VIDEOMEENUTUS: Olerex Eesti MV 2017 – IV etapp Missos (8. juuli)

Laupäeval peeti Missos Võrumaal rallikrossi Eesti meistrivõistluste neljas etapp. Teie ees lühike videokokkuvõte toimunust. Kohtumiseni 5. augustil Kehalas, kus leiab aset Olerex EMV V etapp.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – Misso rallikrossimelu (8. juuli)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja neljas etapp Missos Võrumaal (8. juuli 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – IV etapp Missos (8. juuli)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja neljas etapp Missos Võrumaal (8. juuli 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti MV hooaja selgroog on murtud

Täna toimus Missos Võrumaal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja neljas etapp, kus jõuvahekorrad pandi paika viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 36 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Kui Super1600 ja Supercar klassis on liidrikohti tasapisi kindlustamas Janno Ligur ja Andri Õun, siis Touringcar ja Crosskart Xtreme klassis käib esimeste meeste positsioonivahetus täies hoos.

Supercar

Värskelt Rootsis toimunud järjekordselt Euroopa meistrivõistluste etapilt naasnud Andri Õun kordas möödunud etapil Vasalemmas tehtut, võites kõik eelsõidud ja ka finaali väga kindla edumaaga. Teisele positsioonile kihutas Priit Karjus, kes suutis kahes eelsõidus Õuna järel ka kohta hoida, kuid möödumiseks tal siiski jaksu ei olnud. Eelvoorus teise ja kaks kolmandat kohta võtnud Seido Nõmmküla pidi aga finaalis tunnistama eelsõitudes mitte kõige paremat minekut leidnud Raini Roometsa paremust, kes finišeeris Supercar klassis kolmandana.

Supercar klassi esikolmik:

1. Andri Õun (Ford Fiesta)
2. Priit Karjus (Mitsubishi Lancer Evo)
3. Raini Roomets (Škoda Fabia)

Touringcar

Touringcar klassist on saanud tänaseks kõige tihedama rebimisega võistlusklass, kus esikoht käib igal etapil käest kätte. Sarnaselt Laitses toimunud etapiga, oli täna sõiduvees Einar Valdmaa. Ainus erinevus võrreldes Laitsega oli, et kui seal algas päev Valdmaa jaoks keerulisemalt, siis täna Missos suutis ta kolmest eelsõidust võita kaks, sõitis seejärel välja poolfinaalide parima aja ning lõpuks võitis pika edumaaga ka finaali. Kalmer Vaht, kes aina enamatel etappidel on sunnitud tunnistama, et tema autol ei jagu aina tehnikat uuendavate konkurentidega võrreldes nii palju võimu, tuli juba kolmandat etappi järjest teisele kohale. Vahti ponnistusi tuleb muidugi tunnustada, sest see, mis jäi Vahtil puudu võimsuses, tegi ta tasa sõiduoskuse ja targa taktikaga. Kolmandana veeres üle finišijoone kolm esimest etappi tehnikaprobleemidega maadelnud Andrus Karu. Täna tehnikaga sinapeal olnud Karu näitas läbi eelsõitude ja poolfinaali stabiilseid teisi ja kolmandaid aegu.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Einar Valdmaa (Ford Fiesta)
2. Kalmer Vaht (Lada VFTS)
3. Andrus Karu (Citroen DS3)

Super1600 ja Junior1600

Janno Liguri ülevõimu ei kõigutanud ka sel korral mitte keegi. Euroopa meistrivõistlustel kaks etappi järjest poodiumile sõitnud Ligur võttis Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas juba kolmanda järjestikuse kulla. Teiseks tuli aga juba Laitses väga kiiret sõitu näidanud, ent tol korral finaali avarii tõttu katkestanud ning suurema masinaremondi tõttu ka Vasalemma etapi vahele jätnud Janno Õis. Siim Saluri, kes pidas finaalis väga agressiivset kohavõitlust Arvo Kasega ning lõpuks end ka kolmandale kohale välja võitles, tunnistas sõidujärgses intervjuus naljatlemisi, et kolmas koht on vahelduseks hea, sest pidevad teised kohad olidki teda juba ära tüüdanud. Saluri lisas, et tagasihoidlikum minek eelringides oli tema jaoks oodatud tulemus, sest auto seadistus ülimalt lahtise kruusaga Misso rajale lihtsalt ei sobi.

Noorte arvestuses sai sel korral aga taaskord käe valgeks Martin Juga, jäädes napilt välja Super1600 klassi finaalist. Kui esimestes eelsõitudes näitasid nii Juga kui ka Marko Andreas Muru mõlemad head minekut, rünnates Super1600 klassi arvestuses sõitvaid täiskasvanud konkurente päris teravalt, tuli Murul lõpuks ikkagi tehnilistele probleemidele alla vanduda ning liidrikoht Junior1600 arvestuses Jugale loovutada.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Janno Ligur (Škoda Fabia)
2. Janno Õis (Honda Civic)
3. Siim Saluri (Citroen C2)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Martin Juga (Lada Samara)
2. Marko Andreas Muru (Honda Civic)

Crosskart Xtreme

Kui eelsõitudes valitsesid esimest kolme kohta kindlalt Raul Orav, Ruve Veski ja Eero Nõgene, siis finaalis pingerivi mõnevõrra muutus. Eero Nõgene ennast Misso rajal väga mugavalt ei tundnud ning nii langes ta finaalis neljandale kohale. Ruve Veski, kes viimase sõidu stardis natuke tukkuma jäi, langes kohe sõidu alguses viimaseks ja pidi seejärel tõsiselt pingutama, et lõpuks end tagasi poodiumile võidelda. See tal siiski õnnestus ning protokolli sai kirja hõbedane tulemus. Nõgene ja Veski pingelised finaalsõidud jätsid aga võimaluse eelsõitude arvestuses viimaseks jäänud Ändi Erelinele tõusta välja lausa kolmandale kohale. Kõige stabiilsemat sõitu näitas täna liidrina lõpetanud Raul Orav.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Raul Orav
2. Ruve Veski
3. Ändi Ereline

Missos peetud neljanda etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1421662

Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 5. augustil värskelt valmimas Oleg Grossi rallikrossirajal Kehalas Lääne-Virumaal.

Foto: Rallikross.ee / Marko Leesi

Loe edasi

EMV IV etapp Missos – LIVE AJAD & INFO

VAJUTA SIIA: LIVE AJAD OTSE MISSOST

Vahetult pärast sõidu lõppu lähevad tulemused üles siia: https://speedhive.mylaps.com/Events/1421662

————–
AJAKAVA

————–
8.00 – 9.30 Vabatreening
10.00 ALGAB VÕISTLUS: I eelsõit
11.30 II eelsõit
12.45 – 13.05 AUTOGRAMMIDE JAGAMINE BOKSIALAS
13.15 III eelsõit
14.50 POOLFINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

FINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

AUTASUSTAMINE
————–

Pilet: 10 € (ainult sularahas)
Alla 12-aastased lapsed: TASUTA

ASUKOHAKAART: http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2017-4-etapp/

Vasalemma stardinimekiri: http://autosport.ee/rk/?page=27&race_id=388&

Hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/eesti-meistrivoistluste-oodatav-stardinimekiri-2017/
Verivärske Crosskart Xtreme klassi hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/xtremekartid-ullatasid-rallikrossi-eesti-mv-treeningpaeval/

Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Facebooki lehel: https://www.facebook.com/Rallikross/
Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Instagrami lehel: https://www.instagram.com/rallikross/ (täägi oma pildid: @rallikross ja #rallikross)

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – RAUL ORAV: „Krosskardiga on kiivri all kogu aeg naeratus näol“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Kui seni oleme rallikrossis harjunud nägema üksteisega võidu kihutamas vaid erinevat sorti autosid, liitus käesoleval hooajal rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarjaga üks täiesti uus sõidukite klass. Kohe, kui agressiivse välimusega põrgulikku lärmi tegevad masinad rajale sööstsid, hakkasid järgemööda langema kõikide Eesti rallikrossiradade rekordid. Täna võtame ette mehe, kes on kõige selle taga – Raul Orav.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

Raul, mis imeloom see Crosskart Xtreme on?

Krosskart on üks väga väikese massiga ülimalt võimas sõiduk – koos juhiga ca 420 kg kaaluvat masinat liigutab 750 cm3 superbike’i mootor, millel on 150 hobujõudu. Kokku on lepitud reegel, et masinad on ilma tuuninguta – kõigi mootorid on rajal võrdsed ja oluliseimaks edu saavutamise vahendiks on sõiduoskus. Vaadates selle masina massi ja võimsuse suhet on ka selge, kust tuleb säärane kiirus ja kiirendus.

Eestis sõitvad krosskardid pärinevad Hispaania tehasest. Mark on Speedcar ja mudeliks Xtreme, mis annabki kokku Speedcar Xtreme. Kõik krosskardid vastavad FIA poolt ettekirjutatud standarditele – pikkus, laius, kõrgus, rehvid, mootori võimsus ja muu säärane ning see ongi see, mis teeb krosskardist krosskardi.

Kirjelda palun lihtsale inimesele, kes näeb Tallinn-Tartu maanteel möödasõitudega vaeva ja teab, et vormel on üks väga kiire masin, mõne hea näitega selle masina kiirust ja võimsust.

Kui klassikaline pereauto läheb nullist sajani 9-11 sekundiga, siis krosskardil jääb see aeg kolme sekundi ümber. Arvatavasti läheks veel kiiremini, aga kontakt maaga ei ole rohkemaks piisav.

