klass tõstis panuseid

Kõige kiirem esiveoline oli laupäeval Arvo Kask (43,592 sek), kes ületas möödunud aasta kiireimat – juunior Marko Andreas Muru 2,217 sekundiga (45,809 sek). Muru ajast rebisid sel korral ettepoole ka Andre Kurg (44,405 sek), uus tulija Karl Martin Volver (44,993 sek), Tõnu Peek (45,054 sek) ja Janno Õis (45,360 sek). Möödunud hooaja Junior1600 klassi meister Muru, kes oli treeningpäeval rajal uue masinaga, oli sel korral aga tibake aeglasem, sõites välja aja 45,716 sekundit.

Touringcar klassi hoog tõusuteel

Ka tagaveolised olid treeningpäeval oluliselt kiiremad kui möödunud aastal. Esikohale sõitis end laupäeval leedukas Vytautas Samsonas ajaga 44,540 sekundit, mis on möödunud aasta Rain Lellepi ajast 1,51 sekundit kiirem (46,050 sek). Samsonasel oli kohe kannul vana tegija Rommi Pukk (44,639 sek), kes oli rajal käresinise moodsa BMW-ga. Kolmanda aja sõitis välja möödunud hooaja pronksimees Siim Sündema (45,208 sek), kes oli rajal samuti uue masina – Ford Fiestaga. Möödunud hooaja treeningpäevaga parandas Sündema oma aega aga 2,732 sekundit.

2017. aasta Eesti meister Kalmer Vaht tegi jätkuvalt ülimalt stabiilset sõitu – kui möödunud hooajal oli tema ajaks 46,177 sekundit, siis tänavu sõitis ta välja aja 46,173 sekundit. Kui aga eelmisel aastal sai ta selle ajaga kolme kiireima mehe hulka, siis nüüd andis see aeg talle oma klassis vaid 7. positsiooni.

Kuidas realiseeritakse treeningutel tehtu või tegemata jäetu aga võistlustingimustes, seda saab näha juba sellel nädalavahetusel Kulbilohus, kui toimub Olerex Eesti meistrivõistluste avaetapp.

Foto (Marko Leesi): Vytautas Samsonas ees (Touringcar) ja Martynas Samsonas järel (Supercar).

 

Loe edasi

EMV 2018 – Crosskart Xtreme klassi eelvaade

5. mail toimub Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal Olerex Eesti meistrivõistluste avaetapp rallikrossis. Uurisime eelmise hooaja etappidel poodiumile jõudnud Crosskart Xtreme klassi sõitjatelt nende plaanide kohta saabuvaks hooajaks. Meeste vastused leiad järgnevast tabelist ?

Loe edasi

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused läbivad 2018. aastal uuenduste kuuri

Rallikross, mille Eesti meistriteks krooniti käesoleval aastal Andri Õun (Supercar), Janno Ligur (Super1600), Marko Andreas Muru (Junior1600), Kalmer Vaht (Touringcar) ja Eero Nõgene (Crosskart Xtreme), on kinnitanud ja välja hõiganud järgmise hooaja Olerex Eesti meistrivõistluste kalendri. Kokku peetakse tiitlivõitjate väljaselgitamiseks seitse etappi:

1. etapp – 5. mai – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)
2. etapp – 19. mai – LaitseRallyPark (Harjumaa)
3. etapp – 2. juuni – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
4. etapp – 7. juuli – Misso rallikrossirada (Võrumaa)
5. etapp – 4. august – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
6. etapp – 11. august – Vasalemma rallikrossirada (Harjumaa)
7. etapp – 8. september – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)

Maiuspalaks fännidele on järgmisel hooajal plaanitud ka mitu olulist muudatust, mis teevad sõidud jõulisemaks, võistluspäeva intensiivsemaks ja seega kogu sarja pealtvaatajatele kaasahaaravamaks.

Stardis viis autot

Kui seni on sarja üldjuhend eelsõitudes teoreetiliselt viie auto ühisstarti lubanud, siis reaalsuses on maksimumiks jäänud neli. Nüüd aga tehakse asi teoks ning rajad, millel vähegi laiust jagub (Kulbilohu, Laitse ja Kehala), hakkavad eelsõitudes stardisirgele mahutama kõrvuti viite autot.

„Ühe auto lisandumine stardirivvi nõuab sõitjatelt rohkem täpsust ning muudab kohavõitluse intensiivsemaks. Küljepeeglite vahe stardis on reaalselt paar sentimeetrit ning see ei anna eksimisele palju ruumi. Samuti tähendab see, et näeme kogu sõidu jooksul rohkem võitluspaaride tekkimist ning kuna niivõrd tihedal stardirivil on suurem osakaal ka õnnel, siis võib juhtuda, et mõni favoriit peab nägema tõsist vaeva, et nelja ringi jooksul stardis kaotatud koht tasa teha. See aga toob kindlasti pealtvaatajatele juurde emotsioone ja vaatemängu,“ kommenteerib suurimat muudatust Eesti Rallikrossi Komitee esimees Valdur Reinsalu.

Jokkerringid lühemaks

Jokkerring, mis on tavaringist pikem ning mille sõitja peab läbima oma valitud hetkel iga sõiduvooru jooksul ühe korra, toob mängu palju lisapõnevust – hästi valitud taktika võib anda sõitjale konkurentide ees tubli eelise ning ka vastupidi – valesti ajastatud jokkerringi läbimine võib käest viia kõik trumbid.