Rajal annavad meile rallikrossiautode ees eelise ka masina väiksemad mõõdud – kuna krosskart on autost gabariitidelt väiksem, on rajad meie jaoks justkui laiemad ning samuti on võimalik kurvid sirgemaks sõita. Lisaks saame paremini kurvi läbida ka väiksema külgjõu tõttu. Pidurdab samuti teravamalt, sest mass, mida pidama saada, on väiksem.

Kust sai alguse idee säärase võistlusklassi loomiseks?

Esimesed krosskardid jõudsid Soomest Eestisse 2010. aastal, kolmele Eesti mehele. Enne ei teatud siin sellest midagi. Seisid meestel garaažinurgas ja olid hobisõidumasinateks. Siis jõudis kätte üks päev, kus sain ise sellisega sõita proovida – tundus päris lahe. Mõned sõbrad proovisid ka veel ja olid samuti rahul. Sealt tekkiski mõte, et äkki see on midagi, mida tasuks edasi lükkama hakata. Viimase tõuke selleks andis Raul Jeets, kes pakkus välja, et: „Kuule – võta käsile!“ Võtsingi siis ja läksin koos Markko Märtiniga, kes oli nõus mulle abiks kaas tulema, otse Hispaania tootjatehasesse, kus saingi tänu Markko referentsile endale esindusõiguse kogu Baltikums. Kõik see juhtus möödunud aastal.

Tegelikult käisime mitmes erinevas tehases ja vaatasime teisi mudeleid ka, aga Speedcar jättis kõige usaldusväärsema mulje. Neil seal päris korralik tootmine, kus igas nädalas valmib üks krosskart ning tänaseks on toodetud juba 600 krosskarti. Teised tootmised olid kõik tagasihoidlikumad, pigem selline põlveotsas tegemine, aga Speedcari ehituskvaliteet oli teistest peajagu üle. Neil on tootmises muid mudeleid ka, näiteks neljaveoline bagi ja ka mäkketõusuauto, aga meile pakkus ikka kõige rohkem huvi krosskart. Tellisimegi kohe esimesed viis autot, mille sõbrad-tuttavad autospordihuvilised endale soetasid. Kohale jõudes hakkas juba jutt levima ning tellimusi tuli järjest juurde. Tänaseks on neid Eestis 18 tükki.

Esimeste masinate saabudes soovis suurem osa nende soetajatest lihtsalt oma lõbuks sõita, võibolla paar tükki olid kindla sooviga võistlema hakata. Aga tasapisi hakkas ka see soov edasi levima. Kuna rallikross on Eestis kõige sobilikum ja esinduslikum sari, siis võtsingi Valdur Reinsalule kõne ning rääkisin oma jutud talle ja tema meeskonnale ära. Ega seal väga pikka kauplemist ei olnudki – tundus hea idee. Korraks küll tekkis kahtlus, et kuidas võistluste ajakava vastu peab ning ega masinad liiga kõva lärmi ei tee, aga tänaseks on selge, et nimetatud asjad murekohtadeks osutunud ei ole.

Natuke saavad suurema huviga sõitjad mujal ka võistelda – näiteks toimib lähiriikides Põhja-Euroopa meistrivõistluste sari NEZ. Veel on Soomes olemas karikavõistlused, kust stardis ligi 30 masinat. Samuti on soovi korral võimalik osaleda võistlustel lõunamaades – Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis. EM- ja MM-sarja meil aga olemas ei ole ning arvan, et see pole ka teemaks. Krosskart ongi pigem heaks hüppelauaks muudele n-ö päris sarjadele, võrdlemisi odav võimalus kusagile edasi jõuda. Kui suudad olla meie sarjas kiire, on suur tõenäosus silma jääda ja selle pealt edasi liikuda.

Teine oluline suund meie jaoks on äriklassi sõitjad, kes teevad asja oma lõbuks.

Loodan, et suudame kokku panna ühe laheda kambavaimuga võistlussarja. Stardis on meil kõigil võrdsed masinad, rehvid, bensiin – kõik n-ö ühe mehe käe alt tulnud. See on lahe. Võidab kiireim mees, mitte tugevaim mehhaanik.

Eesti meistrivõistluste kolmel etapil on seni stardinimekirjas olnud 7-8 sõitjat, aga kodumaal on olemas juba 18 masinat. Mis ülejäänusid täna veel rajalt eemale hoiab?

Ajal, mil meie Eesti meistrivõistluste sarjaga ühinemise lukku saime, olid mitmetel juba suveplaanid tehtud. Teine osa aga pelgab veel natuke ühisstarti. Mitmed masina soetanud pole varem autosporti teinud ning ei kiirustata I sammu tegema. Ega ma ei hakka suruma ka, sest kõik see peab tekkima orgaaniliselt – lõbus peab olema. Küll nad tulevad.

Tegelikult on ootel palju kardipoisse ja –isasid. Poistel on vaja kardis järgmine samm teha, aga vormelisse minekus, mille hooaeg maksaks kuni 200 000 €, ei nähta kohe mõtet. Siin ongi krosskart järgmine lahendus – meie kiirus on kõige suurem. Kui vaadata erinevaid neljarattalisi sõidukeid ja teha näiteks võistlus – sõita ringrajal, rallikrossirajal, rallis, teha mäkketõuse või sprinte, siis kõige kiirem masin on krosskart. Kui nüüd võrrelda samal ajal ka asjade maksumust, siis mis iganes ülejäänud masinatest saavutab selles võistluses II koha – arvatavasti ralli WRC auto või pigem isegi rallikrossi Supercar – on krosskardiga sõitmine kulutustelt 4-5 korda väiksem.

Kui turvaline krosskart on?

Ise pole ühtegi avariid teinud. Kui sa just betooni ei sõida, siis on seda päris raske katusele keerata. Puur, iste, turvavöö, riietus ja muud ohutustehnilised lahendused vastavad FIA standarditele – kõik samad asjad nagu autospordis. Kuna sõiduk ise on väikese massiga, peaksid igasugused võimalikud ja võimatud kokkupõrked olema oluliselt leebemad kui autoga.

Sul on endal samuti arvestatav tehnikaspordi taust, peamiselt rallikrossis ja ringrajasõidus. Millised olid tollased eesmärgid ja kuhu välja jõudsid?

Me nimetame endid tegelikult bensiinipeadeks – meile meeldib bensiini hais, meeldib käristada, kiirelt sõita ja adrenaliin. Omal ajal võimalusi oli, sõitsin oma Lada Samaraga nii ringrada kui ka rallikrossi – kõike ühe autoga. Suuri eesmärke ega ambitsioone ei olnud, lihtsalt sõitsin ja nautisin. Võtsin päev päeva haaval. Hiljem jätkasin võistlemist Volkswagen Golfiga ja ikka igal rindel sama tehnikaga 🙂 Oli veel eraldi Golfi sari, kus võisid osaleda piiratud võrdsed masinad, nagu täna on näiteks vist ka BMW Cup. Eestis sees olid poodiumikohad täitsa tehtavad, aga väljpoole sõitma ei tikkunud. Või noh, ainult Lätti. Tol ajal sai kõike proovitud ning vahepeal andis Aivis Ohtla mulle võimaluse ringrajal ka kiiremate autodega sõita – BMW, Honda Civic ja muud säärased.

Mingi hetk mõtlesin ka ralli peale, aga selleks mul jõudu ja rammu ei jagunud – see on ikka väga kallis ala. Lisaks on selleks vaja erilist talenti – seda on väga raske teha väga hästi. Vaatasin teiste meeste sisevideosid ja sain aru, et mina ei suuda niimoodi sõita. Miks peaksin siis enda ja kellegi teise raha kulutama.

Lõpuks aga tekkisid pere ja lapsed ning prioriteedid muutusid. Sõbrad ja tutvused aga jäid ja nii ka soov aeg-ajalt bensiinihaisu tunda – tuli ikka vaikselt põleb all. Tehnikasport on raske haigus, mida saab ravida ainult rahaga 🙂

Aga tänased stardid krosskardiga? Väike võistlusnälg on ikka sees? Sa ei ole rajal ju pelgalt Eestis vaid ka praegu (intervjuu tehtud 29. juuni) asud juba paari tunni pärast starti Lätis toimuval Põhja-Euroopa meistrivõistluste etapi ametlikul treeningpäeval.

Bensiinilõhna on vaja tunda. Ümberringi on sõbrad ja seltsimehed, kambavärk.

Lisaks tahan näidata, et ka minuvanustel meestel on võimalik sõita sellise masinaga kiiresti. Adrenaliin muidugi ka ja ega kaotama ei lähe ju keegi kunagi, aga pigem tahan olla eeskujuks tulevastele – teha lahedat sõitu ning nakatada seeläbi ka teisi krosskardipisikuga.

Milline on võimsaim positiivne ja milline võimsaim negatiivne emotsioon, mis tehnikaspordis saadud?

Võimsaim positiivne emotsioon tabas mind, kui sain poolteist aastat tagasi Markko Märtini kõrvalistmel WRC rallikal kaasa sõita. Oli hea meel, et kunagi valikuid tehes otsustasin rallisse mitte suunduda. Tegin õige valiku ja Markko kõrval istudes sain kinnitust – ma ei olnud tol ajal ligilähedalegi nii kiire! 🙂

Negatiivseid emotsioone nagu ei meenugi. Kõige kehvema maigu jätavad pigem igasugused tülid ja vaidlused ning garaaživõidusõit – kellel on võimsam mootor, ja igasugused protestid. Omajagu ikka näidatakse üksteise peale näpuga ning päris palju on kõiketeadvaid „arvamusliidreid“.

Kas tänaseks ongi sõit pelgalt pingevaba meelelahutus või tõmbab enne starti ikka väikese värina ka peale?

Omal ajal noorena kuulsin stardis oodates tugevalt oma südamelööke. Täna on see täiesti olemata, hea tunne on. Pole kohustust võita. Pigem on närv sees, et teistel midagi katki ei läheks. Kuna ma masinad ise maale toonud, siis tunnen selle pärast suuremat muret. Kõik mehed on nagu oma pere ning nende tehnika peab toimima ja töötama.

On sul Eestis oma lemmik rada ka?

Ma arvan, et minu lemmik saab olema uus Kehala rada. Keegi uuel rajal veel sõitnud ei ole, aga idee on äge ja usun, et saab kõigile meeldima. Julgen ette öelda, et kui need mehed midagi teevad, siis kindlasti tehakse hästi.

Kui krosskardile sobilikest radadest üldisemalt rääkida, siis võibolla Laitse. Olin alguses selle raja osas omade eelarvamustega, aga sõites oli hea. Seal pole palju hüppeid ja trampliine ning see meile sobib – äriklassisõitjaid suuri põrutusi ja pikki lende ei taha 🙂

Kas võib seega väikse huumoriga öelda, et krosskart on hea võimalus pensionile jäänud ralli- ja ringrajameestele võrdlemisi väikese vaevaga adrenaliinilaks kätte saada ning vanu aegu meenutada, sõidusooja sees hoida?

Täpselt nii ongi! See ongi üks osa meie plaanidest, millega alguses startisime. Reeglina on krosskardi ostjatel juba kodus kuuris kõik muu olemas – vesiskuuter, ATV, Quad, krossimootorratas ja mis kõik veel, aga Eesti kliimat vaadates on nende kõigi kasutusaeg võrdlemisi piiratud. Krossimootorratas on ka muidugi okei, aga seal hakkab mingi hetk vanus mängima. Usun, et siin ongi lahenduseks krosskart, millega saab näiteks ka talvel piikrehvidega sõita.

Teine pool on loomulikult noored mehed, kes üritavad kalleid sarju sõita. Krosskart on hea võimalus võrdlemisi väikeste kuludega oma kiirus kõigepealt üles kruvida ja siis edasi vaadata. Kui suudad meiega sõites meid võita ja ka näiteks Soomes võita, siis küll sind üles nopitakse. Meie sarjas saad väga palju väiksemate vahenditega väga palju suurema kiiruse ja palju kilomeetreid.

Kolmas osa on meie enda pojad ja tütred, et ka nemad saaksid sealt kiirusenälja rahuldatud.

Kuidas see süsteem Eestis üldse välja näeb? Erinevalt rallikrossiautost keegi ju krosskarti ise ehitama ei hakka – kui tahad sõitma tulla, on variandiks üks säärane endale soetada või rentida?

Otsi üles Raul Orava telefoninumber. Koduleht ja Facebook on hetkel küll nõrgavõitu, aga meid leitakse üles. Täna oleme esimese prooviaastaga poolepeal ning hooaja lõpuks oleme juba palju targemad – kes mille eest vastutab, millised on kulud jne. Meil on tegemisel üks vägevam klubi, mille eesmärk on tulevastele klientidele kõik võimalikult lihtsaks teha. Kui soovid rentida, siis liigutame vajadusel ise krosskarti ja kliendil pole muud kui lihtsalt sõidupaika kohale tulla. Täna teeme veel natuke põlve otsas, aga nagu ütlesin – see kõik on õigepea muutumas.

On sul ka teisi hobisid peale krosskardi? Põhitöö jaoks ka ikka aega jääb?

Iga nädal olen esmaspäeva ja teisipäeva Riias oma ettevõtlusega tegelemas – müün tööstusgaase. Ülejäänud päevad tegelen oma ainsa „hobiga“, milleks on bensiinilõhn 🙂

Mida pere säärasest hobist arvab – käivad kaasa elamas või ka ise sõitmas? Või on see hoopis aeg sinu enda jaoks?

No mis sa ise arvad? 🙂 Ainus aeg enda jaoks ongi see, kui olen krosskardi roolis.

11-aastane poeg on juba sõitu proovinud ja arvan, et hakkab tasapisi aina enam sõitma. 16-aastane tütar vahel ka küsib: „Issi, anna sõita!“. Mõnikord saab, aga teinekord ei ole issil aega, sest tuleb klientidega tegeleda 🙂 Naine sõitnud ei ole.

Keda näed krosskardi klassis hetkel tugevaimate tegijatena? Kahel viimasel võistlusel on sul tõsisem saagimine käinud Eero Nõgene ja Sven Koklaga.

Tegelikult on kõige uuem masinaomanik Ruve Veski, kes sõidab ilusti tõusvas tempos. Kui nüüd kohe just päris noori mehi juhuslikult peale ei tule (kellega me ise võibolla pigem ei tahagi võistleda 😀 ), siis mina progoosin, et kõigil meie sarjas sõitvatel meestel on võimalus.
Väga palju mängib siin muidugi ka see, kes leiab võimaluse kõige rohkem trenni teha. Kartulit ja kastet süües kiirust ei tule ning paberil joonistamine ei aita. Krosskart nõuab harjutamist ja harjumist.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Raul Orav (punases) oma krosskardiga.

Loe edasi

Ligur rallikrossi EMi kolmandal etapil taas poodiumil

Täna Rootsis Höljese rajal lõppenud rallikrossi FIA Euroopa meistrivõistluste EM-etapil tõusis Eesti piloot Janno Ligur klassis Super1600 taas poodiumile, sõites välja kolmanda koha. Tegemist on juba teise järjestikuse EM-etapiga, kus Ligur murrab tugevas konkurentsis kolme parima sekka.

Ligur alustas võistlust päris raskelt positsioonilt, kui esimeses eelsõidus lõhkenud piduritoru ta katkestama sundis. Edasi läks aga kõik tõusvas joones ja kulmineerus neljandas eelsõidus välja sõidetud kiireima ajaga. Sellega tõusis ta üldkokkuvõttes 5. kohale ja tagatud oli pääs poolfinaali, 12 parema sekka. Oma poolfinaali teisena lõpetades oli tagatud ka pääs finaali, kuue parema sekka. Finaalis väga kindlat sõitu tehes tuli alla vanduda vaid naaberriigi esindajale Artis Baumanisele ja valitsevale Euroopa meistrile Krisztian Szabole.

Janno Ligur: „Ülisuur pingelangus ja õnnetunne. Jälle sai end kõigepealt väga raskesse seisu pandud, kui esimeses eelsõidus lõhkes piduritoru, ja siis sealt veelgi edukamalt välja ronitud. Tasuks järjekordne poodium ning ei oskagi midagi paremat tahta.“

„Finaalis sujus kõik suurepäraselt, tegin väga kiire jokkerringi. Kolme eelsõidu liider Shigaboutdinov oli mul päris tihedalt kannul ning kui ta välja sõitis, läks minu ülesanne mõnevõrra lihtsamaks. Tuleb tunnistada, et kahe suure tiimi vastu, mida minust eespool lõpetanud Baumanis ja Szabo esindavad, on päris raske saada. Samas on Prantsusmaa etapini nüüd natuke rohkem aega ning saab auto juures vajalikke muudatusi teha. Alla ei anna ja usun, et heal päeval suudan ka need kaks maha võtta,“ lisab Ligur.

Liguriga samas, Super1600 klassis startisid ka Siim Saluri ning oma esimesel EM-etapil osalev Arvo Kask. Saluri liikus läbi kolme eelsõidu kindla sihiga poolfinaali suunas, kuid vahetult enne neljandat eelsõitu autot tabanud elektrisüsteemi rike jättis ta viimasest eelsõidust kõrvale. 11. positsionile välja võidelnud Saluri jaoks oli võistlus sellega lõppenud ning tulemuseks 21. koht. Debütant Kask alustas esimeste eelsõitudega võrdlemisi rahulikult, kuid juba neljandas eelsõiduvoorus tegi tulemuseks 17. aja, mis näitas väga head potentsiaali. Kokkuvõttes läks Kasele kirja 22. koht.

Siim Saluri: „Stardikoridoris ei läinud auto lihtsalt käima, elektroonika vedas alt. Meie jaoks suur üllatus, varem ei ole see masin mind kordagi alt vedanud. Tiimi insener ei osanud ka kohe midagi täpsemat öelda, vea põhjuse avastasime alles hiljem. Kui see suurt pettumust tekitanud vahejuhtum välja arvata ning kõrvale jätta ka asjaolu, et ühes sõidus sain valestardi eest kaks jokkerringi, oli see minu jaoks väga hea etapp ja koht poolfinaalis oli käeulatuses.“

Neljaveoliste masinate arvestuses Euro RX (Supercar) klassis startinud Andri Õun näitas neljandas eelsõidus välja võideldud 19. ajaga, et möödunud etapil Norras ühes eelsõidus saavutatud 16. aeg ei olnud vaid ühekordne sähvatus ning tehtud töö hakkab tasapisi vilja kandma.

Andri Õun: „Tegime selle hooaja alguses meeskonnas mõned põhimõttelised muudatused ja tundub, et asjad on ilusti liikuma saanud ning kõigil motivatsiooni tõusujoones liikuma pannud. Ise kasutasin kolme võistluspäeva suuresti meie auto jaoks paremini sobivate uute sõiduvõtete õppimiseks ning kinnistamiseks. Neljanda eelsõidu 19. aeg kuival asfaldil, mis ei ole kindlasti minu tugevaim külg, näitab, et töö kandis vilja.“

Super1600 klassis võitis etapi Artis Baumanis (Läti), teiseks tuli Krisztian Szabo (Ungari) ning kolmandaks sõitis end Janno Ligur (Eesti).
Euro RX (Supercar) klassis võitis etapi Anton Marklund (Rootsi), teiseks tuli Peter Hedström (Rootsi) ning kolmandaks sõitis end Rene Muennich (Saksamaa).

FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur teise etapi järel Super1600 klassis 47 punktiga 7. kohal, Saluri 14 punktiga 14. kohal ja Kask 27. kohal. Esikolmiku moodustavad, Artis Baumanis (73 punkti), Jussi-Petteri Leppihalme (64) ja Kasparas Navickas (62 punkti). Andri Õun on Euro RX klassis kolme etapi järel 31. kohal. Esikolmiku moodustavad Anton Marklund (56 punkti), Robin Larsson (44 punkti) ja Tamas-Pal Kiss (40 punkti).

Järgmisena saab kõiki nelja Eesti sõitjat näha juba järgmisel nädalavahetusel Missos Võrumaal toimuval Olerex Eesti meistrivõistluste etapil.

Super1600 klassis Škoda Fabia roolis sõitev Janno Ligur on 2016. aasta Eesti meister ja FIA Euroopa meistrivõistluste 8. koht. Ligur Racing meeskonda esindav piloot võtab ka käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (6 etappi) kui ka Olerex Eesti meistrivõistluste sarjast (7 etappi).

Samas klassis Renault Twingoga rajal olev Siim Saluri on 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe ja FIA Euroopa meistrivõistluste 14. koht. RS Racing Team meeskonda esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest.

Samuti Super1600 klassis sõitev, Euroopa meistrivõistlustel Reinsalu Sporti esindav Arvo Kask (Ford Ka) on kahekordne Eesti meister (2015 ja 2013). FIA Euroopa meistrivõistlustest võtab Kask sel hooajal osa üksikute etappide kaupa, kuid Olerex Eesti meistrivõistlustel plaanitakse osaleda täismahus.

Supercar klassis Ford Fiestaga sõitev Andri Õun on 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Eesti meister. Reinsalu Sporti esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest.

Foto (Rihards Baumanis): Vasakult: Krisztian Szabo, Artis Baumanis, Janno Ligur

Loe edasi

DELFI OTSEBLOGI rallikrossi EM-etapilt Rootsist

Sel nädalavahetusel kajastab Delfi rallikrossi otseblogi Rootsis toimuvat Euroopa meistrivõistluste etappi, kus võistlustules Janno Ligur (Škoda Fabia) ja Siim Saluri (Renault Twingo) klassis Super1600 ning Andri Õun (Ford Fiesta) klassis Supercar (Euro RX). Oma EM-debüüdi teeb ka Super1600 klassi piloot Arvo Kask (Ford Ka).

Jaga uudist ja jälgi mängu – blogi ilmub Delfis artikli alla.

Otseblogi leiad siit!

Loe edasi

VIDEOMEENUTUS: Olerex Eesti MV 2017 – III etapp Vasalemmas (17. juuni)

Laupäeval peeti Vasalemmas Harjumaal rallikrossi Eesti meistrivõistluste kolmas etapp. Teie ees lühike videokokkuvõte toimunust. Kohtumiseni 8. juulil Missos, kus leiab aset Olerex EMV IV etapp.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – Vasalemma rallikrossimelu (17. juuni)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja kolmas etapp Vasalemmas Harjumaal (17. juuni 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – III etapp Vasalemmas (17. juuni)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja kolmas etapp Vasalemmas Harjumaal (17. juuni 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti MV kolmas etapp kujundas jõujooni

Täna toimus Harjumaal Vasalemmas rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja kolmas etapp, kus võeti mõõtu viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 37 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Tänastes sõitudes oli näha, et kuigi kellelegi veel karikat ega medalit hooaja kokkuvõttes ennustada ei saa, hakkavad jõujooned tasapisi paika loksuma.

Supercar

Pärast positiivset sähvatust Norras toimunud EM-etapil, kus ühes eelsõidus saavutati karmis konkurentsis 16. koht, püsis Andri Õun Vasalemmas terve päeva vankumatult liidripositsioonil. Kui möödunud etapil Laitses tegi Priit Karjus ülitugevad eelsõidud ja sai seejärel finaalis maitsta kaotusekibedust läbi tehnika altvedamise, siis täna olid piloot ja tehnika paremini kooskõlas, mis lubas näidata eelsõitudes teisi ja kolmandat aega ning lõpetada finaalis kohe Õuna järel. Seido Nõmmküla pidi Laitses saavutatud liidripositsiooni aga loovutama ja leppima sel korral kolmanda kohaga. Kuigi ühes eelsõidus õnnestus Nõmmkülal finišeeruda ka teisena, siis kõvemale tulemusele täna tema hammas peale ei hakanud.

Supercar klassi esikolmik:

1. Andri Õun (Ford Fiesta)
2. Priit Karjus (Mitsubishi Lancer Evo)
3. Seido Nõmmküla (Mitsubishi Lancer Evo)

Touringcar

Tagaveoliste klassis käis täna terve päeva kõige tihedam rebimine nelja mehe vahel. Juba eelsõitudes jagasid kahte kõrgemat kohta peamiselt Einar Valdmaa ja Raido Notton. Kohe nende järel kruvisid omavahel pinget Siim Sündema ja Kalmer Vaht. Poolfinaalides jätkas kiiret sõitu ja tarku taktikalisi valikuid jokkerringide läbimisel Notton. Kohe tema kannul oli Vaht, kelle autole sarnaselt Laitse rajaga käisid Vasalemma kiired lõigud üle jõu. Sündema ja Valdmaa olid küll oma poolfinaali eesotsas, aga aegu võrreldes nad eelpoolnimetatule kannule ei jõudnud. Finaalis hakkasid Notton ja Vaht mitte kõige õnnestunuma stardi järel tasapisi koht koha võrra ülespoole rebima. Finaalis nägigi ruudulist finišilippu esimesena sel hooajal seni veel poodiumikohata olnud Notton. Vaht ja Sündema järgnesid Nottonile aga samas järjekorras nagu eelmisel etapil.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Raido Notton (BMW 320)
2. Kalmer Vaht (Lada VFTS)
3. Siim Sündema (BMW 318)

Super1600 ja Junior1600

Kuigi esimeses eelsõidus loovutas käigukastiprobleemidega maadelnud Janno Ligur esikoha Siim Salurile ja teise aja Mihkel Varulile, kulges ülejäänud päev sarnaselt Laitsele Liguri taktikepi all – rohkem Karksi-Nuiast pärit mees kellelegi ühtegi võimalust Vasalemmas ei andnud. Kui poolfinaalis pääses korraks pildile ka Riho Loit, võib öelda, et sama kindel, kui oli finaalsõidus Liguri edumaa Saluri ees, oli Saluri edu järgmise sõitja Varuli ees. Nii saigi Vasalemma poodium täpselt samasugune nagu eelmisel etapil Laitses.

Noorte arvestuses näitab jätkuvalt kindlat kätt ja tugevat potentsiaali Marko Andreas Muru, kes lõpetas täismeeste finaali neljandana ning hoidis seega ka juuniorklassi arvestuse liidripositsiooni.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Janno Ligur (Škoda Fabia)
2. Siim Saluri (Citroen C2)
3. Mihkel Varul (Peugeot 206)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Marko Andreas Muru (Honda Civic)
2. Martin Juga (Lada Samara)

Crosskart Xtreme

Eelmisel etapil Laitses välja kujunenud esikolmik jätkas võidutsemist ka Vasalemmas. Kui eelsõitude kokkuvõttes hoidis esimest positsiooni Sven Kokla, kellele järgnesid Raul Orav ja Eero Nõgene, pöörati finaalis tulemus vastupidiseks ning finišijoone ületas esimesena Nõgene. Teisele kohale jäi täna Orav ning kolmandaks sõitis end Kokla.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Eero Nõgene
2. Raul Orav
3. Sven Kokla

Vasalemmas peetud kolmanda etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1410880

Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 8. juulil Võrumaal Missos.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi):

Loe edasi

EMV III etapp Vasalemmas – LIVE AJAD & INFO

VAJUTA SIIA: LIVE AJAD OTSE VASALEMMAST

Vahetult pärast sõidu lõppu lähevad tulemused üles siia: https://speedhive.mylaps.com/Events/1410880

————–
AJAKAVA

————–
8.00 – 9.30 Vabatreening
10.00 ALGAB VÕISTLUS: I eelsõit
11.30 II eelsõit
12.45 – 13.05 AUTOGRAMMIDE JAGAMINE BOKSIALAS
13.15 III eelsõit
14.50 POOLFINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

FINAALID
– Touringcar
– Super1600 (sh Junior1600)
– Xtremekart
– Supercar

AUTASUSTAMINE
————–

Pilet: 10 € (ainult sularahas)
Alla 12-aastased lapsed: TASUTA

ASUKOHAKAART: http://rallikross.ee/voistlus/olerex-eesti-meistrivoistlused-rallikrossis-2017-3-etapp/

Vasalemma stardinimekiri: http://autosport.ee/rk/?page=27&race_id=387&

Hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/eesti-meistrivoistluste-oodatav-stardinimekiri-2017/
Verivärske Crosskart Xtreme klassi hooaja oodatav stardinimekiri: http://rallikross.ee/xtremekartid-ullatasid-rallikrossi-eesti-mv-treeningpaeval/

Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Facebooki lehel: https://www.facebook.com/Rallikross/
Jälgi toimuvat ka Rallikrossi Instagrami lehel: https://www.instagram.com/rallikross/ (täägi oma pildid: @rallikross ja #rallikross)

Loe edasi

Eesti rallikrossi persoon – JANNO LIGUR: „Issi, miks ma kogu aeg viimane olen?“

Käesoleval Eesti meistrivõistluste hooajal toome rallikrossifännideni lugusid Eesti rallikrossis tegutsevatest inimestest, kes seda sporti ühes või teises suunas oluliselt edasi lükanud.