„Jokkerring on üks nendest asjadest, mis teeb rallikrossist rallikrossi – faktor, mis lisab sõitu ootamatusi ning nõuab lisaks heale kiirusele ka teravat taktikalist mõtlemist. Kuna jokkerringi läbitakse sageli ühekaupa ning seal ei ole ka kitaste olude tõttu häid möödumisvõimalusi, võib öelda, et jokkeril on olemas optimaalne pikkus – liialt pikk jokker jätab sõitja üksinda uitama ning vähendab rallikrossi võitluslikku olemust. On oluline, et jokker lisaks mängu natuke kontrollimatust, aga samas, et jokkerringi läbimisest ei saaks asja iseeneses,“ kommenteerib Reinsalu.

Tänase seisuga vaadatakse ümber jokkerringide pikkused kahel rajal – Laitses ja Kehalas.

Sõitude vahed lühemaks

Rallikrossi võistluspäev algab pealtvaatajate jaoks kell 10 ja lõppeb pealelõunal kella 15 ja 16 vahel, mis teeb fännile 5-6 tundi raja ääres. Võimsama emotsiooni tekitamiseks soovime sõitude vahed lühemaks teha ning sellega ka kogu päevale varem joone alla tõmmata – alles jääb vaid üks pikem paus, milleks on paarikümneminutiline autogrammisessioon II ja III eelsõidu vahel.

„Kuna osavõtjate arv liigub tõusvas joones, aga võistluspäeva enam väga pikemaks venitada ei kannata, oleme otsinud võimalusi sõitude kiiremaks läbiviimiseks. Üks oluline lahendus sellele on, et sõidu lõpetajad peavad saama rajalt kiiresti maha sõita. Teine arengukoht peitub meeskonna enda koostöös, et nii korraldusmeeskond kui ka kohtunikud ja ajavõtja oleksid ühe sõidu lõppedes valmis kohe uue sõidu peale laskma. Kulbilohu raja mahasõiduprobleem on meil nüüd lahendatud ning samuti oleme jõudnud kokkulepeteni kohtunike ja ajavõtjaga – uuel hooajal saavad võistluspäevad olema tuntavalt tempokamad,“ lisab Reinsalu.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti meistrid 2017 ja hooaja epiloog

Kui me aprillikuus Kulbilohus toimunud treeningpäeva järel pikisilmi hooaja avastarti ootasime, viskasime õhku omapoolsed ennustused ja mõttearendused – keda näeme käesoleval hooajal Eesti rallikrossis tegusid tegemas ning keda tegijaid kohe kannul jälitamas. Käesoleva nädala lõpus toimub Eesti rallikrossihooaja pidulik lõpetamine ja täna on täpselt see õige päev kokkuvõtete tegemiseks ning ennustamise tänamatule tööle hinnangute andmiseks.

Hooaja täpsed tulemused: http://rallikross.ee/tulemused/

SUPERCAR

Ennustus: Andri Õun asub jahtima teist meistritiitlit ning medalikohtade jagamisel osalevad kindlasti ka Priit Karjus ja Raini Roomets.

Tulemus:
Eesti meister 2017: ANDRI ÕUN (124 punkti)
Hõbe: PRIIT KARJUS (113 punkti)
Pronks: SEIDO NÕMMKÜLA (107 punkti)

Kokku startis Supercar klassis läbi hooaja 12 sõitjat. Võttes kõik seitse etappi juppideks lahti ja vaadates tulemusi läbi eelsõitude kuni finaalini välja (ühtegi poolfinaali selles klassis kogu hooaja vältel ei toimunud), pääses esikolmikusse neist kümme nime.

Vaatamata väikesele sõitjate arvule oli konkurents selles klassis tihe ning kuigi Andri Õun hakkas Vasalemma ja Misso etapiga vaikselt suunda teistkordsele meistritiitlile võtma, siis ühtegi karikat kätte anda ega medalit kaela riputada enne hooaja lõppu kellelegi ei saanud. Oodatult näitas head minekut ka Raini Roomets, kuid uus tulija Seido Nõmmküla pani siiski oma teravuse maksma ja napsas Roometsa eest poodiumi kolmanda koha. Omajagu põnevust lisas alates viiendast etapist ka vana kala Ricardo Bortkevitši taasliitumine sarjaga, kes rabas kolmest jäänud etapist võidu endale kahel. Huvitav oli ka tõdeda, et kui enamik Supercar klassi võistlejad maadlesid sel hooajal üpris sageli autode tehniliste probleemidega, siis Bortkevitši sõiduk, mis tundus küll oma võimsuselt nii mõneski kohas konkurentidele alla jäävat, oli vastupidavuse osas oluliselt kuulikindlam.

Meenutuseks – poodiumikohad eelnevatel aastatel:
2016: 1. Andri Õun; 2. Priit Karjus; 3. Oliver Oberg
2015: 1. Janis Baumanis; 2. Ricardo Bortkevitš; 3. Andri Õun
2014: 1. Ranno Bundsen; 2. Andri Õun; 3. Mart Tikkerbär

TOURINGCAR

Ennustus: Esikolmikusse kuuluvad Kalmer Vaht, Siim Sündema ja Margo Soomets ning kandadele astuvad Jüri Azarov, Marten Teppan ja Simo Viilas. AGA selles klassis tuleb ka uusi üllatajaid värske tehnikaga ning on võimalik, et keegi neist võitleb välja otse esikolmikusse.

Tulemus:
Eesti meister 2017: KALMER VAHT (162 punkti)
Hõbe: EINAR VALDMAA (155 punkti)
Pronks: SIIM SÜNDEMA (135 punkti)

Läbi hooaja startis tagaveoliste klassis kokku 18 masinat. Kohti esikolmikus läbi kõikide sõitude jagus neist kaheteistkümnele.