Hooaja kolmanda loo peategelane on 20-aasatane piloot Janno Ligur. Tõustes maikuus toimunud Euroopa meistrivõistluste Belgia etapil poodiumi teisele kohale, tegi Janno ajalugu – sellist tulemust Eesti rallikrossis keegi varem saavutanud ei ole. Ka sellele eelnev rekord – esimesena EM-etapi poodiumi kolmandale kohale pääsemine, kuulus Jannole. Kuigi au ja kuulsus tehtud tulemuse eest kuulub Jannole, katab selle noormehe seljatagust üks väga kindla käega mees – tema isa Jaanus Ligur.

Intervjueeris Ott Tõnissaar.

JANNO LIGUR

Eesti rallikrossipiloot klassis Super1600. II koht EM-etapilt Belgiast (2017). III koht EM-etappidelt Belgiast ja Soomest (2014). Neljakordne Eesti meister (2010 (noored), 2011, 2012 ja 2016). Läti autokrossi meistrivõistluste hõbe (2011).

Oled varasemates intervjuudes öelnud, et sinu eesmärk on tulla vähemalt Euroopa meistriks. Kui lähedal sa sellele oled?

Ei oskagi täpselt öelda kui lähedal. Noh, selle aasta punktitabel juba näitab, et praegu pole enam väga võimalik tiitlit püüda. Samas kiirust nagu on, et tiitli peale võidelda.

Kas Euroopa meistritiitel on sinu enda seatud eesmärk või on siin ees ka isa Jaanuse seatud latt, kes autokrossis bagide klassis kahel korral Euroopa meistriks tulnud?

Eks ta on ikka minu enda eesmärk, aga kuna isa on mulle terve elu eeskujuks olnud, siis arvan, et muud eesmärki ei olegi võimalik panna, kui püüelda vähemalt samale tasemele või kõrgemale.

Mis aitaks sind praegu kõige rohkem edasi?

Kõige suurem asi on auto täiustamine. Hetkel on nõrgim koht ajast ja arust esiamordid, mis vajaksid hädasti uuendamist. Kindlasti tahaks minna Euroopasse testima, sest nagu näitas viimane Eesti meistrivõistluste etapp – käisime nädal enne võistlust Laitses testimas ja tulemus oli käegakatsutav. Sama asi toimiks ka Euroopas. Kõik see aga taandub eelarvele. Neid, kes taolist testimist minu võistlusklassis endale lubada saavad, on võibolla 10-12 meest – kaks suurt tiimi: Volland Racing ja SET Promotion. Kõik nad ongi seal eesotsas.

Kuidas teie koostöö isaga välja näeb – isa ehitab ja sina sõidad?

See on oluliselt komplekssem, kui „üks sõidab ja teine ehitab“ 🙂 Autot arendame ikka käsikäes. Kuna ma õpin Tallinna Tehnikaülikoolis inseneriks, saan omandada isa käe all palju vajalikke näpunäiteid, tarkusi ja võtteid, mida enda praktikas kasutada. Samamoodi ehitame koos ka teiste oma tiimi poiste ja klientide autosid. Muidugi on ka selliseid projekte, mis isa täna veel täiesti üksi ette võtab – millele minu käpp veel peale ei hakka. Muidu ikka mõtleme koos ja leiame parimad lahendused ühiselt.

Sõitmise osas annab ta mulle võistluse jooksul näpunäiteid – kus tema näeb, et võiks midagi sõidutrajektoori juures proovida või kuidas paremini kurvi võtta. Aga roolis teen esimesed otsused ikka mina – kogemust mul nii palju on. Raadiosse ütleb ta mulle ainult jokkerit, et võimalikult vähe segada. Ma ei ole väga selline tüüp, kes tahab, et keegi kogu aeg kõrva räägiks. See pigem segab.

Isa omandas vist samas kohas hariduse, kus sina?

Jah, isa on Tallinna Tehnikaülikooli kõrgharidusega peenmehhaanik. Mina lõpetasin praegu TTÜ-s II kursuse, õpin tootearendust ja toomistehnikat.

Kui dünaamiliselt te koos töötate? Kas kompromissid tulevad käigult või kõnnitakse aeg-ajalt teineteisest vaikides mööda ka?

Meil sellist solvumist või taolist asja ei ole – kõik käib suht valutult. Me ei ole sellist tüüpi inimesed.

Eeldan, et teie peres suurt peale rallikrossi millestki ei räägita. Tunned sa mõnikord, et tahaks vahepeal sellest kõigest korraks välja ka astuda?

Pigem on selline tunne hooaja lõpupoole, et võiks juba väike puhkus tulla küll – selleks ajaks on tehtud palju tööd ja närve raisatud. Kusagil seal september-oktoober. Lihtsalt tahaks väikest pausi.

Aga ega see hooaeg kunagi tegelikult päris seisma jäägi – peas kerivad mõtted kohe edasi, et kuidas jätkata ja kuhu suunas liikuda. Väga pikka pausi seal ei olegi ning novembri keskpaigas hakkab jälle suurem töö pihta. Autoroolis olen tagasi aprilli alguses.

Kas sul mõni hobi ka on rallikrossi kõrval?

Talviti mängin kõvasti korvpalli, 3-4 korda nädalas. Juba kaks aastat mängin ka Tallinna Kossuliigat. Enne Ülikooli minekut käisin Viljandi Spordikoolis, kus mängisin samuti 2 aastat. Mõnus ala, mis hoiab terve keha hästi toonuses ja ei lase kaalul väga juurde tulla.

Oled hea isuga? 🙂

Suht 🙂

Kuidas veel võistlusteks valmistud? Vaatad videost enda etappe järgi ja analüüsid teiste sõite?

Videoanalüüs on meid päris palju edasi aidanud. Peale igat sõitu analüüsime isaga võistluse läbi. Iga hooaja lõpus teeme suurema analüüsi kogu hooaja sõitudele. Proovime leida üles ka kõige väiksemad detailid, mille pealt oskusi edasi arendada.

Teine asi selle juures on järjepidevus, sest aastast aastasse koguneb iga raja kohta nii Eestis kui Euroopas päris palju infot.

Teiste videotele muidugi ligipääsu ei ole, sest ega keegi oma sisevideosid ei avalda. Konkurents on kõva ja igaüks üritab oma trumpe endale hoida.

Kui vanalt esimest korda rooli istusid?

Esimest korda sõitsin isa süles tema bagiga 3-4-aastaselt. Iseseisvalt istusin rooli vist 7-aastaselt, isa ralli veoautoga. Tema istus kõrval ja sõitsime. Mäletan, et oli väga äge, eriti kui sai starti teha ja külg ees sõita 🙂 Eks väikese poisina olid siukesed asjad ikka meeldejäävad ja ägedad.
Päris üksinda hakkasin sõitma 8-aastaselt, siis juba esiveolise autoga.

Sul on päris puhas sõidustiil – ega sa naljalt kaasvõitlejatega kontakti ei satu ja rajapiiretele otsa ei põrka. On selle pika karjääri jooksul siiski mõni suurem uperkuut ka ette tulnud?

Kõige suurem uperkuut oli 2015. aastal Põltsamaal, kus auto tegi kolm tiiru üle katuse. Ühtegi rajapiiret ma ei puutunud ja sõiduviga ka ei teinud, aga raja olukord oli kurvis väga kehva ning mitme lolli juhuse kokkusattumuse tõttu oli autol järsku külg üleval ja hakkas rullima. Mäletan, et olin just stardisirgelt väga hea hooga minema saanud ja tunne oli väga hea. Järgmine hetk olin juba rullimas ja väga muud mõelda ei jõudnudki, kui et see asi juba ainult seisma jääks. Suhteliselt abitu tunne ning ega seal midagi teha ei ole – üritad ennast kinni hoida, et käed roolist lahti ei tuleks ja kusagile vahele ei jääks. Ise jäin terveks ja auto jäi ka tegelikult suhteliselt terveks – midagi väga hullu ei juhtunud, ainult veidi keretöid.

Auto jaoks hullem katuselkäimine oli too sama aasta Hispaanias Barceona etapil, kus rullisin ühe tiiru asfaldil. Olin poolfinaalis 4. kohal ja üritasin end kolmandaks pusida. Läksin ühes kurvis suhteliselt riski peale välja, mille käigus puudutasin eesolevat sõitjat. Kokkupõrge aga pidurdas minu autot niivõrd kõvasti, et sõiduk võttis vähe teise suuna, rehv haaras vallist ja ülepea ma olingi. Ka siin jäin ise täiesti terveks, aga tol korral vajutas katuse korraikult sisse ning pärast tuli rasket tööd teha. Seal oli veel selline eripära, et järgmine etapp toimus kohe Itaalias ning kulude kokkuhoiu mõttes ehitati auto üles ilma Eestisse toomata. Paar päeva putitasime Hispaanias, kohalik maalermeister pahteldas ja värvis katuse ära ning mehhaanikud lendasid 3 päeva enne järgmist võistlust auto komplekteerimiseks Hispaaniasse. Selline suhteliselt põnev seik.

Ega „tavalistes“ olukordades midagi väga hullu üldiselt juhtuda ei saagi – puur on ümber ja istud kõvasti toolis kinni. Turvalisus on aetud inimese elu ja tervise hoidmiseks päris suureks.

Kas sul mõni talisman ka on, mis neid äpardusi aitab vältida?

Ei ole. Pigem proovin ebausust hoiduda. Kuigi ühel perioodil, kui mind siin palju ebaõnne saatis, soovitati kirikusse minna. Mõtlesimegi siis koos meeskonnakaaslase Gabrieliga, et proovime järgi. Päris vanalinna ei viitsinud minna, kus need suuremad kirikud on ning otsustasime siis Nõmme ja Mustamäe kandis ringi vaadata. Käisime läbi kõik, mis teepeale jäid, aga huvitaval kombel olid kõigi uksed kinni 🙂 Ma ei teagi, mis värk sellega oli, aga sinna see jäi – kirikuuksed olid minu jaoks lihtsalt kinni 🙂

Teeme vahepeal ühe väikese teadmiste kontrolli ja vaatame kui hästi su isa sind tunneb 🙂 Esitan sulle sinu enda kohta 5 küsimust ja pärast uurin Jaanuselt, et mis tema arvab sinu vastused võiksid olla.

Lemmik rada Eestis?

Vasalemma, mis sarnaneb kõige rohkem Euroopa radadele – mõnusalt kiire ja tehniline. Kusjuures suuremat edu pole ma siiski sellel rajal veel saavutanud – alles eelmisel aastal suutsin seal üldse esmakordselt finišeeruda. Aga võitsin.

Teine lemmik on Laitse. Seal on ka kiirus üleval ja päris palju tehnilisi kohti, kus võimalik kõvasti aega võita.

Jaanus: Milline on Janno lemmik rada Eestis?

Vasalemma. Seda väljendab ta kogu aeg 🙂 Aga minu lemmikute hulka see näiteks ei kuulu, lihtsalt ei meeldi.

Lemmik rada välismaal?

Kuigi tegelikult meeldivad mulle Euroopas mitmed rajad, siis esile tõstaksin neist kaks. Esimesel kohal on loomulikult Höljese rada Rootsis. Suur kiirus ning tõsised ja kavalad kurvid. Tehnilised rajad mulle istuvad. Vanadest aegadest, kui sõitsin Lätis autokrossi, meeldib mulle Bauska rada. Euroopa autokrossimaailmas on see paljude sõitjate lemmik. Pealtnäha tundub sõitmiseks väga lihtne rada, aga siis on hea öelda, et mine istu rooli ja sõida siis seda kiiresti 🙂 Suured trampliinid ning vajab kiiresti sõitmiseks head ja kindlat sõidujoont.

Jaanus: Milline on Janno lemmik rada välismaal?

Höljes. Tal on tekkinud nüüd ka teisi radasid, aga kõik, kes rallikrossiga seotud, nende lemmik on ikka Höljes. Rootsi rajast paremat praegu Euroopas ei ole.

Minu lemmik rada on aga Lydden Hill Inglismaal. Vot see on radade rada. See, kuidas Janno seal eelmisel aasta sõitis – see on selline emotsioon, et sellest võin rääkida ja rääkida. Seal peavad meestel ka munad püksis olema – mäest hooga alla, seejärel 6. käiguga parempööre. Montalegre (Portugal), Barcelona (Hispaania) ja Mettet (Belgia) meeldivad ka. Praegu on väga palju häid radasid. Aga näiteks Saksamaa rada mulle ei meeldi – see on augus ja ma ei näe midagi, ega saa ka Janno sõitu normaalselt juhtida. Rahvas ka ei näe. Lisaks on seal ka meie autopark alati kusagil taga põllupeal, järjekorra lõpus 🙂

Kellele elad kaasa Eestis (peale iseenda)?

Eks ikka oma tiimi poistele – Georgile (Orr), Mihklile (Varul) ning tagaveost Einar Valdmaale. Peegi Tõnul hoian silma peal. Viimasel etapil Laitses sõitis Heinari Reinbach minu vana Ladaga, mille meilt ära ostis. Kuigi ta jõudis autospordi juurde alles eelmisel aastal ja on juba üsna soliidses eas, arvan, et ajapikku on kõik võimalik ning tema sõit läheb oluliselt paremaks. Laitses tegi ta juba väga tubli esituse, arvestades, et tõsise esiveolise auto rooli jõudis ta alles päev enne võistlust.

Jaanus: Kellele Janno Eestis kaasa elab (peale iseenda)?

Ma ei usu, et ta endale kaasa elab – see ei ole viisakas. Pähkliga küsimus, raske vastata. Ma arvan, et Georgile (Orr) – ta näeb seal potentsiaali.

Mina elan muidugi kaasa meie meeskonna poistele – Janno, Orr ja Varul. Väike unistus on, et nad moodustavad käesoleva hooaja kokkuvõttes Super1600 klassi esikolmiku 🙂

Kellele elad kaasa välismaal?

Enda konkurentidest Super1600 klassis ma kedagi ei eelista. Supercaris (World RX) hoian pöialt Solbergile ja Kristofferssonile – mõlemad on väga soliidsed ja kiired sõidumehed. Muidugi Mattias Ekströmile ka. Vot sellistele meestele. Ja muidugi lätlastele Baumanisele ja Nitišsele ka – nendega olen palju koos sõitnud ja saame väga hästi läbi.

Jaanus: kellele Janno välismaal kaasa elab?

Kas oma klassis või Supercaris? Hea küsimus 🙂 Superis on Bakkerud.

Mina elan kaasa Solbergile. Olen nii suur poolehoidja, et kui ta peaks mõne võistluse katkestama, keeran kohe selja ja jalutan minema. Absoluutselt enam ei huvita! (Tõnissaar: loen ette, kelle Janno nimetas.) Janno ütles Läti poiste kohta ka? No see pidi küll viisakusest olema 🙂

Unistuste auto?

Põhimõtteliselt üks korralik Supercar – mark ei ole väga oluline, lihtsalt, et oleks korralik EMi või MMi tasemel konkurentsivõimeline auto. Ma arvan, et see oleks minu unistuste auto.

Jaanus: Milline oleks Janno unistuste auto?

Jään vastuse võlgu. (Tõnissaar: ütlen, et jutt käib ikka rallikrossiautodest, mitte tänavasõiduautodest ning et Janno unistab Supercarist). Täiesti õige mõte, unistama peab suurelt!

Janno, seda käib ikka jutust siit ja sealt läbi – mis teema sul tolle Supercar klassiga on? Kas on kindel plaan sinna edasi liikuda?

Eks ta ole ikka minu kõige suurem eesmärk ja unistus – jõuda sinna kõige suuremasse karusselli. Aga kuna Eestis on toetajaid ja kõike muud väga raske ajada, siis vaatame, mis elu toob. Tuleb jääda realistiks. Praegu väga suuri väljavaateid ei tundu olevat, et saaks sammu edasi teha. Aga püssi me põõsasse ei viska.

JAANUS LIGUR

Janno Liguri isa. Endine motosportlane autokrossi bagide klassis. Kahekordne Euroopa meister (1990 ja 1991), Nõukogude Liidu meister (1989), Rahvaste spartakiaadi kuld (1986).

Räägime täna Jannost!

Milline rallikrossihetk meenub sulle seoses Jannoga esimesena, mis oma poja üle kõige rohkem uhkust tundma pannud?

Kõige rohkem vast see esimene poodiumikoht Belgias (2014), kui ta kolmandaks tuli. See oli selline … siis viskas emotsioonid lahti, mokk läks kõveraks ja pisar tuli silma – hea tunne, et kuidagi ikkagi on võimalik nende suurte ässade vastu saada. See on selline rallikrossiga seotud asi, mis kõige rohkem meeles ja hinges.

Aga ärevust?

Kui aus olla, ei oskagi nagu öelda. Võistlustel on kogu aeg närvid pingul ja sõidad ise kaasa. Kõik on üks pidev ärev olek, onju. Tuska teeb aga see, kui auto ei võimalda Jannol head tulemust teha. Teinekord olen enda peale kuri, kui esmapilgul on tunudnud, et olen ta valel ajal jokkerisse saatnud. Siis tekib siuke viha enda peale. Aga kui pärast analüüsid asja üle, vaatad Janno sisevideot ja aegu ning arutad asja Janno endaga, siis 90% juhtudest on esmapilgul valena tundunud otsus osutunud siiski õigeks. Järelikult tuleb ikka sisetunnet ja selle põhjal tehtud kiiret hinnangut usaldada. Ja kui polnudki õige, siis ega seda enam parandada ei saa.

Aga uperkuudid?

Mõlemad suuremad korrad, üks Põltsamaal ja teine Barcelonas, jäid mul suuremas osas nägemata. Ainult seda nägin, kui auto tegi viimase maandumise. Esimene emotsioon oli, et kurat, jälle on võistlus pees ja veel väga headelt kohtadelt. Piloodi peale ma ei mõtle, need autod on niivõrd turvalised. Kui auto ei põle, siis on ohutu. Edasi tuleb kõik see muu asi sinna järgi – auto on katki, kas suudame korda teha? Ajalimiit on ka korralikult peal ning tööd on meeletult. Kas ikka saame hooajaga jätkata? Kõik see hakkab kooruma ja kooruma. Aga need mõlemad kukerpallid, seal ei ole poissi milleski süüdistada.

Kas sa Janno esimest starti mäletad?

Mäletan ikka, jah. Taalis, 2006. aasta talvel. Sõitsime vana Mazda 323-ga, mida sõbrad võimaldasid Jannol proovida. Alguses mõtled, et poiss on niivõrd pisike ja kuidas ta ikka hakkama saab ning mis ja kus. Aga kui stardid läksid lahti, siis vaatad ja … nutuklomp tuleb kurku. Minu poeg ja sõidab suure autoga! Ise alles 9-aastane põnn ja juba saab enam-vähem asjaga hakka. See oli selline härdust tekitav ülev tunne. Analoogne tunne poodiumikohaga Belgias, neid kahte asja võib enamvähem võrrelda – esimene start ja esimene suurem poodium.