Vanameister Kalmer Vaht on nüüd 5-kordne Eesti meister rallikrossis, kuigi tuleb tunnistada, et lihtsaks talle seda ei tehtud. Veel viimaselgi etapil oli sel hooajal udupeene tehnikaga rajale tulnud Einar Valdmaal võimalus kuld endale võtta. Siiski jätkas Vaht ja tema ühtehingamine juba ikoonilise staatusega punase Ladaga oma lennukat võidukäiku ka sel hooajal. Nagu ennustatud, jõudis poodiumile ka Siim Sündema, aga möödunud hooaja hõbe tuli sel korral pronksi vastu loovutada. Soomets kahjuks sellel hooajal rajal väga suuri lahinguid pidada ei saanudki, sest suurem energia kulus tehnika koos hoidmisele. Meie pakutud jälitajatest tegi aga tubli tulemuse Simo Viilas, kelle koht hooaja kokkuvõttes kohe Sündema järel neljas. Viilasega sama punktisumma teenis ka Raido Notton, kellele istus eriti hästi just Vasalemma rada. Azarov oma sõitu tänases konkurentsis hästi käima ei saanudki ja Teppan täitis sel hooajal hoopiski kohustusi oma kodumaa ees ning veetis kevad-suve ajateenistuses 🙂

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:
2016: 1. Kalmer Vaht; 2. Siim Sündema; 3. Margo Soomets
2015: 1. Rommi Pukk; 2. Kalmer Vaht; 3. Margo Soomets
2014: 1. Kalmer Vaht; 2. Margo Soomets; 3. Ruve Veski

SUPER1600

Ennustus: Janno Liguril on tugev liidripositsioon, millele ihub hammast Siim Saluri. Kohe nende järel on rebimas Mihkel Varul ja Arvo Kask. Oma võimalus on ka Georg Orril.

Tulemus:
Eesti meister 2017: JANNO LIGUR (168 punkti)
Hõbe: SIIM SALURI (144 punkti)
Pronks: MIHKEL VARUL (131 punkti)

Kokku startis selles klassis hooaja jooksul 16 sõitjat. Läbi kõikide sõitude jagus kohti esikolmikus kolmeteistkümnele piloodile.

Seitsmest etapist neli võitis Ligur selge ülekaaluga, andmata konkurentidele ühtegi võitu. Ühel etapil tuli tal loobuda vaid ühe eelsõidu võidust ning ühel, hooaja esimesel etapil, tuli tunnistada konkurentide paremat valmisolekut. Viimasel etapil tal aga enam osaleda vaja ei olnudki. Siim Saluri näitas hooaja alguses head sädet, kuid mida etapp edasi, seda selgemaks sai tõik, et Ligurile vastu saamiseks siiski rammu ei jagu. Ka Saluril polnud vaja hooaja viimasel etapil enam rajale tulla, sest hõbemedal oli esimese kuue etapiga juba kindlustatud. Küll aga hingasid Salurile tugevalt kuklasse nii Varul kui ka Kask, kelledest viimase šansid poodiumikohale nurjas ära ühe etapi vahelejätmine. Üllatajana näitas väga nobedat minekut Janno Õis. Georg Orr aga oma potentsiaali realiseerima ei pääsenudki, sest tehnika lubas Orri sõitude eest punkte korjama vaid kolmel etapil.

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:
2016: 1. Janno Ligur; 2. Siim Saluri; 3. Mihkel Varul
2015: 1. Arvo Kask; 2. Andre Kurg; 3. Siim Saluri
2014: 1. Andre Kurg; 2. Priit Rebane; 3. Janno Ligur

JUNIOR1600

Ennustus: Ingus Belakovs haarab liidrikoha, Marko Andreas Muru tema kannul.

Tulemus:
Eesti meister 2017: MARKO ANDREAS MURU (92 punkti)
Hõbe: MARTIN JUGA (63 punkti)
Pronks: ARMIN-MARLON MÄNGEL (10 punkti)

Juunioride klassis oli sel hooajal võistlustules kokku 4 sõitjat, kelle hulgast täismeeste arvestuses pääses poodiumile vaid Marko Andreas Muru. Jõudude vahekord oli üldplaanis selline, et kui Muru oli rajal, siis oli ta ka Martin Juga ees juhtimas. Samas vimasel etapil Kulbilohus tegi ka juba Juga täismeeste arvestuses päris tubli sõitu. Ingus Belakovs aga sel hooajal Eesti radadele ei jõudnudki.

Poodiumikohad eelnevatel aastatel:
2016: 1. Sami-Matti Trogen; 2. Georg Orr; 3. Ingus Belakovs
2015: 1. Mihkel Varul; 2. Georg Orr; 3. Robert Reinsalu
2014: 1. Mihkel Varul; 2. Robert Reinsalu; 3. Keiro Orgus

CROSSKART XTREME

Ennustus: Nimed, mida tasub jälgida – Kenneth Pohl, Alar Palla, Raul Orav, Ruve Veski ja Sven Kokla.

Tulemus:
Eesti meister 2017: EERO NÕGENE (139 punkti)
Hõbe: RAUL ORAV (128 punkti)
Pronks: RUVE VESKI (126 punkti)

Sel hooajal esmakordselt rallikrossi Eesti meistrivõistluste sarjaga liitunud Corsskart Xtreme klassis startis läbi hooaja 16 võistlejat, esikolmikusse suutis neist trügida üheksa.

Kulla viis avahooajal koju mees, kelle olemasolust me varem väga teadlikud ei olnud – Eero Nõgene. Tema järel astusid poodiumile oodatud nimed Raul Orav ja Ruve Veski. Kogu punktiarvestuse oleks aga äärepealt pea peale keeranud võistlusklassiga viiendal etapil liitunud Sten Oja, kes otsustas aga siiski sarjapunktidele mitte sõita. Teine mees, kes rajal kellelegi armu ei andnud, kuid keda kahjuks sai näha startimas vaid paaril etapil ja ka siis sõitmas sarjapunktide väliselt, oli Kenneth Pohl. Äramärkimist väärib ka lõppkokuvõttes neljandal kohal maandunud Sven Kokla.

Selline on 2017. aasta Olerex Eesti meistrivõistluste üldkokkuvõte. Aja jooksul avaldame veel väiksemaid killukesi, mis keskenduvad juba konkreetsemalt ühe või teise sõitja ponnistustele.

Loe edasi

GALERII: Uue rallikrossiraja avamine Kehalas

Oleg Gross ja Olerex Eesti meistrivõistluste sari avasid täna Kehalas Lääne-Virumaal uue rallikrossiraja. Rada on ehitatud, pidades silmas FIA standardeid ning võimaldab tuua Eestisse rallikrossi MM- ja EM-etappe. Fotod: Pille Russi.

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – RAUL ORAV: „Krosskardiga on kiivri all kogu aeg naeratus näol“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Kui seni oleme rallikrossis harjunud nägema üksteisega võidu kihutamas vaid erinevat sorti autosid, liitus käesoleval hooajal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarjaga üks täiesti uus sõidukite klass. Kohe, kui agressiivse välimusega põrgulikku lärmi tegevad masinad rajale sööstsid, hakkasid järgemööda langema kõikide Eesti rallikrossiradade rekordid. Täna võtame ette mehe, kes on kõige selle taga – Raul Orav.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Raul, mis imeloom see Crosskart Xtreme on?

Krosskart on üks väga väikese massiga ülimalt võimas sõiduk – koos juhiga ca 420 kg kaaluvat masinat liigutab 750 cm3 superbike’i mootor, millel on 150 hobujõudu. Kokku on lepitud reegel, et masinad on ilma tuuninguta – kõigi mootorid on rajal võrdsed ja oluliseimaks edu saavutamise vahendiks on sõiduoskus. Vaadates selle masina massi ja võimsuse suhet on ka selge, kust tuleb säärane kiirus ja kiirendus.

Eestis sõitvad krosskardid pärinevad Hispaania tehasest. Mark on Speedcar ja mudeliks Xtreme, mis annabki kokku Speedcar Xtreme. Kõik krosskardid vastavad FIA poolt ettekirjutatud standarditele – pikkus, laius, kõrgus, rehvid, mootori võimsus ja muu säärane ning see ongi see, mis teeb krosskardist krosskardi.

Kirjelda palun lihtsale inimesele, kes näeb Tallinn-Tartu maanteel möödasõitudega vaeva ja teab, et vormel on üks väga kiire masin, mõne hea näitega selle masina kiirust ja võimsust.

Kui klassikaline pereauto läheb nullist sajani 9-11 sekundiga, siis krosskardil jääb see aeg kolme sekundi ümber. Arvatavasti läheks veel kiiremini, aga kontakt maaga ei ole rohkemaks piisav.

Rajal annavad meile rallikrossiautode ees eelise ka masina väiksemad mõõdud – kuna krosskart on autost gabariitidelt väiksem, on rajad meie jaoks justkui laiemad ning samuti on võimalik kurvid sirgemaks sõita. Lisaks saame paremini kurvi läbida ka väiksema külgjõu tõttu. Pidurdab samuti teravamalt, sest mass, mida pidama saada, on väiksem.

Kust sai alguse idee säärase võistlusklassi loomiseks?

Esimesed krosskardid jõudsid Soomest Eestisse 2010. aastal, kolmele Eesti mehele. Enne ei teatud siin sellest midagi. Seisid meestel garaažinurgas ja olid hobisõidumasinateks. Siis jõudis kätte üks päev, kus sain ise sellisega sõita proovida – tundus päris lahe. Mõned sõbrad proovisid ka veel ja olid samuti rahul. Sealt tekkiski mõte, et äkki see on midagi, mida tasuks edasi lükkama hakata. Viimase tõuke selleks andis Raul Jeets, kes pakkus välja, et: „Kuule – võta käsile!“ Võtsingi siis ja läksin koos Markko Märtiniga, kes oli nõus mulle abiks kaas tulema, otse Hispaania tootjatehasesse, kus saingi tänu Markko referentsile endale esindusõiguse kogu Baltikums. Kõik see juhtus möödunud aastal.

Tegelikult käisime mitmes erinevas tehases ja vaatasime teisi mudeleid ka, aga Speedcar jättis kõige usaldusväärsema mulje. Neil seal päris korralik tootmine, kus igas nädalas valmib üks krosskart ning tänaseks on toodetud juba 600 krosskarti. Teised tootmised olid kõik tagasihoidlikumad, pigem selline põlveotsas tegemine, aga Speedcari ehituskvaliteet oli teistest peajagu üle. Neil on tootmises muid mudeleid ka, näiteks neljaveoline bagi ja ka mäkketõusuauto, aga meile pakkus ikka kõige rohkem huvi krosskart. Tellisimegi kohe esimesed viis autot, mille sõbrad-tuttavad autospordihuvilised endale soetasid. Kohale jõudes hakkas juba jutt levima ning tellimusi tuli järjest juurde. Tänaseks on neid Eestis 18 tükki.