Muidugi ütleme ausalt – ega Janno tee rallikrossi alguses väga lihtsalt ei läinud. Sellest Mazdast pidime varsti loobuma. Ehitasime siis talle kiiresti Lada 08. Auto, mille sain Liidu koondislt endale treeningautoks, läks edasi Jannole. Sellega ta sõitis 2007 – 2012. (Seesama auto, millega Heinari Reinbach Laitses sõitis). Kui Mazda oli standardne, siis 08 tegime juba sportauto moodi. Mäletan, et Janno tuli algusepoole ikka minu juurde ja küsis: „Issi, miks ma kogu aeg viimane olen? Ma ju kihutan kogu aeg gaas põhjas.“ Mina seepeale: „Kuule Jann, sa oled teistest paar aastat noorem – oled sa kindel, et see pedaal sul seal ikka päris põhjas on? Proovime ja sõidame veel.“

Mitu aastat läks, enne kui ta kiireks sai. Aga see oli nagu sõrmenips, ühel hetkel lihtsalt läks. Vist oli 2008. aasta sügisel Taalis, kus treeningutel mõtlesime, et võiks proovida paari asja teistmoodi. Janno prooviski ja tegime kontrollsõitudel absoluudi teise aja. See oli sõit, kus Janno muutus ja tõusis selliseks … päris võidusõitjaks. Sinnani oli pisike poiss, kes lihtsalt sõitis. Sealt edasi hakkas võitlema, julges sõita, oskas kasutada autot ja kohe hakkasid tulema ka tulemused. Paar aastat sõitsime veel superkrossi, kus täiskasvanud mehed olid temaga püstihädas – ei antud neile armu kruusal ega jääl.

2010–2011 osales Janno juba paralleelselt ka Läti autokrossi sarjas, kus saavutas hooaja kokkuvõttes II koha. 13-aastane jõmpsikas võitles teiste meestega, mis kole. Need kohad seal poodiumil tegid väga head meelt, sest pidasime Läti sarja sel hetkel ülikõvaks. Võit jäi aga tol korral seepärast tulemata, et üks etapp langes kokku Eesti rallikrossi etapiga. Janno valis aga Eesti etapi ja nii tegimegi. Usun, et muidu oleks võinud ta tulla Läti meistriks.

Kuidas iseloomustad Janno sõidustiili?

Väliselt tundub, et see sõit ei ole effektne, aga see on lihtsalt puhas sõit. Kui ma küsin, kas sa kiiremini suudaksid, on vastuseks, et enam kiiremini pole selle autoga hetkel võimalik. Kui rahvale meeldib võibolla lippadi-lappadi, siis kiiruse mõttes see nii ei ole. Jannol on täitsa oma trajektoor. Kui keegi suudab tal sabas püsida, siis hoitakse veel kinni, aga kui kontakt kaob, läheb Janno eest ära. See oli juba 08-ga nii, et sõidab autoga selliselt, et kiiremini enam ei saagi. Eks Euroopa ajad ka ju näitavad, et kui oleme auto paremaks reguleerinud, on ka ajad kohe paremad – mees suudab autost maksimumi välja võtta.

Kas kogu tahe spordile pühenduda on tulnud Janno poolt või on olnud ka kordi, mil vaja poiss autosse tagasi lükata?

Kogu selle aja jooksul on olnud kaks-kolm korda, kus minu emotsioon pole suutnud jääda valitsetuks ja on olnud ütlemist. Aga sellist asja, kus on olnud vaja autosse tagasi ajada, pole olnud. Kui on ütlemist, siis keerame selja ja 5 minuti pärast lepime ära ning asi läheb edasi.

Kui autospordiga algust teime, oli kogu teema ikka „Jaanus Liguri poeg!“. Igasuguseid abistajaid ja kaasaelajaid oli karjas ümber. Aga kui kohe algul tulemust ei tulnud, oli paar aastat praktselt nii, et käisime ainult isa ja poeg. Oligi kahe mehe tiim. Isa ikka poega ei jäta ju. Kui hinges tunned, et küll see tulemus tuleb, siis käid. Pusisime ja pusisime ja eks see tänaseks näha, kuhu me oleme välja pusinud. Lisaks minule on olnud algusest saati Janno kõrval veel üks mees, mehaanik Aivar, kes väga suureks toeks. Selline tiim, nagu meil on praegu, tekkis alles paar aastat tagasi.

Kas Janno on sõnakuulelik õpilane või tuleb ette ka momente, kus ta ütleb, et tema on otsustanud ja nii jääb?

Janno on sõnakuulelik õpilane. Temaga ei olegi … see on kahe mehe sümbioos. Kui õhus on küsimus, siis räägitakse asi kahe mehe vahel läbi ja otsus jääb sellele, kes peaks sel hetkel otsustama.

Ise otsustamise juurde käib ka oma vigade tegemise moment?

Ikka käib. Kõik inimesed on ekslikud ja võidusõit pole teistmoodi. Aga me oleme ikka, kuidas ma ütlen – kui mulle on mingil hetkel tundunud, et midagi läks valesti, olen sellele vihjanud. Ja olen jätnud alati eneseanalüüsi variandi. Tal on hea eneseanalüüs, ta saab sellega hakkama. Kui näen raja kõrvalt vaadates auto käitumist, siis räägin sellest vastavalt sisetundele ja kuulan ära ka tema arvamuse. Enamasti ta vastab, et ta teab ja ütleb, et proovib trajektoore muuta ning auto käitumist parandada. See näitab, et mees analüüsib.

Tuleb ta sulle ütlema ka, kui on kusagil eksinud?

Tuleb ütlema küll, et kuule paps, ma tegin seal vea. Ja siis me analüüsime, mis seda tingis. Sellist peakeeramist ja möödakõndimist meie tiimis ei ole. Üldiselt on ka nii, et kui tal on midagi valesti läinud, on seda kohe poisist näha. Selles ja enesekriitika oasa oleme päris sarnased.

Sel hooajal on Jannol Eestis 7 etappi ja Euroopa meistrivõistlustel 6 etappi, mis teeb kokku 13 nädalavahetust. Aga rallikross ei tähenda ju ainult võistlusnädalavahetusi ning sul on ka teiste hoolealuste sõidukeid ja muid töid. Mitu tundi öösiti magada lastakse?

Parasjagu, veame välja. Aga kõik ümbritsev kannatab selle spordi all. Juba aastaid. Škodat teeme õhtuti ja nädalavahetuseti. Isa ei kannata oma tööaega poisi auto peale panna. Enne kui kliendid teenindatud, siis enda autot ei tehta.

Kui Škoda ehitamisega alustasime, sõitsime veel 08-ga, sest ühe hooga ei suutnud uut autot välja ehitada. Palju läheb mõtlemise ja katsetamise peale ning tunnid on lühikesed. Lisaks peab tahes-tahtmata ka teiste autosid omast vabast ajast tegema, sest kusagilt peab see finants tulema.

Räägi tolle Škoda ehitamisest natuke lähemalt.

2012. aasta. Auto tasemele saamine võttis päris hulga aega. Finants ei võimaldanud korraga liiga palju häid otsuseid vastu võtta. Suurt nördimust tekitas see, kui auto valmis sai ja läksime seda Elvasse testima. Veeres ilusti neli ringi rajal. Ütlesin siis Jannole, et proovigu starti ka! Ja kohe oli käigukast tükkideks ning päris mitutuhat eurot läks üle õla. Eks see meid siis ka kasvatas ning valisime edaspidi paremaid koostööpartnereid, kelle kaudu sai tellida tippasju ja kes aitasid probleeme lahendada. Aegamööda hakkasid asjad õigesse rööpasse loksuma – nii ta oli. Vähese finantsi tõttu proovime paljud asjad ise teha, aga see on meid ka omajagu pärssinud.

Mida kindlam on auto, seda rahulikum on Janno ja seda paremat tulemust ta meisterdab. Portugali ja Belgiaga olen praegu väga rahul.

Kui suur on teie meeskond?

Parasjagu suur – rohkem ei mahukski enam telgi alla ära 🙂 Peale minu veel 3 võistlusmehhaanikut. Ja siis on Janno ja mänedžer. Hakkame tasapisi jõudma sinnamaale, et iga mees teab, mis on tema ülesanne ning mulle antakse oma sõlmedest ja asjadest adekvaatne info ette. Kõik jälgivad sõitu ka raja äärest ja pärast üritab iga mees oma seisukohta avaldada.Sellest see sümbioos meil seal tekibki – arvestame ka mehhaanikute nähtu ja seisukohtadega. See kõik aitab headele tulemustele kaasa.

Mida peab veel toonitama – meie meeskond on hobimeeskond. See ei ole töö, kõik on fännid – Janno head sõbrad, kes näevad temas mingit potentsiaali ja tahavad kaasa aidata headele tulemustele. Just kaasa aidata, sest iga kord ainult häid tulemusi ei tule, aga alati peaks olema näha areng ja edenemine. Ühtlasi on see sport ka Janno ettevalmistamine eluks – siit võib ta saada tulevikuks ka töö. Janno areneb koos auto ja meeskonnaga ning saab siit ellu väga palju oskusi kaasa võtta. Kui saab täismeheks, on ta väga tõsine proff – väga hinnatud autoehitaja ja insener. Sport on kindlasti ka üks kasvatus– ja koolituselement.

Lõpetuseks – millises seisus on sinu hinnangul Eesti rallikross?

Minu hinnangul päris heas seisus, aga võiks olla rohkem osavõtjaid. Riikide tasandil vaadates on Eesti sari päris kõva sari. Mulle tundub see niimoodi. Kui nüüd Soomes oleks ka Super1600 klass, siis tõstaks see kindlasti ka Eesti taset veelgi. Kahjuks aga teisel pool merd selle vastu väga huvi ei ole. Tundub, et praeguse seisuga hakkab rallikross sündima Lätis, mis tõstab edaspidi ka Eesti rallikrossi veel ja veel.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Janno ja Jaanus Ligur 2016. aasta rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja lõpugalal.