Esimeste masinate saabudes soovis suurem osa nende soetajatest lihtsalt oma lõbuks sõita, võibolla paar tükki olid kindla sooviga võistlema hakata. Aga tasapisi hakkas ka see soov edasi levima. Kuna rallikross on Eestis kõige sobilikum ja esinduslikum sari, siis võtsingi Valdur Reinsalule kõne ning rääkisin oma jutud talle ja tema meeskonnale ära. Ega seal väga pikka kauplemist ei olnudki – tundus hea idee. Korraks küll tekkis kahtlus, et kuidas võistluste ajakava vastu peab ning ega masinad liiga kõva lärmi ei tee, aga tänaseks on selge, et nimetatud asjad murekohtadeks osutunud ei ole.

Natuke saavad suurema huviga sõitjad mujal ka võistelda – näiteks toimib lähiriikides Põhja-Euroopa meistrivõistluste sari NEZ. Veel on Soomes olemas karikavõistlused, kust stardis ligi 30 masinat. Samuti on soovi korral võimalik osaleda võistlustel lõunamaades – Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis. EM- ja MM-sarja meil aga olemas ei ole ning arvan, et see pole ka teemaks. Krosskart ongi pigem heaks hüppelauaks muudele n-ö päris sarjadele, võrdlemisi odav võimalus kusagile edasi jõuda. Kui suudad olla meie sarjas kiire, on suur tõenäosus silma jääda ja selle pealt edasi liikuda.

Teine oluline suund meie jaoks on äriklassi sõitjad, kes teevad asja oma lõbuks.

Loodan, et suudame kokku panna ühe laheda kambavaimuga võistlussarja. Stardis on meil kõigil võrdsed masinad, rehvid, bensiin – kõik n-ö ühe mehe käe alt tulnud. See on lahe. Võidab kiireim mees, mitte tugevaim mehhaanik.

Eesti meistrivõistluste kolmel etapil on seni stardinimekirjas olnud 7-8 sõitjat, aga kodumaal on olemas juba 18 masinat. Mis ülejäänusid täna veel rajalt eemale hoiab?

Ajal, mil meie Eesti meistrivõistluste sarjaga ühinemise lukku saime, olid mitmetel juba suveplaanid tehtud. Teine osa aga pelgab veel natuke ühisstarti. Mitmed masina soetanud pole varem autosporti teinud ning ei kiirustata I sammu tegema. Ega ma ei hakka suruma ka, sest kõik see peab tekkima orgaaniliselt – lõbus peab olema. Küll nad tulevad.

Tegelikult on ootel palju kardipoisse ja –isasid. Poistel on vaja kardis järgmine samm teha, aga vormelisse minekus, mille hooaeg maksaks kuni 200 000 €, ei nähta kohe mõtet. Siin ongi krosskart järgmine lahendus – meie kiirus on kõige suurem. Kui vaadata erinevaid neljarattalisi sõidukeid ja teha näiteks võistlus – sõita ringrajal, rallikrossirajal, rallis, teha mäkketõuse või sprinte, siis kõige kiirem masin on krosskart. Kui nüüd võrrelda samal ajal ka asjade maksumust, siis mis iganes ülejäänud masinatest saavutab selles võistluses II koha – arvatavasti ralli WRC auto või pigem isegi rallikrossi Supercar – on krosskardiga sõitmine kulutustelt 4-5 korda väiksem.

Kui turvaline krosskart on?

Ise pole ühtegi avariid teinud. Kui sa just betooni ei sõida, siis on seda päris raske katusele keerata. Puur, iste, turvavöö, riietus ja muud ohutustehnilised lahendused vastavad FIA standarditele – kõik samad asjad nagu autospordis. Kuna sõiduk ise on väikese massiga, peaksid igasugused võimalikud ja võimatud kokkupõrked olema oluliselt leebemad kui autoga.

Sul on endal samuti arvestatav tehnikaspordi taust, peamiselt rallikrossis ja ringrajasõidus. Millised olid tollased eesmärgid ja kuhu välja jõudsid?

Me nimetame endid tegelikult bensiinipeadeks – meile meeldib bensiini hais, meeldib käristada, kiirelt sõita ja adrenaliin. Omal ajal võimalusi oli, sõitsin oma Lada Samaraga nii ringrada kui ka rallikrossi – kõike ühe autoga. Suuri eesmärke ega ambitsioone ei olnud, lihtsalt sõitsin ja nautisin. Võtsin päev päeva haaval. Hiljem jätkasin võistlemist Volkswagen Golfiga ja ikka igal rindel sama tehnikaga 🙂 Oli veel eraldi Golfi sari, kus võisid osaleda piiratud võrdsed masinad, nagu täna on näiteks vist ka BMW Cup. Eestis sees olid poodiumikohad täitsa tehtavad, aga väljpoole sõitma ei tikkunud. Või noh, ainult Lätti. Tol ajal sai kõike proovitud ning vahepeal andis Aivis Ohtla mulle võimaluse ringrajal ka kiiremate autodega sõita – BMW, Honda Civic ja muud säärased.

Mingi hetk mõtlesin ka ralli peale, aga selleks mul jõudu ja rammu ei jagunud – see on ikka väga kallis ala. Lisaks on selleks vaja erilist talenti – seda on väga raske teha väga hästi. Vaatasin teiste meeste sisevideosid ja sain aru, et mina ei suuda niimoodi sõita. Miks peaksin siis enda ja kellegi teise raha kulutama.

Lõpuks aga tekkisid pere ja lapsed ning prioriteedid muutusid. Sõbrad ja tutvused aga jäid ja nii ka soov aeg-ajalt bensiinihaisu tunda – tuli ikka vaikselt põleb all. Tehnikasport on raske haigus, mida saab ravida ainult rahaga 🙂

Aga tänased stardid krosskardiga? Väike võistlusnälg on ikka sees? Sa ei ole rajal ju pelgalt Eestis vaid ka praegu (intervjuu tehtud 29. juuni) asud juba paari tunni pärast starti Lätis toimuval Põhja-Euroopa meistrivõistluste etapi ametlikul treeningpäeval.

Bensiinilõhna on vaja tunda. Ümberringi on sõbrad ja seltsimehed, kambavärk.

Lisaks tahan näidata, et ka minuvanustel meestel on võimalik sõita sellise masinaga kiiresti. Adrenaliin muidugi ka ja ega kaotama ei lähe ju keegi kunagi, aga pigem tahan olla eeskujuks tulevastele – teha lahedat sõitu ning nakatada seeläbi ka teisi krosskardipisikuga.

Milline on võimsaim positiivne ja milline võimsaim negatiivne emotsioon, mis tehnikaspordis saadud?

Võimsaim positiivne emotsioon tabas mind, kui sain poolteist aastat tagasi Markko Märtini kõrvalistmel WRC rallikal kaasa sõita. Oli hea meel, et kunagi valikuid tehes otsustasin rallisse mitte suunduda. Tegin õige valiku ja Markko kõrval istudes sain kinnitust – ma ei olnud tol ajal ligilähedalegi nii kiire! 🙂

Negatiivseid emotsioone nagu ei meenugi. Kõige kehvema maigu jätavad pigem igasugused tülid ja vaidlused ning garaaživõidusõit – kellel on võimsam mootor, ja igasugused protestid. Omajagu ikka näidatakse üksteise peale näpuga ning päris palju on kõiketeadvaid „arvamusliidreid“.

Kas tänaseks ongi sõit pelgalt pingevaba meelelahutus või tõmbab enne starti ikka väikese värina ka peale?

Omal ajal noorena kuulsin stardis oodates tugevalt oma südamelööke. Täna on see täiesti olemata, hea tunne on. Pole kohustust võita. Pigem on närv sees, et teistel midagi katki ei läheks. Kuna ma masinad ise maale toonud, siis tunnen selle pärast suuremat muret. Kõik mehed on nagu oma pere ning nende tehnika peab toimima ja töötama.

On sul Eestis oma lemmik rada ka?

Ma arvan, et minu lemmik saab olema uus Kehala rada. Keegi uuel rajal veel sõitnud ei ole, aga idee on äge ja usun, et saab kõigile meeldima. Julgen ette öelda, et kui need mehed midagi teevad, siis kindlasti tehakse hästi.

Kui krosskardile sobilikest radadest üldisemalt rääkida, siis võibolla Laitse. Olin alguses selle raja osas omade eelarvamustega, aga sõites oli hea. Seal pole palju hüppeid ja trampliine ning see meile sobib – äriklassisõitjaid suuri põrutusi ja pikki lende ei taha 🙂

Kas võib seega väikse huumoriga öelda, et krosskart on hea võimalus pensionile jäänud ralli- ja ringrajameestele võrdlemisi väikese vaevaga adrenaliinilaks kätte saada ning vanu aegu meenutada, sõidusooja sees hoida?

Täpselt nii ongi! See ongi üks osa meie plaanidest, millega alguses startisime. Reeglina on krosskardi ostjatel juba kodus kuuris kõik muu olemas – vesiskuuter, ATV, Quad, krossimootorratas ja mis kõik veel, aga Eesti kliimat vaadates on nende kõigi kasutusaeg võrdlemisi piiratud. Krossimootorratas on ka muidugi okei, aga seal hakkab mingi hetk vanus mängima. Usun, et siin ongi lahenduseks krosskart, millega saab näiteks ka talvel piikrehvidega sõita.

Teine pool on loomulikult noored mehed, kes üritavad kalleid sarju sõita. Krosskart on hea võimalus võrdlemisi väikeste kuludega oma kiirus kõigepealt üles kruvida ja siis edasi vaadata. Kui suudad meiega sõites meid võita ja ka näiteks Soomes võita, siis küll sind üles nopitakse. Meie sarjas saad väga palju väiksemate vahenditega väga palju suurema kiiruse ja palju kilomeetreid.

Kolmas osa on meie enda pojad ja tütred, et ka nemad saaksid sealt kiirusenälja rahuldatud.

Kuidas see süsteem Eestis üldse välja näeb? Erinevalt rallikrossiautost keegi ju krosskarti ise ehitama ei hakka – kui tahad sõitma tulla, on variandiks üks säärane endale soetada või rentida?

Otsi üles Raul Orava telefoninumber. Koduleht ja Facebook on hetkel küll nõrgavõitu, aga meid leitakse üles. Täna oleme esimese prooviaastaga poolepeal ning hooaja lõpuks oleme juba palju targemad – kes mille eest vastutab, millised on kulud jne. Meil on tegemisel üks vägevam klubi, mille eesmärk on tulevastele klientidele kõik võimalikult lihtsaks teha. Kui soovid rentida, siis liigutame vajadusel ise krosskarti ja kliendil pole muud kui lihtsalt sõidupaika kohale tulla. Täna teeme veel natuke põlve otsas, aga nagu ütlesin – see kõik on õigepea muutumas.