Loe edasi

16. koht teises eelsõidus lisas Õunale enesekindlust

Täna lõppes Norras Lanke rajal FIA Euroopa meistrivõistluste sarja Supercar klassi teine etapp. Nelja eelsõidu kokkuvõttes saavutas Eesti piloot Andri Õun 27. ja Mart Tikkerbär 32. koha.

Juba mitmendat korda Norra rajal võistlemas olnud Andri Õun sõitis teises eelsõidus välja 16. aja, mis andis nii sõitjale kui ka kogu meeskonnale juurde enesekindlust ja teadmise, et liigutakse õiges suunas.

„Kui esimeses eelsõidus kadus hea tempo paari sõiduvea tõttu ära, siis teises eelsõidus läksin peale juba tunduvalt kindlamana,“ kommenteeris Õun tubli saavutust. „Esimese eelsõidu eel alanud vihmasadu taandumise märke ei näidanud ja nii saingi sõita mulle sobivamal, märjal ja libedal rajal. Auto seadistus sai samuti nii märja ilma kui ka Lanke raja jaoks hästi paika ning samuti läks tunnetus iga ringiga paremaks. Vaatamata kohavõitlusele O´Donovaniga, kellele sel korral veel küll alla jäin, hoidsin tempot stardist finišini,“ lisas Õun.

Pühapäevase kuiva ilmaga aga Õun enam sedavõrd kiiret kohanemist raja ja autoga ei näidanud ning kolmandast ja neljandast eelsõidust sai ta kirja 29. koha.

Teise etapi võitis rootslane Robin Larsson, teiseks jäi samuti rootslane Anton Marklund ja kolmandaks tuli norralane Alexander Hvaal. Finaalis teisena finišeerus küll ungarlane Tamas-Pal Kiss, kuid tema ajale lisati rikkumise tõttu 5 sekundit, mis jättis ta kokkuvõttes 5. kohale. FIA Euroopa meistrivõistluste sarjapunktide arvestuses on Õun teise etapi järel 31. ja Tikkerbär 34. kohal. Esikolmiku moodustavad Anton Marklund (56 punkti), Robin Larsson (44 punkti) ja Tamas-Pal Kiss (40 punkti).

Rohkem infot leiad Delfi rallikrossi otseblogist.

Kiireimas, Supercar klassis sõitev Andri Õun on 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Eesti meister. Reinsalu Sporti esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (5 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi). Järgmise võistlusstardi teeb Ford Fiestaga sõitev Õun Eesti meistrivõistluste 3. etapil, mis toimub 17. juunil Vasalemma rallikrossirajal Harjumaal.

Foto (Rihards Baumanis): FIA Euroopa meistrivõistlused rallikrossis Norras. Andri Õun esimesel stardipositsioonil ootamas rohelise tule süttimist.

Loe edasi

DELFI OTSEBLOGI rallikrossi EM-etapilt Norrast

Värsked tuuled Eesti rallikrossimaastikul – Janno Ligur (Ligur Racing), Siim Saluri (RS Racing Team), Andri Õun (Reinsalu Sport) ja rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sari panid seljad kokku ning koostöös Delfiga leiti võimalus EM-i ja MM-i toomiseks Eesti fännideni. Euroopa meistrivõistlustel keskendutakse Eesti sõitjatele, kes võtavad osa ka Eesti meistrivõistluste sarjast. Samuti kajastatakse maailmameistrivõistluste (Supercar) tulemusi.

Esimene blogi alustab juba sel reedel (9. juuni) kell 18.40 (Eesti aja järgi), mil algavad vabatreeningud Norras toimuval etapil, kus võistlustules Eesti piloot Andri Õun (Supercar Europe). Jaga uudist ja jälgi mängu – blogi ilmub Delfis sellesama artikli alla.

Otseblogi leiad siit!

Foto: Marko Leesi

Loe edasi

VIDEOMEENUTUS: Olerex Eesti MV 2017 – II etapp Laitses (3. juuni)

Laupäeval peeti Laitse Rallypargis Harjumaal rallikrossi Eesti meistrivõistluste teine etapp. Teie ees lühike videokokkuvõte toimunust. Kohtumiseni 17. juunil Vasalemmas, kus leiab aset Olerex EMV III etapp.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – Laitse rallikrossimelu (3. juuni)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja teine etapp Laitse Rallypargis Harjumaal (3. juuni 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

GALERII: Olerex Eesti MV 2017 – II etapp Laitses (3. juuni)

Olerex Eesti Meistrivõistlused 2017 – hooaja teine etapp Laitse Rallypargis Harjumaal (3. juuni 2017). Fotod jäädvustas Marko Leesi.

Loe edasi

Rallikrossi Eesti MV teine etapp hoidis põnevust viimaste meetriteni

Täna toimus Harjumaal Laitse Rallypargis rallikrossi Olerex Eesti meistrivõistluste sarja teine etapp, kus võeti mõõtu viies võistlusklassis. Rajale jõudnud 43 osaleja hulgas olid kõik Eesti rallikrossi tipud, kelledest mitmed võtavad käesoleval aastal mõõtu ka rahvusvahelistes sarjades. Taas tuli tunnistada, et rallikross on spordiala, mis pakub närvikõdi viimaste meetriteni.

Supercar

Kulbilohus toimunud avaetapil juba treeningsõidul auto lõhkunud ja seetõttu kogu etapi vältel ebaõnnestunud Seido Nõmmküla näitas täna Laitses kohe algusest saati head minekut. Kui eelringides said protokolli kirja teised-kolmandad kohad, ületas ta finaalis finišijoone kõige stabiilsema sõitjana esimesena. Seevastu Priit Karjus, kes täna oli kõikides eelsõitudes püüdmatu, koges finaalis tehnilist ebaõnne, mistõttu läbis kõik kuus ringi rahulikult kulgedes. Eelsõitudes alles hoogu kogunud Raini Roomets üllatas finaalis publikut ja sõitis end juba teist etappi järjest hõbedale. Vaatamata tehnika altvedamisele sõitis Andri Õun sel korral välja poodiumi kolmandale kohale, kuigi alates esimeset eelsõidust oli võistlusautol töös vaid kolm silindrit.

Supercar klassi esikolmik:

1. Seido Nõmmküla, Eesti (Mitsubishi Lancer Evo)
2. Raini Roomets, Eesti (Škoda Fabia)
3. Andri Õun, Eesti (Ford Fiesta)

Touringcar

Kuigi eelsõitudes pakkusid kõige rohkem närvikõdi möödunud hooaja esikolmiku – Kalmer Vahti, Siim Sündema ja Margo Soometsa jõukatsumised, jäi Soomets poolfinaalis raja äärde ja löögile pääses treeningsõidul auto katusele pööranud Einar Valdmaa. Valdmaa tegi finaalis lausa niivõrd kõva sõidu, et Vaht, kellele Laitse raja kiirus on alati väikeseks komistuskiviks olnud, jäi Valdmaast maha koguni 4 sekundit. Möödunud etapil kõik sõidud võitnud Vaht suutis kolmandaks jäänud Sündemad aga omakorda edaestada pea sama pika edumaaga.

Touringcar klassi esikolmik:

1. Einar Valdmaa, Eesti (Ford Fiesta)
2. Kalmer Vaht, Eesti (Lada)
3. Siim Sündema, Eesti (BMW 318)

Super1600 ja Junior1600

Kindla esikoha selles klassis võttis Janno Ligur, võites kõik kolm eelsõitu, oma poolfinaali ja lõpuks ka finaali. Edasi läksid kohavõitlused juba pingelisemaks. Avaetapilt kõrvale jäänud Janno Õis oli eelsõitudes domineeriv, võttes võidu ka poolfinaalis. Finaalis eksis mees aga trajektoorivalikult, mis tõi kaasa kokkupõrke kaasvõistleja, rajapiirde ja lõpuks muldvalliga. Õisi eksimus tekitas soodsa võimaluse Siim Salurile positsiooni parandamiseks, mille ta ka edukalt ära kasutas, ületades finišijoone teisena. Kulbilohus toimunud avaetapil teisele kohale sõitnud Mihkel Varul pidi sel korral leppima kolmanda kohaga, mille tõi stabiilne ja tasakaalukas sõit. Kõige suurem üllataja selles klassis oli uue autoga rajale tulnud Gleb Bogdanov, kes kokkuvõttes küll poodiumile ei jõudnud, aga näiteks esimeses eelsõidus finišeerus kohe Liguri järel.

Super1600 klassi esikolmik:

1. Janno Ligur, Eesti (Škoda Fabia)
2. Siim Saluri, Eesti (Citroen C2)
3. Mihkel Varul, Eesti (Peugeot 206)

Junior1600 klassi järjestus:

1. Marko Andreas Muru, Eesti (Honda Civic)
2. Martin Juga, Eesti (Lada)

Crosskart Xtreme

Kõige kiiremate sõidukite klassis hakkas esikolmik välja kujunema juba eelsõitudel, kus Eero Nõgene, Raul Orav ja Sven Kokla omavahel kordamööda kohti jagasid. Sel korral tegid siin kaasa ka Soome sõitjad, aga suuremat sõnaõigust neile ei antud. Siiski, vaatamata võrdlemisi kindlale esikolmikule olid vahed läbi kogu võistlusklassi tänase etapi arvestuses kõige väksemad.

Crosskart Xtreme klassi esikolmik:

1. Eero Nõgene, Eesti
2. Raul Orav, Eesti
3. Sven Kokla, Eesti

Laitses peetud teise etapi täpsed tulemused: https://speedhive.mylaps.com/Events/1402972

Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 17. juunil Harjumaal, Vasalemmas.

Foto (Rallikross.ee / Marko Leesi): Supercar klassi finaalsõit.

Loe edasi

Eesti Rallikrossi sponsorid