On sul ka teisi hobisid peale krosskardi? Põhitöö jaoks ka ikka aega jääb?

Iga nädal olen esmaspäeva ja teisipäeva Riias oma ettevõtlusega tegelemas – müün tööstusgaase. Ülejäänud päevad tegelen oma ainsa „hobiga“, milleks on bensiinilõhn 🙂

Mida pere säärasest hobist arvab – käivad kaasa elamas või ka ise sõitmas? Või on see hoopis aeg sinu enda jaoks?

No mis sa ise arvad? 🙂 Ainus aeg enda jaoks ongi see, kui olen krosskardi roolis.

11-aastane poeg on juba sõitu proovinud ja arvan, et hakkab tasapisi aina enam sõitma. 16-aastane tütar vahel ka küsib: „Issi, anna sõita!“. Mõnikord saab, aga teinekord ei ole issil aega, sest tuleb klientidega tegeleda 🙂 Naine sõitnud ei ole.

Keda näed krosskardi klassis hetkel tugevaimate tegijatena? Kahel viimasel võistlusel on sul tõsisem saagimine käinud Eero Nõgene ja Sven Koklaga.

Tegelikult on kõige uuem masinaomanik Ruve Veski, kes sõidab ilusti tõusvas tempos. Kui nüüd kohe just päris noori mehi juhuslikult peale ei tule (kellega me ise võibolla pigem ei tahagi võistleda 😀 ), siis mina progoosin, et kõigil meie sarjas sõitvatel meestel on võimalus.
Väga palju mängib siin muidugi ka see, kes leiab võimaluse kõige rohkem trenni teha. Kartulit ja kastet süües kiirust ei tule ning paberil joonistamine ei aita. Krosskart nõuab harjutamist ja harjumist.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Raul Orav (punases) oma krosskardiga.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti MV kolmas etapp kujundas jõujooni

Täna toimus Harjumaal Vasalemmas rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja kolmas etapp, kus võeti mõõtu viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 37 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Tänastes sõitudes oli näha, et kuigi kellelegi veel karikat ega medalit hooaja kokkuvõttes ennustada ei saa, hakkavad jõujooned tasapisi paika loksuma.

Supercar

Pärast positiivset sähvatust Norras toimunud EM-etapil, kus ühes eelsõidus saavutati karmis konkurentsis 16. koht, püsis Andri Õun Vasalemmas terve päeva vankumatult liidripositsioonil. Kui möödunud etapil Laitses tegi Priit Karjus ülitugevad eelsõidud ja sai seejärel finaalis maitsta kaotusekibedust läbi tehnika altvedamise, siis täna olid piloot ja tehnika paremini kooskõlas, mis lubas näidata eelsõitudes teisi ja kolmandat aega ning lõpetada finaalis kohe Õuna järel. Seido Nõmmküla pidi Laitses saavutatud liidripositsiooni aga loovutama ja leppima sel korral kolmanda kohaga. Kuigi ühes eelsõidus õnnestus Nõmmkülal finišeeruda ka teisena, siis kõvemale tulemusele täna tema hammas peale ei hakanud.

Supercar klassi esikolmik:

1. Andri Õun (Ford Fiesta)
2. Priit Karjus (Mitsubishi Lancer Evo)
3. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)

Touringcar

Tagaveoliste klassis käis täna terve päeva kõige tihedam rebimine nelja mehe vahel. Juba eelsõitudes jagasid kahte kõrgemat kohta peamiselt Einar Valdmaa ja Raido Notton. Kohe nende järel kruvisid omavahel pinget Siim Sündema ja Kalmer Vaht. Poolfinaalides jätkas kiiret sõitu ja tarku taktikalisi valikuid jokkerringide läbimisel Notton. Kohe tema kannul oli Vaht, kelle autole sarnaselt Laitse rajaga käisid Vasalemma kiired lõigud üle jõu. Sündema ja Valdmaa olid küll oma poolfinaali eesotsas, aga aegu võrreldes nad eelpoolnimetatule kannule ei jõudnud. Finaalis hakkasid Notton ja Vaht mitte kõige õnnestunuma stardi järel tasapisi koht koha võrra ülespoole rebima. Finaalis nägigi ruudulist finišilippu esimesena sel hooajal seni veel poodiumikohata olnud Notton. Vaht ja Sündema järgnesid Nottonile aga samas järjekorras nagu eelmisel etapil.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Raido Notton (BMW 320)
2. Kalmer Vaht (Lada VFTS)
3. Siim Sündema (BMW 318)

Super1600 ja Junior1600

Kuigi esimeses eelsõidus loovutas käigukastiprobleemidega maadelnud Janno Ligur esikoha Siim Salurile ja teise aja Mihkel Varulile, kulges ülejäänud päev sarnaselt Laitsele Liguri taktikepi all – rohkem Karksi-Nuiast pärit mees kellelegi ühtegi võimalust Vasalemmas ei andnud. Kui poolfinaalis pääses korraks pildile ka Riho Loit, võib öelda, et sama kindel, kui oli finaalsõidus Liguri edumaa Saluri ees, oli Saluri edu järgmise sõitja Varuli ees. Nii saigi Vasalemma poodium täpselt samasugune nagu eelmisel etapil Laitses.

Noorte arvestuses näitab jätkuvalt kindlat kätt ja tugevat potentsiaali Marko Andreas Muru, kes lõpetas täismeeste finaali neljandana ning hoidis seega ka juuniorklassi arvestuse liidripositsiooni.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Janno Ligur (Škoda Fabia)
2. Siim Saluri (Citroen C2)
3. Mihkel Varul (Peugeot 206)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Marko Andreas Muru (Honda Civic)
2. Martin Juga (Lada Samara)

Crosskart Xtreme

Eelmisel etapil Laitses välja kujunenud esikolmik jätkas võidutsemist ka Vasalemmas. Kui eelsõitude kokkuvõttes hoidis esimest positsiooni Sven Kokla, kellele järgnesid Raul Orav ja Eero Nõgene, pöörati finaalis tulemus vastupidiseks ning finišijoone ületas esimesena Nõgene. Teisele kohale jäi täna Orav ning kolmandaks sõitis end Kokla.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Eero Nõgene
2. Raul Orav
3. Sven Kokla

Vasalemmas peetud kolmanda etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1410880

Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 8. juulil Võrumaal Missos.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi):

Loe edasi

Rallikrossi Eesti MV teine etapp hoidis põnevust viimaste meetriteni

Täna toimus Harjumaal Laitse Rallypargis rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja teine etapp, kus võeti mõõtu viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 43 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Taas tuli tunnistada, et rallikross on spordiala, mis pakub närvikõdi viimaste meetriteni.

Supercar

Kulbilohus toimunud avaetapil juba treeningsõidul auto lõhkunud ja seetõttu kogu etapi vältel ebaõnnestunud Seido Nõmmküla näitas täna Laitses kohe algusest saati head minekut. Kui eelringides said protokolli kirja teised-kolmandad kohad, ületas ta finaalis finišijoone kõige stabiilsema sõitjana esimesena. Seevastu Priit Karjus, kes täna oli kõikides eelsõitudes püüdmatu, koges finaalis tehnilist ebaõnne, mistõttu läbis kõik kuus ringi rahulikult kulgedes. Eelsõitudes alles hoogu kogunud Raini Roomets üllatas finaalis publikut ja sõitis end juba teist etappi järjest hõbedale. Vaatamata tehnika altvedamisele sõitis Andri Õun sel korral välja poodiumi kolmandale kohale, kuigi alates esimeset eelsõidust oli võistlusautol töös vaid kolm silindrit.

Supercar klassi esikolmik:

1. Seido Nõmmküla, Eesti (Mitsubishi Lancer Evo)
2. Raini Roomets, Eesti (Škoda Fabia)
3. Andri Õun, Eesti (Ford Fiesta)

Touringcar

Kuigi eelsõitudes pakkusid kõige rohkem närvikõdi möödunud hooaja esikolmiku – Kalmer Vahti, Siim Sündema ja Margo Soometsa jõukatsumised, jäi Soomets poolfinaalis raja äärde ja löögile pääses treeningsõidul auto katusele pööranud Einar Valdmaa. Valdmaa tegi finaalis lausa niivõrd kõva sõidu, et Vaht, kellele Laitse raja kiirus on alati väikeseks komistuskiviks olnud, jäi Valdmaast maha koguni 4 sekundit. Möödunud etapil kõik sõidud võitnud Vaht suutis kolmandaks jäänud Sündemad aga omakorda edaestada pea sama pika edumaaga.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Einar Valdmaa, Eesti (Ford Fiesta)
2. Kalmer Vaht, Eesti (Lada)
3. Siim Sündema, Eesti (BMW 318)

Super1600 ja Junior1600

Kindla esikoha selles klassis võttis Janno Ligur, võites kõik kolm eelsõitu, oma poolfinaali ja lõpuks ka finaali. Edasi läksid kohavõitlused juba pingelisemaks. Avaetapilt kõrvale jäänud Janno Õis oli eelsõitudes domineeriv, võttes võidu ka poolfinaalis. Finaalis eksis mees aga trajektoorivalikult, mis tõi kaasa kokkupõrke kaasvõistleja, rajapiirde ja lõpuks muldvalliga. Õisi eksimus tekitas soodsa võimaluse Siim Salurile positsiooni parandamiseks, mille ta ka edukalt ära kasutas, ületades finišijoone teisena. Kulbilohus toimunud avaetapil teisele kohale sõitnud Mihkel Varul pidi sel korral leppima kolmanda kohaga, mille tõi stabiilne ja tasakaalukas sõit. Kõige suurem üllataja selles klassis oli uue autoga rajale tulnud Gleb Bogdanov, kes kokkuvõttes küll poodiumile ei jõudnud, aga näiteks esimeses eelsõidus finišeerus kohe Liguri järel.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Janno Ligur, Eesti (Škoda Fabia)
2. Siim Saluri, Eesti (Citroen C2)
3. Mihkel Varul, Eesti (Peugeot 206)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Marko Andreas Muru, Eesti (Honda Civic)
2. Martin Juga, Eesti (Lada)

Crosskart Xtreme

Kõige kiiremate sõidukite klassis hakkas esikolmik välja kujunema juba eelsõitudel, kus Eero Nõgene, Raul Orav ja Sven Kokla omavahel kordamööda kohti jagasid. Sel korral tegid siin kaasa ka Soome sõitjad, aga suuremat sõnaõigust neile ei antud. Siiski, vaatamata võrdlemisi kindlale esikolmikule olid vahed läbi kogu võistlusklassi tänase etapi arvestuses kõige väksemad.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Eero Nõgene, Eesti
2. Raul Orav, Eesti
3. Sven Kokla, Eesti

Laitses peetud teise etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1402972

Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 17. juunil Harjumaal, Vasalemmas.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Supercar klassi finaalsõit.

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid